KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakoh

) § 7 alusel vaide või pöörduda kaebusega kohtusse. Halduskohtule esitatud kaebuse abil ei ole aga soovitud eesmärgi saavutamine vastustaja hinnangul mitte kuidagi võimalik. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

1. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada ning Tartu Halduskohtu 25.10.
2. a määrus tühistada.
3. Halduskohus on õigesti kindlaks teinud R. Nikitini poolt esitatud kaebuse eesmärgi ning õige on ka halduskohtu järeldus, et kaebuse esitamisega soovitud eemärki ei saa saavutada õigusvastasuse tuvastamise nõude esitamisega, kuna tegemist on väheefektiivse õiguskaitsevahendiga. Halduskohus on küll selgitanud kaebajale tema poolt soovitud eesmärgi saavutamiseks võimalike õiguskaitsevahendite kasutamise korda, kuid on lõppkokkuvõttes asunud ebaõigele seisukohale, et kaebaja soovitud eesmärki ei ole võimalik saavutada eelnevalt Maksu- ja Tolliametilt tollideklaratsiooni kehtetuks tunnistamist taotlemata.
4. Halduskohus on leidnud, et määruskaebuse esitaja pidi taotlema tollideklaratsiooni kehtetuks tunnistamist ja tollimaksu tagastamist Euroopa Nõukogu (EMÜ) määruse nr 2913/92 (millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik; edaspidi ÜTS) art 66 lg 2, Euroopa Komisjoni määruse nr 2454/93 art 251,

§ 49lg 2 ja rahandusministri 3 02.05.2006.

a määruse nr 32 „Pärast kauba vabastamist tollideklaratsioonis muudatuste tegemise ja tollideklaratsiooni kehtetuks tunnistamise täiendavad juhised“ § 2 lg 1 ja § 7 alusel ning võis alles seejärel pöörduda kaebusega halduskohtusse. Sellisele järeldusele jõudmisel on halduskohus tuginenud eelkõige Euroopa Kohtu 15.12.

1. a otsuses kohtuasjas C-138/10 DP grup EOOD versus Direktor na Agentsia „Mitnitsi“ esitatud seisukohale, et Euroopa Liidu tollialaseid õigusnorme tuleb tõlgendada nii, et deklarant ei saa taotleda kohtult tema enda esitatud tollideklaratsiooni tühistamist.
2. Ringkonnakohus leiab, et Euroopa Kohtu 15.12.
3. a otsus ei ole käesolevas asjas kohaldatav. Nimetatud asjas leidis Euroopa Kohus viitega ÜTS art 4 p-le 17, et tollideklaratsioon on toiming, millega isik avaldab ettenähtud vormis ja korras soovi suunata kaup teatavale tolliprotseduurile, mistõttu ei ole deklaratsiooni puhul tegemist ühepoolset laadi otsusega tolliseadustiku art 4 p 5 tähenduses. ÜTS art 66 p 1 kohaselt tunnistab toll deklarandi taotluse korral juba aktsepteeritud tollideklaratsiooni kehtetuks, kui deklarant tõendab, et kaup deklareeriti kõnealuses tollideklaratsioonis nimetatud tolliprotseduurile ekslikult või et erakordsete asjaolude tõttu ei ole kauba suunamine sellele tolliprotseduurile, millele see kaup oli deklareeritud, enam põhjendatud. ÜTS art 66 p-st 2 tuleneb, et pärast kauba vabastamist saab tollideklaratsiooni kehtetuks tunnistada ainult teatud juhtudel. Euroopa Kohus leiab, et artikli 66 sõnastusest tuleneb, et kui deklarant ise soovib tollideklaratsiooni kehtetuks tunnistada, peab ta taotluse esitama tollile, mitte kohtule.
4. Ringkonnakohus on seisukohal, et Euroopa Kohtu 15.12.
5. a otsus ei kohaldu deklarandi ja tolli vahelistele vaidlustele selle üle, kas deklarant pidi esitama tollile tollideklaratsiooni või võis kaubasaadetise deklareerida suuliselt. Seega vaidlevad käesoleval juhul pooled sisuliselt selle üle, kas määruskaebuse esitaja pidi Eestisse sisenemisel esitama tollideklaratsiooni.

§ 37

lg 2 kohaselt tuleb esitada tollideklaratsioon, kui kaubasaadetise kogus või väärtus ületab ühenduse õigusaktis sätestatud statistilist läve ja kaubasaadetist ei saa vastavalt ühenduse tolliseadustiku rakendussätetele deklareerida suuliselt või muu toimingu abil. Euroopa Komisjoni määruse nr 2454/93 art 225 punkti b järgi võib suulise vabasse ringlusse lubamise deklaratsiooni esitada mittekaubanduslikku laadi kauba kohta tingimusel, et saadetise koguväärtus deklarandi kohta ei ületa ühenduse kehtivate õigusaktidega ettenähtud statistilist piirmäära ja saadetis ei ole osa samasuguste korrapäraste saadetiste seeriast ja seda ei vea sõltumatu veoettevõtja suurema lasti osana.

§ 37

lg-st 3 tuleneb, et kaubasaadetise kohta tuleb esitada tollideklaratsioon, kui kaubasaadetise väärtus või kogus ületab ühenduse tollimaksuvabastuse süsteemis või Eesti maksuseadustes sätestatud maksuvaba piiri. Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse (ATKEAS) § 68 lg 1 järgi on Eestisse sissesõidul mootorsõiduki kütusepaagis või erikonteineri standardses kütusepaagis, samas mootorsõidukis tarbitav ning sõiduki sihtkohta jõudmiseks vajalik kütus aktsiisivaba. ATKEAS § 69 lg 1 järgi on liiduvälisest riigist saabuval reisijal lisaks standardses kütusepaagis olevale kütusele lubatud aktsiisivabalt tuua tema valduses oleva mootorsõiduki esmakordsel Eestisse sissesõidul ühe päeva jooksul kuni 10 liitrit mootorikütust mitteärilisel eesmärgil kasutamiseks.

§ 37

lg 6 järgi võib füüsiline isik tollideklaratsiooni asemel esitada reisija deklaratsiooni, kui kaubasaadetise kogus ega väärtus ei ületa ühenduse õigusaktis sätestatud statistilist läve. Haldusasja materjalidest nähtuvalt ei pidanud tolliametnik aktsiisivabastuse rakendamist määruskaebuse esitaja suhtes õigustatuks, mistõttu tuli esitada tollideklaratsioon ning määruskaebuse esitaja pidi piiri ületamisel tasuma aktsiisimaksu. Kuna kirjeldatud olukorras ei olnud määruskaebuse esitaja poolt tollideklaratsiooni esitamine vabatahtlik, ei vasta tollideklaratsiooni esitamine ÜTS art 4 p-s 17 toodud toimingu tunnustele. Ühtlasi ei esine seetõttu ka ÜTS art 66 p-s 1 toodud olukorda, mistõttu ei ole määruskaebuse esitajal võimalik taotleda tollideklaratsiooni kehtetuks tunnistamist ÜTS art 66 p-s 1 nimetatud alustel. 4 17. Eelnevast tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et ÜTS §-ga 66,

§-ga 49 ja rahandusministri 02.05.2006 määrusega nr. 32 „Pärast kauba vabastamist tollideklaratsioonis muudatuste tegemise ja tollideklaratsiooni kehtetuks tunnistamise täiendavad juhised“ ettenähtud menetlust saab viidatud õigusaktide ning Euroopa Kohtu 15.12.

1. a otsuse koosmõjust tulenevalt pidada HKMS § 47 lg-s 1 sätestatud kohustuslikuks kohtueelseks menetluseks eeskätt vaid juhul, kui pooled ei vaidle tollideklaratsiooni esitamise vajaduse üle. Vaidluse lahendamiseks selle üle, kas määruskaebuse esitaja pidi esitama tollideklaratsiooni või mitte, saab isik pöörduda otse halduskohtusse. Vastupidine seisukoht kitsendaks ebamõistlikul määral määruskaebuse esitaja kaebeõigust, mis ei oleks kooskõlas Põhiseaduse § 15 ega halduskohtumenetluse seadustiku § 44 eesmärgiga.
2. Eeltoodud kaalutlustel tuleb Tartu Halduskohtu määrus tühistada ning saata asi tagasi halduskohtule menetluse jätkamiseks. Halduskohtul tuleb asja menetlemise jätkamisel selgitada kaebajale tema poolt soovitud eesmärgi saavutamiseks vajalike õiguskaitsevahendite kasutamist lähtuvalt käesoleva määruse põhjendustest ning anda võimalus kaebuse nõude muutmiseks. Agu Timmi Einar Vene 5 Tiina Pappel