← Eesti

3-13-643/49

Obsah (4)§ 278§ 279§ 116§ 108

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viive Ligi, Lilianne Aasma ja Lauri Madise Otsuse tegemise aeg ja koht 13. juunil 2013, Tallinn Haldusasja number 3-13-643

§ 278lg 1).

Vastukassatsioonkaebust hankeasjas esitada ei saa (

§ 278lg 3).

Sõltumata menetlusosaliste nõusoleku olemasolust või selle puudumisest võib Riigikohus hankeasjas esitatud kassatsioonkaebuse vaadata läbi lihtmenetluses (

§ 279lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (

§ 116

lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (

§ 116lg 6).

3-13-643 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Siseministeerium avaldas
  2. detsembril 2012 riigihangete registris hanketeate avatud hankemenetluse teel raamlepingu sõlmimiseks riigihankes „Taksoteenuse ostmine Siseministeeriumile ja tema valitsemisala asutustele“ (viitenumber 139353). Pakkumused esitasid AS Tulika Takso ja AS Tallink Takso.
  3. Hankija esitas
  4. jaanuaril 2013 AS-le Tulika Takso teabepäringu, milles küsis selgitust pakkumuse õigusaktidele vastavuse kohta seoses sellega, et AS Tulika Takso poolt pakutud tariifid olid kõrgemad tema kodulehel avaldatud hinnakirjast. Hankija arvates peavad pakutud tariifid pakkumuse nõuetekohaseks täitmiseks olema kirjaliku otsusega kehtestatud, sisestatud taksomeetrisse ja kohandamistunnistusele ning fikseeritud hinnakirjas ja sellest lähtuvalt peab pakkuja osutama teenust hankijale sama hinnakirja alusel nagu teistele klientidele.
  5. AS Tulika Takso vastas hankijale
  6. jaanuaril 2013, et hankedokumentide kohaselt ei ole teenuseosutajal õigust lepinguperioodi vältel teenuse hinda tõsta, kuid suure tõenäosusega kahe aasta jooksul taksoteenuse kulud tõusevad. Sellepärast arvestas AS Tulika Takso oma pakkumuses võimalike kulude ja sellest tuleneva hindade tõusuga. AS Tulika Takso kinnitas, et teenindab hankijat kuni avaldatud tariifide tõusuni praeguste tariifide alusel ja täidab kõiki õigusakte, mis reguleerivad taksoteenuse osutamist. Õigusaktidest ega hankedokumentidest ei tulene keeldu leppida pikaajalises raamlepingus kokku kõrgemaid maksimumhindu, võrreldes raamlepingu sõlmimise hetkel kehtiva (avaliku) hinnakirjaga. Kokkulepitud maksimumhind ei mõjuta vedaja kohustust osutada igal hetkel teenust vastavalt avalikule hinnakirjale.
  7. Siseministeeriumi kantsleri
  8. veebruari
  9. a käskkirja nr 1-5/22 punktiga 3 otsustati AS Tulika Takso pakkumus tagasi lükata ja punktiga 4 tunnistati edukaks AS Tallink Takso pakkumus. Otsuse kohaselt ei vasta AS Tulika Takso pakkumuse maksumus majandus- ja kommunikatsiooniministri
  10. mai
  11. a määruse nr 141 „Sõitjate bussiliiniveo, bussijuhuveo, taksoveo ja pagasiveo üldeeskiri“ § 15 lg-le 8 ja § 18 lg-le 1, samuti Tallinna Linnavolikogu
  12. juuni
  13. a määrusega nr 16 kinnitatud „Tallinna taksoveo eeskirja“ § 7 lg 2, 3, 4 ja 5 ning § 8 lg 1 nõuetele ja on seetõttu vastuolus hankedokumentide lisas 1 „Raamlepingu eseme tehniline kirjeldus ja tellitavad kogused“ esimeses lõigus esitatud teenuse õigusaktidele vastavuse nõudega, lisa 1 punktidega 7, 9 ja 11, hankedokumentide lisa 2 „Raamlepingu projekt“ punktiga 4.2.1 ja hankedokumentide lisa nr 3 „Hankelepingu projekt“ punktiga 4.2.
  14. AS Tulika Takso teenustele kehtib pakkumuse esitamise hetkel teistsugune hinnakiri, kui on esitatud pakkumuses ning AS Tulika Takso pakutud tariifide kohta pole tehtud õigusaktides nõutavat kirjalikku otsust. Seega oleks pakutud hindadega teenuse osutamine vastuolus kehtivate õigusaktidega, kuna taksoteenuse osutamisel ei ole lubatud rakendada taksosse paigutatud hinnakirjas toodud ja taksomeetrisse sisestatud tariifidest kõrgemaid tariife. Hankija ei ole küsinud tulevikus kehtestatavaid hindu, vaid maksumust, mille alusel on pakkuja valmis hakkama teenust osutama kohe pärast hankelepingu sõlmimist. Pakkumus on siduv ja lõplik, mida ei saa pärast esitamist enam muuta.
  15. Riigihangete vaidlustuskomisjoni (VAKO)
  16. märtsi
  17. a otsusega nr 2413/139353 jäeti rahuldamata AS Tulika Takso vaidlustus Siseministeeriumi kantsleri
  18. veebruari
  19. a käskkirja nr 1-5/22 peale. Otsuse põhjenduste kohaselt ei võimalda hankedokumendid tõlgendust, et lubatud on pakkuda maksimumhindu, ainus võimalus teenuse osutamise hinda muuta tuleneb HD p-dest 5.7 ja 5.8, mis näevad ette läbirääkimised hinna alandamiseks vähemalt üks kord kuue kuu jooksul. VAKO nõustus otsuses kaebajaga, et pakkumus ei pidanud vastama pakkumuse esitamise ajal kehtivale hinnakirjale. Samas leidis VAKO, et hankija ei saanud eeldada, et kaebaja muudab raamlepingu või hankelepingute sõlmimise ajaks oma 2

(10)3-13-643 avalikku hinnakirja ja pakutud hindadega teenuse osutamine oleks olnud õigusaktidega vastuolus. Pakkumused maksimumhindadele ja tegelikele teenuse osutamise hindadele pole võrreldavad.
  1. AS Tulika Takso esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse Siseministeeriumi kantsleri
  2. veebruari
  3. a käskkirja nr 1-5/22 p-de 3 ja 4 ning VAKO
  4. märtsi
  5. a otsuse nr 2413/139353 tühistamiseks. Hankija poolt viidatud õigusnormid ei ole antud õigussuhtele kohaldatavad. Kaebaja ärimudel põhineb frantsiisilepingul, kus sama kaubamärgi all pakuvad oma nimel taksoteenust erinevad ettevõtjad. Kaebaja ei ole taksoteenuse osutamisel hankijale ÜTS tähenduses vedajaks. Pakkuja, kes ise raamlepingu alusel vedajana ei tegutse, ei saa järgida vedajale kehtestatud norme tariifide kehtestamise ja taksomeetrisse programmeerimise osas. Taksoveo alguseks on tellimuse esitamine sõidu teostamiseks. Seega ei olnud hankijal alust spekuleerida, nagu kavatseks kaebaja hakata pärast raamlepingu sõlmimist teenust osutama vastuolus õigusaktidega. Keeld leppida juriidiliste isikute vahelistes pikaajalistes lepingutes kokku avalikest hinnakirjadest erinevaid tariife oleks vastuolus lepinguvabaduse põhimõttega. Kaebaja pakkumuse tagasilükkamine on alusetu. Hankijal ei olnud pakkumuste kontrollimisel võimalik kontrollida, milline saab olema pakkujate hinnakiri raamlepingu sõlmimise hetkel või kogu raamlepingu täitmise perioodil. Järelikult ei olnud hankijal võimalik jõuda ka järeldusele, et pakkuja poolt pakkumuses esitatud hinnad ei vasta pakkuja hinnakirjale raamlepingu täitmise ajal, isegi kui selline nõue oleks hankedokumentidest tulenenud. Kaebaja kodulehel esitatud hinnakiri ei oma ÜTS kohaselt õiguslikku tähendust. Alltöövõtjate avalikke hinnakirju ei ole pakkujatel kuidagi võimalik kehtestada. Hankedokumentides puudusid nõuded pakkuja või alltöövõtjate avalike hinnakirjade sisu kohta. Nõudest kinnitada teenuse osutamist kooskõlas õigusaktidega ei tulene nõuet muuta seoses riigihankes osalemisega etteulatuvalt avalikku hinnakirja. Kaebaja on esitanud hinnakirja oma pakkumuses, mis omandab koos pakkumusega õigusjõu alates hankelepingu sõlmimise hetkest. Kuna kaebajal ei ole ühtegi taksot ega taksomeetrit, siis ei ole kaebajal ka vajadust oma hinnakirja taksomeetrisse sisestada ega taksole kinnitada. Kaebaja tagab pakkumusega ja seeläbi ka lepingus, et raamlepingu alusel osutatavate veoteenuste eest ei küsi ta hankijalt raamlepingu kehtivuse ajal ühegi tariifi osas kõrgemat hinda, kui on pakkumuses kaebaja juhatuse liikme allkirjaga kinnitatud hinnakiri. Väide, nagu oleks kaebaja 22.01.2013 selgitusega hankijale oma pakkumuse maksumust muutnud, ei vasta tõele. Hindade osas soovis kaebaja anda hankijale võimalikult täpset teavet oma alltöövõtjate poolt rakendatavatest hinnakirjadest ja kinnitas, et kuni hindade võimaliku muutumiseni antakse tariifidest hankijale allahindlust kehtiva avaliku hinnakirja tariifideni. Pakkujatel käesolevas riigihankes pole võimalik garanteerida, et ükski vedaja, kes lepingut alltöövõtjana täidab, ei kehtestaks madalamaid tariife, kui on pakkumuses nimetatud. Järelikult saab ka raamlepingus kokkulepitavate hindade puhul olla objektiivselt tegu üksnes maksimumhindadega. Avalik hinnakiri on pakkumuseväline asjaolu, mis iseloomustab pakkuja majandustegevust. Kui hankija arvates ei võimalda teatud piisavalt kõrgeid numbrilisi väärtusi sisaldava avaliku hinnakirja puudumine kaebajal pakutud tingimustel raamlepingut täita, saaks see olla argument pakkuja kvalifikatsiooni, mitte pakkumuse vastavuse kontrollimisel.
  6. Siseministeerium palus AS Tulika Takso kaebus rahuldamata jätta. HD tingimuste kohaselt ei ole küsitud riigihankes maksumust, mis hakkab kehtima tulevikus, vaid küsitud on maksumust, mille alusel teenuse osutaja on valmis teenust osutama koheselt pärast hankelepingu sõlmimist ning mis on lõplik ja pakkujale siduv kogu hankelepingu pe3
(10)3-13-643 rioodil. Vaidlustaja poolt pakkumuses esitatud sõiduauto päevane sõidukilomeetri tariif ja sõiduauto öine sõidukilomeetri tariif olid pakkumuse vastavuse kontrollimisel kõrgemad kaebaja kehtivas hinnakirjas fikseeritust. Pakkumuste nõuetele vastavuse kontrollimise eesmärgiks on tagada pakkujate võrdne kohtlemine. Kui üks pakkujatest on esitanud pakkumuse maksimumhindadele ja teine pakkumuse teenuse osutamise hindadele, siis need pakkumused ei ole võrreldavad ja HD tingimustele mittevastava pakkumuse tagasilükkamine on kooskõlas RHS § 47 lõikega
  1. Uus on kaebaja väide, et vaidluse esemeks on see, kas hankijal oli alus lükata kaebaja pakkumus tagasi põhjusel, et kaebaja kaubamärki kasutavad vedajad kohaldavad hetkel pakkumuses nimetatutest erinevaid, sh kahe tariifi osas madalamaid hindu. Hankija ei ole pakkumust sel põhjusel tagasi lükanud. Samuti on kaebaja kohtule esitatud kaebuses asunud uuele seisukohale, et hankija poolt viidatud õigusnormid ei kohaldu kaebajale isiklikult ega sõlmitavale raamlepingule. Jääb arusaamatuks, kuidas saab pakkuja jõuda järeldusele, et HD-s esitatud tingimused ei kehti tema suhtes. Ehkki kaebaja on asunud seisukohale, et tema hinnakirju kehtestada ei saa, on ta varasema menetluse käigus hankijale kinnitanud Tulika Takso AS avalike hinnakirjade olemasolu ning esitanud vastavad hinnad pärast hankija selgitusnõuet. Arusaamatu on väide, et taksoveo algusena ei ole ÜTS alusel võimalik käsitleda varasemat ajahetke, kui on tellimuse esitamine sõidu teostamiseks. RHS § 43 lõike 1 kohaselt on pakkumus pakkuja tahteavaldus hankelepingu sõlmimiseks, mis on pakkujale siduv alates pakkumuste esitamise tähtpäevast. Hankija ei nõustu ka väitega, nagu oleks vaidlusaluse otsuse näol tegemist pigem pakkujate kvalifitseerimise otsusega. Kaebuses toodud põhjenduste kohaselt on asutud sisuliselt vaidlustama hanke tingimusi, mille vaidlustamise tähtaeg on möödunud.
  2. AS Tallink Takso palus AS Tulika Takso kaebus rahuldamata jätta. Kaebaja väide, nagu poleks tema näol tegemist vedajaga ÜTS mõttes, on väär. Majandustegevuse registri kohaselt on kaebajale väljastatud taksoveo tegevusluba nr TVL
  3. Seega on täidetud ÜTS § 2 p 2 tingimused. Lisaks on Majandustegevuse registri andmetest nähtuvalt ebaõige kaebaja väide, et talle pole väljastatud ühtegi sõidukikaarti. Raamlepingu ja hankelepingu projektist nähtuvalt kohustub lepingu sõlminud pakkuja osutama hankijale taksoteenust. Kaebaja pidi pakkumust esitades teadvustama, et ta peab alltöövõtjatega sõlmitavate lepingutega tagama, et hankijale osutatava taksoteenuse maksumus ei ületaks vedaja taksomeetrisse programmeeritud hindu. Väide, nagu puuduks kaebajal tema kaubamärki kasutavate taksode hinnakirja üle igasugune kontroll, ei ole usaldusväärne. Kui see vastakski tõele, poleks kaebajal olnud mõtet hankel üleüldse osaleda. VAKO on oma otsuses õigesti järeldanud, et hanketingimuste kohaselt tuli pakkumuses esitada teenuse hind, mille saab üheselt fikseerida raamlepingus. Õige on ka VAKO järeldus, mille kohaselt nimetatud hind ei tohi olla kõrgem pakkuja kehtivas hinnakirjas fikseeritud hinnast. Kolmas isik esitas pakkumuse, milles toodud hinnad on tema poolt kehtestatud hinnakirjaga võrreldes soodsamad. Kaebaja pakkumuses olid mõned hinnad küll tema poolt kehtestatud hinnakirjaga võrreldes soodsamad, kuid pakkumusse märgitud kaks olulist tariifi olid hinnakirjaga võrreldes kallimad. Taksoteenuse osutamine hinnakirjas näidatust ja taksomeetrisse programmeeritud hindadest kõrgema hinnaga on keelatud. Ebaõige on kaebuses läbivalt kajastatud väide, mille kohaselt on võimalik pakkumuses kajastada vaid maksimumhindu. Ühtegi hankedokumendi sätet polnud võimalik tõlgendada nii, et pakkumusse märgitud hind on maksimumhind. Pakkumusse märgitud hinnad on pakkujale siduvad ja lõplikud hinnad. 4
(10)3-13-643
  1. Tallinna Halduskohus rahuldas
  2. mai
  3. a otsusega AS Tulika Takso kaebuse, tühistas Siseministeeriumi kantsleri
  4. veebruari
  5. a käskkirja nr 1-5/22 punktid 3 ja 4 ning riigihangete vaidlustuskomisjoni
  6. Märtsi 2013 .a otsuse nr 24-13/
  7. Siseministeeriumilt mõisteti AS Tulika Takso kasuks menetluskulude katteks 5929,67 eurot. Pakkumus on selle tegija suhtes siduv. Hankeleping sõlmitakse pakkumuses toodud tingimustel ja nende muutmine pole reeglina lubatud. Samas puudub sisuline ja majanduslik loogika selles, et pakkujal keelatakse tema tahte vastaselt hankelepingut täita temale kahjulikematel tingimustel. Oluline on, et hankija positsioon ei halveneks. Seda kinnitab ka RHS §
  8. Maksimumhinna pakkumine ei olnud vastuolus seadusega. Pakkumuse tagasilükkamine oli ebaõige, sest hankija otsuses nõuti alusetult hindade vastavust pakkumuse tegemise ajal kehtivate tariifidega. Need ei oma aga mingit tähtsust, kuna oluline on tagada teenuse osutamise ajal kehtivate nõuete järgimine. Teenuse osutaja võib oma tariife muuta sisuliselt kogu aeg. Piirang seisneb selles, et tulenevalt pakkumusest ei saa need tariifid olla kõrgemad kaebaja pakkumuses toodutest. Hankijal on põhimõtteliselt võimalik nõuda, et ta peab saama maksta teenuse osutamise ajal kehtivatest tariifidest kõrgemat tasu. Kui sellise nõudmise esitamise ainus eesmärk oleks luua kunstlikult olukord, kus teenuse pakkuja on sunnitud rikkuma avalik-õiguslikke regulatsioone (kehtivatest tariifidest suurema tasu võtmine taksoteenuse eest), mis toob kaasa avalikõiguslikud tagajärjed ja ka hankelepingu rikkumise, on tegemist õiguse kuritarvitamisega, mis on TsÜS § 138 järgi keelatud. Kaebaja pakkumus järgib etteantud nõudeid ning seda saab võrrelda teise pakkumusega. Seejuures möönis hankija kohtuistungil, et on pakkumusi võrrelnud. Kuna kaebaja pakutud n.ö maksimumhind on niikuinii madalam konkurendi pakutud hinnast, ei saa sellest soodsast hinnast omakorda veel allahindluse tegemine kaasa tuua ebavõrdset kohtlemist. Kusagilt ei tulenenud, et pakkumuses toodud hind peab vastama pakkumuse tegemise ajal kehtivatele tariifidele. Asjakohatu on väita, et kui teine pakkuja oleks teadnud, et võimalik on pakkuda n.ö maksimumhindu, oleks ta teinud teistsuguse pakkumise – praegusel juhul saaks see tähendada ainult seda, et kolmas isik oleks oma niigi kõrgema hinna asemel saanud pakkuda veelgi kõrgemat hinda – see poleks aga mõjutanud hanke tulemust. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
  9. Siseministeerium esitas
  10. mail 2013 Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palub Tallinna Halduskohtu otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega jätta AS Tulika Takso kaebus rahuldamata. Kaebaja pakkumus lükati tagasi, kuna esitatud sõiduauto päevane sõidukilomeetri tariif ja öine sõidukilomeetri tariif olid kaebaja pakkumuse vastavuse kontrollimisel kõrgemad kaebaja kehtivas hinnakirjas fikseeritust. HD-s ei ole ette nähtud võimalust pakkuda hinda tulevikuks. Pakkumuses tuli esitada hinnad, mille alusel tuleb hakata teenust osutama koheselt pärast hankelepingu sõlmimist ja mis on lõplikud. Kaebaja pakkumuses ei ole kirjas, et pakkuja on esitanud maksimumhinnad. Pakutud on konkreetseid hindasid. Hankija lähtub pakkumuse vastavaks tunnistamisel pakkumuses esitatud andmetest ega saa arvesse võtta hilisemate selgituste käigus esitatud argumente. Hankija ei saa arvestada kaebaja selgituses toodud kinnitust, et ta on valmis pakkuma kuni uute hinnakirjade kehtestamiseni kehtivates hinnakirjades kinnitatud hindu. Kui halduskohus peab õiguspäraseks hetkel kehtiva hinnakirja alusel teenuse osutamist (otsuse p-d 9, 12, 13), siis pole selge, millisest hinnast peab hankija pakkumuse edukaks tunnista5
(10)3-13-643 misel lähtuma. Puudub seaduslik alus kaebaja pakkumuse hindamisel lähtuda hindadest, mis ei tulene pakkumusest, või pakkumuses esitatud hindadest, mis kaebaja selgituste kohaselt ei olegi tegelikud hinnad, mille alusel taksoteenust osutama hakatakse. Halduskohtu järelduste kohaselt peaks hankija sõlmima hankelepingu, milles on fikseeritud maksimumhinnad, kuid puudub teadmine, milliste hindade alusel teenust igapäevaselt osutatakse. Halduskohtu eeldus, et kaebaja pakkumus on soodsam, pole leidnud tõendamist ja väljub kohtuliku kontrolli piiridest. Kui üks pakkujatest on esitanud pakkumuse maksimumhindadele ja teine teenuse osutamise reaalsetele hindadele, siis ei ole need pakkumused võrreldavad. Väär on halduskohtu järeldus, et maksimumhinna pakkumine pole vastuolus seaduse mõtte ja eesmärgiga. Hankedokumendid ei näinud ette võimalust pakkumuse esitamiseks maksimumhindadega ega tingimuslikku pakkumuse esitamist. Samuti ei oma pakkumuse edukaks tunnistamisel tähtsust HD punktid 5.7 ja 5.
  1. Võimalus hinna alandamiseks toimub läbirääkimiste teel ja edukaks tunnistatud pakkujaga, kes on esitanud HD tingimustele vastava parima pakkumuse ja kellega on hankeleping sõlmitud. Käesolevas asjas pole küsimus lepingu täitmises ega hinna alandamises, vaid pakkumuse vastavaks tunnistamises. Ühtlasi on halduskohus leidnud, et kaebaja on kinnitanud, et järgib kõiki kehtivaid õigusakte ning sellest piisab. Selline pakkumuses esitatud üldine kinnitus ei saa olla aluseks pakkumuse vastavaks tunnistamise üle otsustamisel, kui pakkumusest endast ilmneb selgelt tingimustele mittevastavus. Halduskohus tühistas nii VAKO 11.03.2013 otsuse nr 24-13/139353 kui Siseministeeriumi kantsleri 05.02.2013 käskkirja nr 1-5/22 punktid 3 ja
  2. Samas on halduskohus jätnud VAKO otsuse tühistamise põhjendamata.
  3. AS Tallink Takso esitas
  4. mail 2013 Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palub Tallinna Halduskohtu otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega jätta AS Tulika Takso kaebus rahuldamata. Kaebaja pakkumuse maksumuses toodud kaheksast hinnanäitajast kaks on esitatud n-ö maksimumhindadena. Samas hankedokumentide tingimuste kohaselt ei küsitud tulevikus kehtima hakkavat teenuse maksumust. Samuti pole võimalik hilisemate selgitustega oma pakkumust muuta ega esitada tingimuslikku pakkumust. Kui hanketingimused oleks ette näinud teenuste maksimumhinnad, oleks kolmas isik pakkumuse hindade osakaalu teisiti struktureerinud. Sellisel juhul oleks saanud arvestada, et teenuse osutamise perioodi jooksul kasvavaid muutuvkulutusi ei pea perspektiivselt koheselt katma erinevate lõpphinna komponentide kogumina. Hanke võitmise nimel oleks saanud neid teatud perioodi jooksul edasi lükata, tõsta muutuvkulude tõustes ka vastavat lõpphinna komponenti ning hoida samal ajal püsikulusid katva hinnakomponendi kohe esialgsel minimaalsel tasemel. Sellisel juhul oleks kolmas isik parema pakkumuse nimel sõidukilomeetri päevase ja öise tariifi tulevikuväärtust tõstnud, kuna neid hindasid mõjutab kõige rohkem kütuse- ja tööjõukulu. Ühtlasi oleks kolmas isik oma pakkumuses oluliselt langetanud sõidu alustamise tasu, mis on püsikuludele suunatud ja vähem kulutundlik komponent hinnas, kuid mille osakaal pakkumise hindamisele vaidlusaluses hankes on suur. Kui hanketingimustega oleks tulevikuhindade pakkumine võimalik olnud, oleks hankemenetluses osalenud rohkem pakkujaid – odavama hinnaklassi taksoteenust osutavaid ettevõtjad, kes tegutsevad madalate hindade nö viimase piiri peal ega saa lubada tänaste hindade fikseerimist kaheks aastaks. Hinnadünaamika lubatavuse korral oleksid nad võinud olla hankemenetluses konkurentsivõimelised. Hankija pidi pakkumuste vastavuse kontrollimisel tuvastama, kas pakkumuses esitatud hindadega on teenuse osutamine lähtuvalt valdkonda reguleerivatest õigusaktidest võimalik. Hankija ei saanud lähtudes eeldusest, et võib olla kaebaja muudab raamlepingu ja hankelepingute 6
(10)3-13-643 sõlmimise või teenuseosutamise ajaks oma hinnakirja. Teenuse hinna kujundamine on HD tingimustega hankija poolt täpselt reguleeritud, mistõttu peavad hankija ja pakkuja sellest ka lähtuma. Vaatamata kaebaja poolt peale pakkumise tegemist antud kinnitusele, et tegelikult ei hakka ta teenust osutama päevase ja öise sõidukilomeetri osas pakutud hinnaga, ei ole ta HD punktide 5.7 ja 5.8 valguses selleks kohustatud.
  1. AS Tulika Takso palub Siseministeeriumi ja AS Tallink Takso apellatsioonkaebused rahuldamata jätta. Halduskohus on otsuse punktis 16 selgelt kokku võtnud vaidluse tegeliku sisu – hankijal ei olnud alust keelata hinna pakkumist üle pakkumuse tegemise hetkel kehtivate tariifide. Hankijal puudus alus lükata pakkumust tagasi lihtsalt seetõttu, et potentsiaalselt võib kaebaja küsida hankelepingu täitmise eest vähem raha, kui on hankelepingus kokku lepitud. Ka on halduskohus väljendanud, et pakkumus on hankedokumentidele vastav. Kuna vaidluse esemeks on pakkumuse tagasilükkamine, ei olegi vajadust kontrollida tervikuna pakkumuse vastavust. Hankija ei ole suutnud siiani selgitada, kuidas saab tariif, mida pakutakse tulevase hankelepingu täitmiseks, olla vastuolus taksoteenuste regulatsiooniga, mis reguleerib teenuse osutamist reaalajas. Pakkumuse maksumus on kaebaja pakkumuses kirjas. Maksumus ei ole tingimuslik, seda ei ole muudetud ning kaebaja ei ole väitnud, et ta ei loe ennast esitatud maksumusega seotuks. Täiendava hinnaalanduse lubadus ei mõjuta pakkumuse maksumust, vaid selle eesmärk oli kinnitada hankijale, et juhul kui avalik-õiguslikest normidest tulenevalt ei saa konkreetse veo eest hankijalt hankelepingus sätestatud tasu nõuda, siis peab kaebaja ennast igal juhul seotuks pakkumuses antud kinnitusega, et teenuse osutamisel järgitakse kõiki kehtivaid õigusakte ja vastava avalik-õigusliku piirangu puhul küsitakse hankijalt veo eest ka vähem tasu, kui oli pakkumuses nimetatud. Kolmas isik väidab, et „tulevikuhindade“ esitamise võimaluse korral oleks ta esitanud parema pakkumuse. Sellisel väitel puudub majanduslik loogika. Väide, et „hanke võitmise nimel“ oleks kolmas isik saanud muutuvkulude komponentide hinnatõusu teatud perioodil edasi lükata, on ebaloogiline, kuna pakkumuste hindamise ja hanke võitmise aluseks saavad olla ainult pakkumuses nimetatud hinnad ja nende tõstmine ei ole lepingu perioodil võimalik. Vaidlusesemega seostamatud on ka väited võimalike kolmandate isikute osalemise kohta riigihankes. Halduskohus on otsuse punktis 9 õigesti märkinud, et puudub põhjendatud alus keelata pakkujal osutamast teenust talle ebasoodsamatel tingimustel. Riigihanke korraldamise eesmärk on saada hankijale majanduslikult soodsaim pakkumus ja kui pakkuja täidab lepingut endale ebasoodsamatel ehk siis hankijale veelgi soodsamatel tingimustel, ei saa see olla riigihanke korraldamise üldpõhimõtetega vastuolus. Taksoteenuste õigusliku regulatsiooni eesmärgiks on vahetu taksoteenuse osutaja kohustuste reguleerimine õigussuhtes, kus tarbija ostab vedajalt reaalajas taksoteenust. Vaidlusaluse riigihanke tulemusel sõlmitava lepingu alusel sellist suhet vedaja ja teenuse kasutaja vahel ei teki. Kaebaja saab kinnitada õigusnormide täitmist teenuse osutamisel, kuid mitte isiklikult täita vedaja kohustusi. Relevantne pole argument, et pakkumus ei vastanud kaebaja kodulehel olnud „kehtivale“ hinnakirjale, kuna õiguslik tähendus „kehtiva“ avaliku hinnakirja mõistes on ainult vedaja poolt oma taksomeetritesse sisestatud hinnakirjal. Vaidlusaluses riigihankes on ainus kaebaja asjassepuutuv hinnakiri see, mis esitati pakkumuses. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  2. Kaebaja pakkumine lükati tagasi RHS § 44 lg 2 alusel põhjendusega, et esitatud pakkumus ei vasta HD-s esitatud tingimustele. Seega on käesoleva vaidluse lahendamiseks oluline leida 7
(10)3-13-643 vastus küsimustele, kas HD-s olid esitatud tingimused, millele hankija pakkumust tagasi lükates tugines ning kui sellised tingimused olid esitatud, kas kaebaja neile tingimustele vastas. Oluline pole praegu leida vastust küsimusele, kas pakkujal õnnestub pakutud hindadega pakkuda teenust nii, et see on kooskõlas kehtivate õigusaktidega.
  1. Käskkirjas viidatud majandus- ja kommunikatsiooniministri
  2. mai
  3. a määruse nr 141 „Sõitjate bussiliiniveo, bussijuhuveo, taksoveo ja pagasiveo üldeeskiri“ § 15 lg 8 ja § 18 lg 1 näevad ette, et kõik taksomeetrisse sisestatud taksoteenuste tariifid peavad olema kantud taksomeetri kohandamise tunnistusele ning taksosõidu eest tasub sõitja taksomeetri näidu järgi. Tallinna Linnavolikogu
  4. juuni
  5. a määrusega nr 16 kinnitatud „Tallinna taksoveo eeskirja“ § 7 lg 2, 3, 4 ja 5 ning § 8 lg 1 näevad ette, et taksoteenuse tariifid kehtestab vedaja kirjaliku otsusega, tariifina võib esitada ühe rahalise väärtuse iga hinna komponendi kohta, tariifid tuleb programmeerida taksomeetrisse ning hinnakirjas võib esitada üksnes taksomeetrisse programmeeritud ja kohandamistunnistusele märgitud tariife. Käskkirja kohaselt ei vasta pakutud teenus neile normidele. Käskkirjas on leitud, et pakkumus on vastuolus HD lisas 1 „Raamlepingu eseme tehniline kirjeldus ja tellitavad kogused“ esimeses lõigus esitatud teenuse õigusaktidele vastavuse nõudega, lisa 1 punktidega 7, 9 ja 11, hankedokumentide lisa 2 „Raamlepingu projekt“ punktiga 4.2.1 ja hankedokumentide lisa nr 3 „Hankelepingu projekt“ punktiga 4.2.
  6. Tehnilises kirjelduse esimene lõik on järgmine: "Teenust pakutakse kooskõlas järgmiste õigusaktidega: Ühistranspordiseadus, Majandus- ja Kommunikatsiooniministri 26.05.2004 määrus nr 141F "Sõitjate bussiliiniveo, bussijuhuveo, taksoveo ja pagasiveo üldeeskiri", Majandus- ja Kommunikatsiooniministri 20.010.2006 määrus nr 88 "Taksomeetri kohandamise tingimused ja kord ning lubatud veapiirid taksomeetri kasutamisel" ja Tallinna Linnavolikogu
  7. juuni
  8. a määrusega nr 16 kinnitatud „Tallinna taksoveo eeskirjaga“ jt taksoteenuse osutamist reguleerivate ning teenuse osutamise hetkel kehtivate õigusaktidega. Lisa 1 p 7 nägi ette, et taksoteenustele tariifide pakkumisel peab igale komponendile ette nägema vaid ühe rahalise väärtuse, p 9, et tariifid peavad olema programmeeritud taksomeetrisse ning seal ei tohi olla selliseid tariife, mis ei ole taksomeetri kohandamise tunnistusel, p 11, et kõik taksomeetrisse sisestatud tariifid peavad olema kantud taksomeetri kohandamise tunnistusele. Lisa 2 p 4.2.1 ja lisa 3 p 4.2.1 näevad ette, et täitja kohustub "osutama Tellijale teenust vastavalt Tellija poolt esitatud vajadusele tema poolt esitatud tellimuse alusel käesolevas Lepingus ja selle lisades kokkulepitud tingimustel ja korras ning kooskõlas Eesti Vabariigis taksoteenuse osutamist reguleerivate kehtivate õigusaktidega". Faktilise asjaoluna märgiti pakkumise tagasilükkamise otsuses, et Tulika Takso AS teenustele kehtib pakkumise esitamise hetkel teistsugune hinnakiri, kui see on esitatud riigihanke pakkumuses ja kuna pakutud sõidutariifide maksumuse kohta taksoteenust reguleerivates õigusaktides sätestatud korras kirjalikku otsust tehtud pole ning pakutud hinnad ei vasta ka kõigile taksomeetrisse programmeeritud ja kohandamistunnistusele märgitud taksoteenuste hindadele, oleks Tulika Takso AS poolt taksoteenuse osutamine pakutud hindadega vastuolus kehtivate õigusaktidega.
  9. Ringkonnakohus ei nõustu vastustaja ja VAKO seisukohaga, et HD-s oli pakkujatele seatud tingimuseks, et nad ei tohi pakkuda kõrgemat hinda, kui kirjaliku otsusega kehtestatud ja taksomeetrisse sisestatud. Nagu otsuse eelmises punktis tsiteeritud käskkirja aluseks olnud 8
(10)3-13-643 normidest selgub, sellist sõnaselget keeldu neist ei tulene ning ringkonnakohtu arvates ei saa ka HD tingimuste tõlgendamise teel jõuda tulemusele, et hankija kehtestas teenuse tehnilise tingimusena teenusele maksimumhinna - pakkumuse hetkel vedaja poolt kirjaliku otsusega kehtestatud ja taksomeetrisse kantud tariifid. HD lisade 1, 2 ja 3 vastavad punktid näevad ette, et teenust tuleb osutada kooskõlas teenust reguleerivate õigusaktidega, kuid pakkuja on kinnitanud, et ta kavatseb seda teha. Vastupidist pole praegusel etapil võimalik kuidagi eeldada, eriti olukorras, kus tariifid on vedaja kehtestada ning otsuse tegemisel on oluline järgida üksnes kirjalikku vormi - protseduur ei saa olla aeganõudev.
  1. Ka siis, kui lähtuda hankija poolt pakkujale täiendavalt esitatud küsimustele antud vastusest - pakkuja kavatseb osutada teenust vastavalt teenuse osutamise hetkel kehtivale taksomeetri tariifile, kui see on pakutust madalam, ei saa pakkumust lugeda HD-le mittevastavaks. Ringkonnakohtu hinnangul ei tulene HD tehnilisest kirjeldusest üldse tingimusi teenuse eest pakutud hinnale. RHS § 32 lg 1 näeb ette, et tehniline kirjeldus sama seaduse tähenduses on hankija poolt hankelepingu eseme kirjeldamiseks vastavas valdkonnas tegutsevatele isikutele arusaadavat terminoloogiat ja täpsuse astet kasutades kehtestatud ehitustööde hankelepingu esemeks olevate ehitustööde omaduste ja neile esitatavate tehniliste nõuete kogum või asjade või teenuste hankelepingu esemeks olevate asjade või teenuste omaduste ja oluliste tunnuste loetelu. Sama paragrahvi lg 3 näeb ette, et asjade või teenuste oluliste tunnuste loetelu võib hõlmata muu hulgas keskkonnakaitsenõudeid, kvaliteedi- ja konstruktsiooninõudeid, sealhulgas puuetega inimeste poolt kasutatavuse nõue, vastavushindamisele, jõudlusele, toote kasutusomadustele, turvalisusele või mõõtudele ja toote nimele, mille all teda turustatakse, vastavuse nõudeid, kasutatavat terminoloogiat, sümboleid, testimist ja testmeetodeid, pakendamist, märgistamist ja tähistamist, kasutusjuhiseid, samuti nõudeid tootmisprotsessile ja tehnoloogiale ning vastavushindamise meetodeid. RHS § 33 annab võimaluse võtta tehnilise kirjelduse koostamise aluseks tehniline norm või selle puudumisel erinevad standardid.
  2. Seega, kui tõlgendada vastustaja poolt koostatud teenuse tehnilist kirjeldust eelmises otsuse punktis riigihangetes tavapäraselt tehnilise kirjeldusena mõistetud asjaolude valguses, ei ole hinna (või maksimumhinna) määramine tehnilise kirjelduse ülesanne. Käskkirjast jääb mulje, et vastustaja on HD-s viidatud õigusakte käsitlenud mingil moel tehniliste normide või standarditena, mille ükskõik millisest sättest ilmnev kõrvalekalle tähendab teenuse mittevastavust. Mitmed nimetatud õigusaktides sätestatud nõuded kaitsevad tarbijat üllatuslike hindade nõudmise eest - nõue panna hinnakiri parajas suuruses tekstiga aknale ja mitte nõuda sõidu lõpetamisel suuremat hinda kui hinnakirjas. Seega pole kõik õigusaktides sätestatud nõuded käsitletavad käesoleva hankelepingu esemeks olevale teenusele esitatavate nõuetena. Ka hankija ise on tehniliste tingimuste jaos toonud lisaks üldisele õigusaktidest kinnipidamise nõudele välja konkreetsed punktid, mille järgimist ta teenuse osutamisel nõuab. Kahtlust, et tehniliste tingimuste p-d 9 ja 11 nõuavad, et taksomeetrisse oleks sisestatud hankelepingu tariifid, aitab kõrvaldada asjaolu, et see poleks lihtsalt võimalik - vastasel korral ei saaks pakkuja osutada muu hinnaga teenust teistele tarbijatele ning sellist nõuet pole hankija esitanud ka AS-le Tallink Takso. Seega ei ole teenuse puudusena käsitletav asjaolu, et taksomeeter ei näita tariifi, mis pakkumuses esitatakse ja hankelepingus kokku lepitakse. Tehniliste tingimuste p-dest 14 ja 15 tuleneb, et taksoteenuse kasutaja ei maksa sõidu eest sõidu lõpetamisel, samuti mitte taksomeetri näidu järgi, seega ei saa öelda ka, et vedaja kasutaks reaalajas kõrgemaid tariife kui hinnakirjas või sisestatud taksomeetrisse. Teenuse eest maksmine toimub lisa 1 p 14 kohaselt vastavalt hankelepingus kokkulepitud tingimustele.
  3. Seega on vastustaja ja VAKO tuvastanud ebaõigesti, et kaebaja pakkumus on mittevastav. Kaebaja on pakkunud tariife vastavuses etteantud nõuetele ja arutlus maksimumtariifidest ja tulevikku suunatud hindadest ei ole asjakohane. Kaebaja poolt vastustajale antud täiendavast 9
(10)3-13-643 seletusest ei tulene, et ta on oma pakkumust muutnud, pakkumuses on esitatud tariifid, mis on üheselt fikseeritavad raamlepingus. Pakkumuses esitatud hinnad on võrreldavad teise pakkuja hindadega ning võimaliku hankelepingu pooltele siduvad.
  1. Halduskohus ei rikkunud menetlusnorme, kui ei käsitlenud eraldi vastustaja käskkirja õigusvastasust ja VAKO otsuse õigusvastasust. Kuna mõlemad aktid lähtusid ühesugusest põhjendusest ja halduskohus näitas ära, milles seisnes sellise lähenemise ebaõigsus, oli piisavalt põhjendatud ka VAKO otsuse tühistamine.
  2. Eeltoodust tulenevalt jäävad Siseministeeriumi ja AS Tallink Takso apellatsioonkaebused rahuldamata. 21.

§ 108lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks lahend tehti.

AS Tulika Takso on taotlenud halduskohtus 654,11 euro riigilõivu ja 4467 euro õigusabikulude väljamõistmist. Kohtuistungil osalemise eest nõudis kaebaja veel 808,56 eurot. Halduskohus mõistis Siseministeeriumilt välja 5929,67 eurot Tulika Takso kasuks ning jättis kolmanda isiku poolt taotletud 1115,40 eurot

§ 108lg 8 alusel tema enda kanda.

Apellatsioonimenetluses on AS Tallink Takso taotlenud 639,11 euro riigilõivu ja 1265 euro õigusabikulude väljamõistmist, kulude kandmine on tõendatud. AS Tulika Takso on taotlenud 2185,56 euro õigusabikulude väljamõistmist, kulude kandmine on tõendatud. Kuna AS Tallink Takso apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad tema kulud tema enda kanda. AS Tulika Takso menetluskulud tuleb välja mõista Siseministeeriumilt. /allkirjastatud digitaalselt/ Lilianne Aasma /allkirjastatud digitaalselt/ Viive Ligi /allkirjastatud digitaalselt/ Lauri Madise 10

(10)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.