← Eesti

4-12-1202/6

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 20. september 2012.a, Pärnu Kuninga nt kohtumaja Väärteoasja number 4-12-1202 Kohtunik Indrek Nummert Kohtuistungi sek

§ 47' maksuvabastus sellele ei laiene.

(Euroopa Liidu Nõukogu direktiiv 2008/118/EÜ, mis käsitleb aktsiisi üldist korda artikkel 32) V.Rubin omandas ja hoidis käitlemiseks mittelubatud alkoholi ema sünnipäevaks. 2

(11)4-12-1202 Kriminaalmenetluse käigus läbiotsimise ajal leitud ja kaasavõetud alkoholil puudusid maksumärgid ning seeläbi on tegemist käitlemiseks mittelubatud alkoholiga. Käitlemiseks lubatud alkohol peab vastama alkoholiseaduse §-s 4 lg-s 1 sätestatud nõuetele. Alkoholiseaduse § 4 lg 1 p 6 kohaselt peab käitlemiseks lubatud alkohol olema

-s sätestatud juhtudel maksumärgistatud. Vastavalt

-e § 49' lg 2 peab alkohol mille etanoolisisaldus on üle 22 mahuprotsendi ning mis on villitud müügipakendisse mahuga alates 0,05 liitrist, olema maksumärgi statud. Käesolevas väärteoprotokollis kirjeldatud Viljar Rubini tegu (käitlemiseks mittelubatud alkoholi teadvalt omandamine ja hoidmine) vastab alkoholiseaduse § 54 lg-s 1 sätestatud väärteo tunnustele. Kohtuvälise menetleja otsus Kohtuvälise menetleja otsuses leitakse, et süüdistuses kirjeldatud Viljar Rubini tegu (käitlemiseks mittelubatud alkoholi teadvalt omandamine ja hoidmine) vastab alkoholiseaduse § 54 lg-s 1 sätestatud väärteo tunnustele. Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt Viljar Rubini ütlustest nähtuvalt viibis ta keelueksimuses, eeldades ekslikult, et

§-s 47 sätestatu võimaldab talle tuua Lätist aktsiisivabalt alkoholi, mis ei ole Lätis tarbimisse lubatud. Kõnesolev norm kehtib aga üksnes sellise aktsiisikauba puhul, millelt on lähteliikmesriigis aktsiis makstud. V.Rubini poolt toodud alkoholilt ei olnud Läti aktsiisid makstud, seega

§-s 47 toodud maksuvabastus sellele ei laiene. Nii lootis V.Rubin, püstitades kaitseversiooni sellest, et viin ei kuulu mitte ainult temale, vaid ka mõnes osas tema kaasreisijatele või et Eestisse toimetatavat alkoholi saab nö „jagada" kaasreisijate vahel (V.Rubin: „..tookord käisime Lätis kuuekesi, see tähendab, et tõime lubatust vähem veel..."), sellele, et alkohol oleks kaetud

§ 47' maksusoodustusega, mis on 10 liitrit alkoholi inimese kohta.

V.Rubini keelueksimus ei oma tähtsust koosseisutahtluse sisustamise juures (KarS § 17 lg 3). Lähtudes väärteoasjas kogutud tõenditest ja menetlusaluse isiku ning tunnistajate antud ütlustest, on kohtuvälise menetleja ametnik olnud veendunud, et Viljar Rubin pani käesolevas otsuses kirjeldatud teo toime otsese tahtlusega (KarS 16 lg 3). Otsuse kohaselt V.Rubin ei pruukinud alkoholi soetamise hetkel veel teada, et viinal puuduvad Eesti maksumärgid, see tähendab alkohol on maksumärgistamata. Alkoholil maksumärkide puudumine oli V. Rubinile aga koheselt nähtav, järelikult ei saanud ta mitte teada, et alkohol ei ole ei Lätis ega Eestis tarbimisse lubatud. Ka Läti Vabariigis on alkoholil maksumärgid. Läti Vabariigist alkoholi toomine ei välista isiku vastutusele võtmist, kuivõrd viin „Naša Raša" ei olnud ka Lätis tarbimisse lubatud, seega

§ 47' maksuvabastus sellele ei laiene.

(Euroopa Liidu Nõukogu direktiiv 2008/118/EÜ, mis käsitleb aktsiisi üldist korda artikkel 32) 13.03.2012.a üldmenetluse otsusega väärteoasjas nr 90011000987 on Viljar Rubin`ile määratud eelpool nimetatud väärteo toimepanemise eest AS § 54 lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 50 trahviühikut, so 200 (kakssada) eurot ning AS § 54 lg 2 alusel konfiskeeriti Viljar Rubini elukohast ja autost läbiotsimise käigus leitud alkohol, see on 36 pudelit 0,5 liitrist 40% alkoholisisaldusega viina „Naša Rasa". Kaebuse sisu 26.03.2012.a esitas Viljar Rubin Pärnu Maakohtule kaebuse väärteoasjas tehtud otsusele taotlusega tema suhtes koostatud otsuse tühistamiseks täies ulatuses. Kaebaja leiab, et tema suhtes alustatud väärteomenetlus kuulub lõpetamisele VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, kuna teos puuduvad väärteo tunnused ning tagastada viin. Kaebuse esitaja juhib tähelepanu asjaolule, et viinad leiti tema ema elukohast, mis asub V.Rubini kinnistul ja tema ka tema ema on tunnistanud seda ning kinnitanud, et viinad kuuluvad temale. Opel Vivaro ukse seest leitud 0,5 liitrise viinaga on ta nõus, et see kuulus temale. Samuti on menetlejal jäänud märkamata, et A. K ülekuulamisel antud ütlused on vastukäivad. Esimesel ülekuulamisel ütles K, et sai viinad kaebuse esitaja käest 09.02.2010.a. Viimane väide ei vasta tõele, kuna V.Rubin viibis koos 5 inimesega sel ajal Istanbulis kuni 12.02.2010.a. Järgnevalt väitis K, et V.Rubin tõi viina 3 päeva hiljem, mis samuti ei vasta tõele, kuna K ise viibis sel ajal 11.02.-14.02.2010.a Soomes. Samuti on ebatäpsed ja vastukäivad muud K väited, mis puudutavad viina tooja väljanägemist, millise kaubikuga toodi, millal toodi. A.K on kogu aeg ütlusi andnud erinevalt. Kaebuse esitaja juhtis tähelepanu, et kriminaalmenetluses ei kogutud mitte ühtegi tõendit esitamaks süüdistust. Samuti märkis kaebuse esitaja kaebuses, et ema sünnipäev oli küll 23.02.2010 aga sünnipäeva pidas ta siiski 28.02.2010.a. 3

(11)4-12-1202 Kaebuse kohaselt oli E R teadlik viinamargist, kuna temale sai ka mõni viin, aga menetlejale kartis seda ütelda, kuna ta kartis saada karistada. Viina tõi V.Rubin E.R kahekesi jagades 1 kast ja 1 kast. Samuti juhib tähelepanu I.R tunnistustele, mille kohta menetleja on valet kirjutanud I.R tunnistuste osas. Samuti tunnistaja H R tunnistuste osas, kes oli teadlik, et viin sai toodud Lätist aga tunnistuses ei maininud seda, kuna ei teadnud kas tohib tuua. Kaebuse esitaja märgib, et tõi viina vastavalt Maksu- ja Tolliameti kodulehel üleval olevale informatsioonile. Seega pole ta seadust rikkunud, kuna tõi viinad üle piiri elukaaslase E.R kumbki ühe kasti. Samuti märgib kaebuse esitaja, et

§-s 471 ei ole kirjas, mis viin on Lätis lubatud ning kui keegi on Lätis rikkunud seadust ja müünud viina, siis on see Läti ametnike kontrollida mis toimub nende riigis. Tollieeskirjades Euroopa Liidu liikmesriikides liikuvale reisijale puudub igasugune info, et reisija peab kontrollima kas viin on Lätis lubatud või mitte. Kaebuse esitaja soovis asja arutamist kohtuistungil. Kohtuvälise menetleja vastus kaebusele Maksu- ja Tolliameti Juriidilise osakonna väärteomenetluse talituse juhataja Tiiu Mõttus oma 12.04.2012.a kirjalikus vastuses Pärnu Maakohtule palub jätta väärteoasjas vastu võetud otsus muutmata ja kaebus rahuldamata. Kohtuväline menetleja esitab enda seisukohad vastavalt kaebuses toodud väidete järjekorrale alljärgnevalt. 1.„Selle väitega ei saa ma nõustuda kuna viinad leiti minu ema elukohast, mis asub minu kinnistul ja ema on ka tunnistanud, et need viinad kuuluvad temale! Opel Vivaro ukse seest leitud 0,5 liitrise viinaga olen nõus, et see kuulus minule" Rahvastikuregistri andmeil on menetlusaluse isiku Viljar Rubini elukoht aadressil xtalu, xküla, Audru vald, x maakond. Sama elukoht on rahvastikuregistri andmeil ka tema emal H R. Kohtuväline menetleja märgib, et V.Rubin realiseeris AS § 54 lg 1 väärteokooseisu mitte alkoholi avastamise hetkel, vaid sellele eelnenud ajal, s.t. siis, kui toimetas Eestisse salaalkoholi, hoiustas selle enda kinnistul ning jättis selle eest maksuseadustes ettenähtud tähtaja jooksul maksuhaldurile alkoholiaktsiisi tasumata. Asjas puudub vaidlus selle üle, et alkoholi toimetajaks ja esialgseks valdajaks Eestisse toimetamisel (järelikult ka aktsiisimaksukohustuslaseks) oli just V.Rubin, ja mitte tema ema. Omandiõiguse väidetav üleminek V.Rubini emale osa alkoholi osas ei muuda menetlusaluse isiku olukorda. 2.„Menetlejal on jäänud märkamatuks millegi pärast või ei ole tahtnud märgata, et Kalda ülekuulamistel antud ütlused on vastukäivad [...]". Vastavalt VTMS §-le 87 arutatakse väärteoasja maakohtus ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Väärteoprotokollis ei ole kohtuväline menetleja A K seotud asjaolusid maininud ning tema antud ütlusi kasutanud. Üldmenetluse otsuses on A K ütlused toodud paari lausena välja vaid selgitamaks sündmuste käiku ning jõudmist väärteomenetluse alustamiseni. Menetlusaluse isiku poolt kaebuses toodud seisukoht A K osas ei ole käesoleval juhul asjakohane kuna tema ütlused on seotud teise episoodiga. Käesolevas väärteoasjas on väärteo toimepanemise vahetuks objektiks ning asja arutamise esemeks 36 pudelit viina, mille menetlusalune isik omandas Läti Vabariigist ning hiljem hoidis enda kinnistul aadressil x talu, x küla, x vald, x maakond. 3.„Sellega ma ka ei ole nõus. kuna ei oldud kogutud mitte ühtegi tõendit esitamaks süüdistust". Käesoleval juhul on menetlusalune isik Viljar Rubin esitanud kaebuse kohtuvälise menetleja otsusele väärteoasjas. Talle on esitatud süüdistus AS § 54 lg 1 järgi kvalifitseeruva väärteo toimepanemises, väide kriminaalmenetluses kogutud või kogumata tõendite kohta ei puutu asjasse. Kohtuväline menetleja mainis kriminaalmenetluse lõpetamise määrust enda otsuses vaid selgitamaks sündmuste ahelat ning jõudmist väärteomenetluse alustamise ajendini. 4.,,07.09.2010 oli ka veel kriminaalmenetluse osalise lõpetamise määrus ja asi saadeti MTA Lääne osakonda väärteomenetluse alustamise otsustamiseks. Sel korral olid järgmised alkohoolsed joogid [...] ". Tegemist on asjasse mittepuutuvate episoodiga, mida kõnesolevas väärteo-protokollis kohtuväline menetleja kajastanud ei ole. Kohtuväline menetleja viitab eeltoodud puntkile nr 2. 4

(11)4-12-1202 5.„Emal oli 75 aasta juubel 23.02.2010, aga sünnipäeva pidas ta 28.02.2010". Viljar Rubini ema sünnipäevaga seotud asjaolu ei ole käesolevas asjas tõendamise seisukohalt oluline. 6.„E R oli teadlik viinamargist, kuna ka temale sai ka mõni viin, aga menetlejale kartis seda ütelda, kuna ta kartis saada karistada [...]". E R ütlused käesolevas väärteoasjas on fikseeritud 31.10.2011 tunnistaja ülekuulamise protokollis. Tunnistajat E R oli hoiatatud teadvalt vale ületuste andmise eest ning tema ütluste usaldusväärsuses ei leidnud kohtuväline menetleja alust kahelda. Viljar Rubini protokollivälised väited, mida tunnistaja tegelikult tahtis või pidi ütlema on paljasõnalised ning ei puutu asjasse. 7.„Menetleja kirjutab valet, kuna I R tunnistuses on kirjas, et Villu võttis kastist pudeli viina ja näitas. Pudelil oli sinine silt ja selle nimi [...]". Kohtuväline menetleja nõustub Viljar Rubini seisukohaga I R ütluste osas, mis puudutab viinapudelite väljanägemist, kuid samas jääb arusaamatuks, kuidas see menetlusaluse isiku olukorda muudaks. 8.„H R oli teadlik, et viin sai toodud Lätist, aga tunnistuses ei maininud seda, kuna ei teadnud, kas tohib tuua või ei". H R ütlused on fikseeritud 26.02.2010 tunnistaja ülekuulamise protokollis kriminaalasjas nr
  1. Viljar Rubini protokolli välised väited, mida tunnistaja tegelikult tahtis või pidi ütlema on paljasõnalised ning ei puutu asjasse. 9.„Viin leiti minu kinnistult, aga ema elukohast ja kuulus emale. Ema on ka oma tunnistuses maininud, et viin kuulus talle ". Kohtuväline menetleja viitab eeltoodud punktile nr
  2. Menetlusalune isik kordab selle väitega kaebuse esimesel leheküljel toodud seisukohta. 10.„Vaidlen vastu menetleja väitele, kuna tõin viina vastavalt Maksu- ja Tolliameti kodulehel üleval olevale informatsioonile, mis seisneb järgmises [...]". Menetlusaluse isiku seisukoht oleks õige, kui ta oleks Lätist Eestisse toimetanud alkoholi, millelt on aktsiis Lätis või mõnes teises Ühenduse liikmesriigis makstud. Tegemist oli maksumärgistamata alkoholiga, millelt oli aktsiis maksmata. Fakt on, et pudelikorgile kinnitatavat hologrammkleebist kasutatakse maksumärgina mitmetes riikides, muuhulgas kasutab sellist maksumärki ka Läti Vabariik. Selle asjaolu teadasaamiseks piisab näiteks vaid otsingu teostamisest internetis (KrMS § 60 lg 3). 11.„

§-s 47 ei ole kirjas kuskil, mis viin on Lätis lubatud ja milline mitte. Kui ongi keegi Lätis rikkunud seadust ja müünud viina, siis on see Läti ametnike kontrollida mis toimub nende riigis! Tollieeskirjades Euroopa Liidu liikmesriikides liikuvale reisijale puudub igasugune info, [...]". Tegemist on ilmselge välditava keelueksimusega, mida kohtuväline menetleja on korduvalt käsitlenud ka kõnesolevas üldmenetluse otsuses. Menetlusalune isik esitas sama seisukohaga ka väärteoprotokollile esitatud vastulauses.

§-s 47' sätestatud norm kehtib vaid alkoholi kohta, millelt on aktsiis makstud ning päris kindlasti ei ole selle sätte eesmärk selgitada, millist alkoholi tohib Läti Vabariigist osta ja milline see välja peab nägema. Euroopa Liidu Nõukogu direktiivi 2008/118/EÜ, mis käsitleb aktsiisi üldist korda, artikkel 32 sätestab, et aktsiisikaubalt, mille füüsiline isik on soetanud oma tarbeks ja mille ta viib ühest liikmesriigist teise, nõutakse aktsiis sisse ainult selles liikmesriigis, kus kaup soetati. Teiste sõnadega tähendab see, et oma tarbeks ostetud aktsiisikauba ühest liikmesriigist teise aktsiisivabalt toimetamise eelduseks on eelkõige asjaolu, et liikmesriigile kust aktsiisikaup soetati on sellelt aktsiis makstud. Viljar Rubini poolt omandatud alkoholilt ei olnud Läti Vabariigi aktsiis makstud ning seega

§s 47' toodud maksuvabastus sellele ei laiene. Viljar Rubin oleks saanud tutvuda õigusaktidega või küsida pädevat nõu, kuid seda ta ei teinud -seda enam, et tunnistaja ütluste kohaselt ta kõnesolevat alkoholi poest ei ostnud. Asjaolu, et käitlemiseks lubatud alkohol peab olema maksumärgistatud on igale kodanikule üldtuntud tõde. Ei ole eluliselt usutav, et Viljar Rubin seda asjaolu ei teadnud. Seaduse mittetundmine ei vabasta vastutusest. 12.„Menetleja pole esitanud minule väärteomenetluse protokollis mitte ühtegi väärteoasjas kogutud tõendit. Ja kui ta on seda varjanud, siis on see seaduse rikkumine ". 5

(11)4-12-1202 Väärteomenetluses kasutatud tõendid on kajastatud väärteoprotokollis ning loetletud selle punktis nr. 6 (tõendite loetelu). Menetlusalusel isikul oli võimalus väärteotoimiku materjalidega tutvuda ajal, mil esitas väärteoprotokollile vastulauset ning kohtule kõnesolevat kaebust. 13.„Kust pean mina kui eraisik teadma kus asuvad Läti Vabariigis viina pudelitel maksumärgid ja kas seal üldse kasutatakse neid [...]". Kelleltki ei eeldata kohest teadmist, millistes riikides kastutatakse maksumärke või millistes mitte. Igal inimesel on õigus ja kohustus tutvuda enne reisimist või välisriigi külastust selle riigi seadustega või küsida pädevat nõu muudelt allikatelt. 14.“Tollieeskirjades Euroopa Liidu liikmesriikides liikuvale reisijale peaks kirjas siis ka olema nimekiri milline viin on EU riikides lubatud ja milline mitte [...]". Menetlusaluse isiku seisukoht ei ole asjakohane, kuivõrd isik kirjeldab enda nägemust reisijale vajaminevast informatsioonist. 15.„Mina ei ole ütelnud menetlejale, et ostsin viina Lätist tuvastamata kohast![...]". Menetlusalusele isikule oli esitatud küsimus „kuidas soetasite viina „Naša Raša", millele ta vastas muuhulgas, et Lätist tõin, rohkem ta ei täpsustanud. Tunnistajad tema ütlusi ei täiendanud. I R oli seisukohal, et Viljar Rubin poest seda alkoholi ei ostnud. Kohtuväline menetleja märgib, et olulisem on antud asja juures fakt, et alkohol oli maksumärgistamata ja sellelt aktsiis maksmata. 16.„Ei ole ühtegi seadust kus on kirjas, et kui on alustatud kriminaalmenetlust ja menetlus lõpetatakse, aegumine peatub[...]". KarS § 81 lg 7 p 2 kohaselt peatub süüteo aegumine väärteo tunnustega teo kohta kriminaalmenetluse alustamisel kuni kriminaalmenetluse lõpetamiseni. Kuna kõnesoleval juhul lõpetati kriminaalmenetluse kuriteo tunnuste puudumise tõttu ja teos esinevad väärteo tunnused, siis on selge, et tegemist oli algusest peale väärteotunnustega teoga. Aegumine peatus kriminaalmenetluse ajaks so. 25.02.10 kuni 17.10.
  1. Järelikult aegub Viljar Rubini poolt toimepandud tegu kooskõlas KarS § 81 lg-ga 8 alles 26.02.
  2. 17.„On selge, et menetleja suva järgi võetakse tunnistusi[...]". Sellele väitele on kohtuväline menetleja andnud omapoolse seisukoha kõnesolevas üldmenetluse otsuses. Tõendite hindamine ja otsustamine, millises koguses neid tõendamiseks kasutada tuleb on menetleja otsustada. Väärteoasjas kasutatud tõendid on kajastatud väärteoprotokollis ning loetletud selle punktis nr.
  4. „Olen toonud viina vastavalt infole mis on kirjas „Maksu -ja Tolliameti kodulehel ja mis õigusaktidega pean ma veel tutvuma ". Kohtuväline menetleja viitab eeltoodud punktile nr
  5. Menetlusalune isik kordab selle väitega kaebuse viiendal leheküljel toodud seisukohta. Tulenevalt ülaltoodust ja juhindudes VTMS § 132 p-st 1 kohtuväline menetleja palub jätta Maksu- ja Tolliameti inspektor Ain Pärnala 13.03.
  6. a üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 930011000987 muutmata ja menetlusaluse isiku kaebus rahuldamata. Samuti palub kohtuväline menetleja kohtuistungi toimumisel kutsuda välja ja kuulata kohtumenetluses tunnistajatena üle H R, Erika R ja I R. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil Kohtuvaidluses jäi kaebuse esitaja esitatud kaebuse juurde, märkides, et ta ei pea teadma, millised seadused kehtivad Läti Vabariigis ja selle eest ei saa teda Eestis karistada. Maksu-ja Tolliameti kodulehelt antava info järgi, on ta alkoholi toonud seaduslikult. Kohtuvälise menetleja ametnikud jäid enda seisukohtade juurde, märkides, et

ja direktiiv ei andnud isikule õigust alkoholi käidelda, sest ka Lätis ei olnud antud alkoholi eest aktsiis makstud. Kohtus uuritud tõendid Kohtuvälise menetleja toimikust: - 17.10.2011 kriminaalmenetluse osalise lõpetamise määrus tlk 2 – 3 - 25.02.2010 läbiotsimismäärus tlk 4 6

(11)4-12-1202 - 25.02.2010 läbiotsimisprotokoll tlk 6-13, lisana fototabel tlk 14-61 - 26.02.2010 edasilükkamatutel juhtudel läbiotsimise määrus tlk 62 - 26.02.2010 läbiotsimisprotokoll tlk 63-66, lisa fototabel tlk 67-69 - 04.03.2010 asitõendi vaatlusprotokoll tlk 70-71, lisa fototabel tlk 72-73 - 05.03.2010 ekspertiisimäärus tlk 74-75 - 09.03.2010 ekspertiisimäärus tlk 76-77, katseprotokoll tlk 78 - 26.02.2010 tunnistaja H R ülekuulamise protokoll tlk tlk 79-81 - 26.02.2010 kahtlustatavana Viljar Rubini ülekuulamise protokollid tlk 82-87,88-90 - 13.03.2010 üleandmise-vastuvõtmise akt tlk 91 – Maksu – ja Tolliametlile antakse üle Naša Raša viinapudelid - 07.09.2010 prokuratuuri loal kriminaalmenetlus osalise lõpetamise määrus tlk 93-94 – osaliselt eraldatakse materjalid V. Ruubini suhtes väärteomenetluse alustamiseks. Antud lõpetamise määrusele vastukaaluks esitas V. Rubin kohtus ka antud alustatud väärteomenetluse lõpetamise määruse (kohtutoimik tlk 39-41) - 28.10.2011 teade väärteomenetluse alustamise kohta – selle kohaselt alustati prokuratuuri lõpetamise määrusest tulenevalt inspektor A. Pärnala poolt V. Rubini suhtes väärteomenetlust AS § 54 lg 1 tunnustel - 31.10.2011 Viljar Rubini menetlusaluse isikuna ülekuulamise protokoll tlk 97-98 - 03.11.2011 tunnistaja I R ülekuulamise protokoll tlk 99-100 - 31.10.2011 tunnistaja E R ülekuulamise protokoll tlk 101-102 - 12.01.2012 väärteoprotokoll Viljar Rubini suhtes tlk 106 – 108 - süüdistuses AS § 54 lg 1 alusel - 28.02.2012 Viljar Rubini poolt esitatud vastulause tlk 127-129 Muud kohtuistungil uuritud tõendid kohtutoimikust: - menetlusaluse isiku V. Rubini, tunnistajate E R , H R ja I R kohtuistungitel antud ütlused - Maksu-ja Tolliameti brošüür „Tollieeskirjadest Euroopa Liidus liikuvale reisijale“ tlk 38 - 26.11.2010 väärteolõpetamise määrus tlk 39-41 - 28.08.2012 kohtuistungil läbiviidud viinapudelite ja tšekkide vaatlus (tšekkide koopia tlk 42) - 18.09.2012 kohtuistungil V. Rubin poolt esitatud 2 tšekki Rimist ja AS Kanopol poest. Tšekkide kohaselt ei ole alkoholi ostmisel peal partiinumbrit. - 18.09.2012 kohtuistungil kohtuvälise menetleja poolt esitatud emailid-päringud alkoholiregistrist. Nende kohaselt on viin Nacha Racha Vodka registreeritud 15.12.
  1. - 18.09.2012 kohtuistungil kohtuvälise menetleja poolt esitatud emailid-päringud Läti Vabariigi rahvusvahelise kriminaalkoostöö kaudu. Selle kohaselt peab olema alkohol Läti Vabariigis maksumärgistatud. Erandiks on õlu, alla 100 ml pudelid, tax-free müügikohad, liikumised aktsiisiladude vahel ja pudelid, mis on toodud välismaalt omatarbeks. - 18.09.2012 kohtuistungil kohtuvälise menetleja poolt esitatud väljavõte MATA kodulehelt (alates 200, mille kohaselt on antud teavitus, et alates
  2. juulist on kasutusele võetud alkoholimaksumärk kange alkoholi pudelikorgile kinnitava halogrammkleebisena. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Kohus on seisukohal, et kaebus tuleb rahuldada ja väärteomenetlus lõpetada väärteomenetluse tunnuste puudumise tõttu VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. 17.10.2011 lõpetati V. Rubini suhtes osaliselt kriminaalmenetluse (tlk 2 – 3) KarS § 375 lg järgi ja eraldati materjalid väärteomenetluse alustamiseks, sh asitõenditena 36 pudelit viina „Narša Raša“ (Nacha Racha Vodka). 13.03.2010 üleandmise-vastuvõtmise akti kohaselt tlk 91 – Maksu – ja Tolliametlile antakse üle Nacha Racha Vodka viinapudelid. Nimetatud alkoholist 35 pudelit Nacha Racha Vodka saadi kätte lõpetatud kriminaalmenetluse raames läbiotsimise käigus V. Rubini elukohast x talust 25.02.2010 (läbiotsimismäärus tlk 4, läbiotsimisprotokoll tlk 6-13, lisana fototabel tlk 14-61). Samuti teostati kriminaalmenetluse raames läbiotsimine edasilükkamatutel juhtudel 26.02.2010 (tlk 62, 67-69) ja lisaks saadi veel V. Rubini kasutuses olevast opelist üks pudel Nacha Racha Vodka viina. Nimetatud asitõendid on ka vaadeldud asitõendite vaatlusprotokollis (tlk 70-71, lisa fototabel tlk 72-73). Asitõendivaatlusprotokollis on rõhutatud, et tegemist on mittekäitlemiseks lubatud alkoholiga, sest sel puuduvad maksumärgid. Kohus märgib, et siiski seadus sätestab ka erandid, millistel juhtudel on alkohol käitlemiseks lubatud sõltumata 7
(11)4-12-1202 maksumärgist. Käesolevas asjas puudub poolte vahel igasugune vaidlus asjaoludes, et nimetatud kogus ilma maksumärkideta alkoholi Nacha Racha Vodka V. Rubini elukohast ja opelist leiti. Nimetatud alkoholile teostati ka ekspertiis (tlk 74-75, tlk 76-77, katseprotokoll tlk 78). Ekspert on leidnud tlk 77, et ekspertiisiks toodud 3 pudelit viina Nacha Racha Vodka ei sisalda inimese tervisele ohtlikke lisandeid, mis on määratud õigusaktidega. Täpsemalt teostati ekspertiis nii A. K kui V. Rubini valdustest leitud viinale. Kohus tuvastab ekspertiisi alusel, et tegemist oli kange alkoholiga. V. Rubini kohtuistungil antud ütlustega on tõendatud, et V. Rubin tõi nimetatud alkoholi Läti Vabariigist ja alkoholi tõi ta koos oma elukaaslase E. R. Kohtul puudub alus kahelda menetlusaluse isiku kohtuistungil antud ütluste paikapidavuses. Selles osas puuduvad igasugused vastuolud V. Rubini kohtueelsel uurimisel antud ütlustega (tlk 82-87,88-90, 97-98, 106-108). Kohtueesel uurimisel on V. Rubin andud erinevaid ütlusi üksnes esmapilgul, põhjusel, et ütlused on antud erinevate alkohoolsete jookide kohta, konkretiseerivalt ei ole alati temalt ka küsitud. Kohtul ei ole alust kahelda V. Rubini ütluste usaldusväärsuses. V. Rubini ütlused on kinnitatud ka teiste tõenditega, sh tunnistajate ütlustega. Kohtuistungil esitas V. Rubin vaatlemiseks ka mitmed alkoholi pudelid ja vastavad tšekid. Nimetatud asjaolude ei ole antud juhtumit silmas pidades olulise tähtsusega. Kuid nimetatud pudelitelt ei nähtunud maksumärke ja kohtul puudub alus kahelda V. Rubini ütlustes, et need tšekid on seotud antud pudelitega ja et need on tšekkide järgi soetatud erinevatest riikidest. Järelikult tõendavad need asjaolud üksnes seda, et on võimalik Euroopast osta tuntud kaubamärkidega ettevõtetest alkohoolseid jooke, millel vähemasti puudub maksutähised sellisel kujul nagu seda näeb ette Eesti õigus. Antud juhul on see sellisel kujul võimalik osta ka Lätist autokauplusest. Kohtuistungi käigus esitas vastuväite kohtuväline menetleja selles, et tšekkidelt ei nähtu ka alkoholi partiinumbrit. Seejärel järgmisel istungil esitas V. Rubin alkoholi ostu kohta tšekid Rimist ja AS Kanopol poest, ka nendest ei nähtunud alkoholi partii numbreid. Kuivõrd kohtul ei ole alust kahelda V. Rubini ütlustes, siis järelikult on ta soetanud Euroopast alkoholi ka tuntud kaubamärkidega ettevõtete poest, millel puudusid maksutähised ja ostu kohta olid tal istungil esitada ka tšekid. V. Rubini ütlusi kinnitas ka kohtuistungil üle kuulatud tunnistaja E. R, mille kohaselt pool Lätist soetatud viinast kuulus E. R. Kohtul puudub alus kahelda tunnistaja istungil antud ütluste usaldusväärsuses. Tunnistaja ütlused ei ole vastuolus ka tema kohtueelsel uurimisel antud ütlustega (tlk 101-102). Tunnistaja E. R loogiliselt selgitas kohtuistungil, et miks ta kohtueelsel uurimisel ei öelnud, et üks viinadega kast kuulus talle. Tunnistaja vastuse kohaselt seda temalt ei küsitud. See peab aga paika. Nõnda nähtub ka ütlustest tlk 102 – tunnistajale esitati üksnes kolm ja ka liiatigi suunavat küsimust, seega ei saa menetleja ses osas esitada antud varasematele ütlustele ka vastuväiteid kohtuistungil. Kohus peab usaldusväärseks ka tunnistaja I. R kohtuistungil antud ütlusi. Need ütlused ei ole ka vastuolus tema kohtueelsel uurimisel antud ütlustega. I. R selgitas, et ta magas autos, kui tema käest küsis V. Rubin, kas ta soovib ka viina ja I. R ei soovinud, sest ta ei joo viina. Muidu ei ostnud Lätis V. Rubin ka viina poest, vaid kellegi käest mingist auto-putkast, milles seda müüdi. Nii E. R kui V. Rubini ütlustega on kinnitatud, et tegemist oli nn autolavkaga. Kas enne I. R ärkamist jõudis ta küsida ka viina ostu soovi kohta E. R, ei saanud anda ütlusi I. R, sest ta magas. Selle kohta on ütlusi andnud kinnitavalt aga V. Rubin ja E. R. Samuti kinnitab V. Rubini ütluste usaldusväärsust tunnistaja H. R kohtuistungil antud ütlused. Tunnistaja H. R istungil enam ei mäletanud, millisel eesmärgil antud alkohol toodi Lätist, kuid ka tema soovis antud alkoholi endale ja ta ei tellinud seda. V. Rubin tuli Lätist ja viin oli kaasas ning tunnistaja H. R soovis seda siis endale tagavaraks saada ja ka 10 päeva pärast oli sünnipäev tulemas. Nad elavad poja V. Rubeniga samal aadressil, kuid majad on erinevad ja juurdepääs on mõlemal olemas. Kohtueelsel uurimisel on küll tunnistaja H. R märkinud, et nende viinade eest on tal siini pojale maksmata ja ta ise tahtis, et poeg need talle tooks. Nimetatud asjaolusid ei ole aga edasi kohtueelsel uurimisel täpsustatud ja esitatud selles ka süüdistust. Istungil selgitas tunnistaja, et nii see on, et ütles, et 8
(11)4-12-1202 oli maksmata ja ta ei teagi kui palju viin maksab. Kohus ei leia, et H. R ütlused annaks kuidagi alust V. Rubinit süüstada. Ütluste kohaselt seega puudus ka konkreetne ja selge kokkulepe, et poja ema peaks antud viina eest raha maksma. Samuti on H. R kohtueelsel uurimisel andud ütlusi, et ta ei soovinud ju antud viina edasi müüa ja sisuliselt on see arusaadav ka H. R kohtuistungil antud ütlustega. Kohus ei leia, et seaduse sätte eesmärk on see, et riik peaks hakkama peresiseselt selliseid küsimusi reguleerima ja ette heiteid tegema, kas mõni pere või leibkonna liige on mõne asja eest kellelegi tasu maksnud või mitte või makstakse-tasutakse mõne teene eest kasvõi vastuteenega. H. R ütlused ei anna kohtu arvates alust süüstada V. Rubinit talle esitatud süüdistuses. Tõendamiseseme seisukohast tähtsates asjaoludes puuduvad igasugused olulised vastuolud ka tunnistaja kohtueelsel uurimisel antud ütluses. Samuti ei ole süüdistuses ette heidetud V. Rubinile antud alkoholi müümist oma emale. Süüdistuses on märgitud, et V. Rubin omandas ja hoidis antud alkoholi ema sünnipäevaks. Nimetud asjaolusid ja alkoholi kogust arvestades, ei ole sellel aga puutumust AS § 54 lg-ga
  1. Alkoholiseadus (AS) §-s 54 on sätestatud käitlemiseks mittelubatud alkoholi omandamise, hoidmise ja edasitoimetamise väärteo koosseis.
  2. lõike kohaselt käitlemiseks mittelubatud alkoholi teadvalt omandamise, edasitoimetamise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või arestiga. hoidmise või
  3. lõike kohaselt käesoleva seaduse § 73 lõike 2 punktides 1–4 nimetatud kohtuväline menetleja või kohus võib konfiskeerida käesolevas paragrahvis sätestatud väärteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud aine ja eseme. AS §-s 7 sätestatakse käitlemiseks mittelubatud alkoholi mõiste. § 7 lg 1 p 1 kohaselt on keelatud käidelda alkoholi, mis ei vasta AS § 4
  4. lõikes sätestatud nõuetele. AS §-s 4 sätestatakse, milline on käitlemiseks lubatud alkohol. § 4 lg 1 kohaselt: käideldav alkohol peab lisaks muudele õigusaktiga kehtestatud nõuetele: 1) vastama alkoholi määratlemise, kirjeldamise ja müügiks esitlemise nõuetele; 2) olema kantud riiklikku alkoholiregistrisse; 3) [kehtetu - RT I 2004, 45, 317 - jõust. 27.05.2004] 4) vastama riiklikku alkoholiregistrisse kandmisel esitatud katsetulemuste protokollis või sertifikaadis (edaspidi katseprotokoll) märgitud näitajatele; 5) vastama tarbijapakendi ja selle märgistuse poolest riiklikku alkoholiregistrisse kandmisel esitatud tootenäidisele; 6) olema alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduses sätestatud juhtudel maksumärgistatud.

§ 49

-1 lg 2 alusel alkohol, mille etanoolisisaldus on üle 22 mahuprotsendi ning mis on villitud müügipakendisse mahuga alates 0,05 liitrist, peab olema maksumärgistatud. V. Rubinile on inkrimineeritud 40 pudeli 0,5 l viina, s.o 40% alkoholisisaldusega käitlemine. Samas V. Rubini ja tema elukaaslase istungil antud ütlustega, mis ei ole vastuolus kohtueelsel uurimisel antud ütlustega, on tõendatud, et V. Rubin käitles sisuliselt 20 pudelit ehk 10 liitrit viina.

§ 49-1 lg 3 sätestab aga ka erandi.

Lg 3 p 1 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud alkohol peab olema maksumärgistatud selle importimisel, kui alkoholile ei kohaldata ajutist aktsiisivabastust ega aktsiisivabastust.

§ 47

-1 on sätestatud lubatud tingimused reisija pagasis teisest liikmesriigist Eestisse aktsiisivabalt toimetatav alkoholi kohta. Selle kohaselt vähemalt 18 aasta vanusel reisijal on koos temaga liikuvas pagasis lubatud teisest liikmesriigist aktsiisivabalt Eestisse toimetada alkoholi isiklikuks kasutamiseks. Maksu- ja Tolliametil on alust arvata, et alkohol ei ole isiklikuks kasutamiseks, kui alkoholi kogus ületab järgmisi piirnorme: 9

(11)4-12-1202 1) vahetoode 20 liitrit; 2) vein 90 liitrit, mille hulgas võib vahuveini olla kuni 60 liitrit; 3) õlu 110 liitrit; 4) muu alkohol 10 liitrit. Eelnimetatud sätted tulenevad ka kaebuse esitaja poolt istungil esitatud Maksu-ja Tolliameti brošüürist, mille sisuline eesmärk on reisija poolt nende asjaolude meelespidamine. Seega V. Rubini poolt Eestisse transporditud ja kodus hoitud viin ei ületa 10 liitrist määra ja järelikult see oli isiklikuks kasutamiseks, kasvõi V. Rubini peresiseselt nt sünnipäevadel. Ei saa eeldada, et on kohustatud selle ka üksi ära tarbima. Järelikult oli see aktsiisivaba ja maksumärgistus ei ole sellel nõutav. Asjaolu, et ta soovis anda viina oma emale matusteks ja tähtpäevadeks, ei ole oluline. Tegemist on siiski ühe ja sama leibkonnaga, kes elavad ühel ja samal kinnistul ja samas erinevates majades. Samuti on arusaadav, et elukaaslasega saadi koos tuua 20 liitrit viina. Süüdistuse kohaselt on aga märgitud Läti Vabariigist V. Rubini poolt alkoholi toomine ei välista isiku vastutusele võtmist, kuivõrd viin Nacha Racha Vodka ei olnud ka Läti Vabariigis tarbimiseks lubatud, seega

§ 47-1 maksuvabastus sellele ei laiene.

Sulgudesse on märgitud ka Euroopa Liidu Nõukogu direktiiv 2008/118/EÜ, mis käsitleb aktsiisi üldist korda artiklis 32. Esiteks märgib kohus, et Eesti Vabariigis ei saa isikut süüdistada Läti Vabariigi õigusnormide rikkumises juba EV Põhiseaduse järgi ning seetõttu Läti Vabariigi õigusaktid ei saa olla kohtuliku uurimise esemeks antud juhtumil. Tõepoolest 18.09.2012 kohtuistungil esitas kohtuväline menetleja päringud Läti Vabariigist, sh viitega Läti Vabariigi määrusele, samas on ka esmase päringu vastuse kohaselt võimalik seegi, et ka Lätis ei pea erandina olema alkohol maksumärgistatud, kui see on toodud välismaalt omatarbeks (p 2). V. Rubin ütluste kohaselt ta ostabki kokku erinevaid alkohoolseid jooke, kui see on odav ja tal on kodus ka suur veinikelder. Selles osas ei saa talle keegi etteheiteid teha. Antud viin on registreeritud ka Eestis alkoholiregistris, kuid ta ostis selle teisest riigist, sest viina hind oli talle odavam. Sõna-sõnalt andis V. Rubinile ja tema elukaaslasele loa antud alkoholi kogused koos üle tuua Eesti Vabariigi

§ 47-1.

Süüdistus on aga vastuoluline ja mitte kooskõlas Eesti Vabariigis kehtiva seadusega, mistõttu ilmselt norme ei ole ekslikult piisava tähelepanuga sisustatud. Süüdistuses puudub viide normile, mida rikkus konkreetselt V. Rubin ja sellises olukorras ei saa ka sellist normi juurde nö kirjutada või mõelda kaitseõiguse seisukohast. Samuti kohus ei leia, et antud süüdistuse tekst ja asjaolud võimaldaksid mõne teise materiaalõiguse normi rakendust. Süüdistuses toodud viide direktiivile isikule ette heite tegemiseks ei ole ka asjakohane. Ja samuti ei ole asjakohased viited Läti Vabariigi õigusaktidele. Arusaamatult on süüdistuse V. Rubinile ette heidetud ka seda, et V. Rubin alkoholi soetamise hetkel, ei teadnud, et viinal puuduvad Eesti maksumärgid. Direktiivides sätestatakse kohustused liikmesriikidele, kodanikud aga täidavad seadusi. Selleks, et direktiivi sätted asjaomases liikmesriigis kehtima hakkaksid, peab riiklik seadusandja vastu võtma riiklikusse õigusesse ülevõtmise akti, millega muudetakse riiklikke õigusakte nii, et direktiiviga kindlaksmääratud eesmärgid saaksid täidetud. Väärteosüüdistuse puhul tuleb aga juba süüdistuses viidata konkreetsetele normidele, sh blanketsetele, mille rikkumist isikule ette heidetakse. Direktiiviga määratakse kindlaks direktiivi sätete riiklikesse õigusaktidesse ülevõtmise tähtaeg. Liikmesriikidele on ülevõtmiseks antud ajavahemik, mille jooksul oleks võimalik arvesse võtta liikmesriikide iseärasusi. Ülevõtmine peab toimuma direktiiviga kindlaksmääratud aja jooksul. Euroopa direktiividega kehtestatakse liikmesriikidele eesmärgid, mille saavutamise vahendite üle otsustavad liikmesriigid ise. Direktiivi eesmärk on ühtlustada liikmesriikide õigusakte, eelkõige ühtse turu toimimisega seotud eesmärkidel (näiteks toodete ohutusnormid). (jne vt http://ec.europa.eu/eu_law/introduction/what_directive_et.htm) Õige on V. Rubini väide selle kohta, et Maksu-ja Tolliamet lääne ja lõuna piirkond tõlgendavad diametraalselt erinevalt kehtivat õigust ja on seda kohaldanud ka V. Rubini suhtes nõnda. Analoogses 10

(11)4-12-1202 asjas on antud amet lõpetatud V. Rubini suhtes teise väärteomenetluse juhindudes

§-st 47-1. Täpsemalt, 07.09.2010 prokuratuuri loal lõpetatakse teinegi kriminaalmenetlus osaliselt V. Rubini suhtes (tlk 93-94) seoses erinevat sorti alkohoolsete jookide käitlemisega ja toimik koos äravõetud erinevate alkohoolsete jookidega saadeti Maksu - ja Tolliametile väärteomenetluse alustamise otsustamiseks. Alustatigi väärteomenetlus AS § 54 lg 1 tunnustel (tlk 95). Kohus rahuldas kohtuistungil V. Rubini taotluse võtta asjamaterjalide juurde ka nimetatud väärteomenetluse lõpetamise määrus. Kohtuväline menetleja ei pidanus seda asjakohaseks ja vaidles vastu. Samas nimetatud väärtegu puudutavad materjalid on kohtuvälise menetleja toimikus, mis antud kohtuasja juures ja ta on pidanud need varasemalt vajalikus sinna jätta (tlk 93-95). Samuti on oluline seegi, kas Maksu-ja Tolliameti erinevad piirkonnad kohaldavad õigust ühetaoliselt ja sama isiku suhtes. Vastupidisel juhul ei ole võimalik isikul ka Maksu-ja Tolliametist saadud info põhjal üldse õigesti talitada, sest info on diametraalselt erinev. 26.11.2010 lõpetati aga see väärteomenetlus (kohtutoimik 39-41) väärteomenetluse aluse puudumise tõttu ja V. Rubinil oli õigus käidelda maksumärkideta alkoholi

§ 47

-1 tulenevalt, sest nimetatud kogused on toodud erinevatel aegadel tema poolt riiki sisse sätestatud piirnormi ulatuses. Äravõetud alkoholi ei konfiskeeritud, vaid tagastati V. Rubinile. Samad põhimõtte on kirjas ka Maksu-ja Tolliameti brošüüris, milles on kajastatud tollieeskirjad reisijatele ja mille esitas istungil V. Rubin tlk 38. Eeltoodust tulenevalt, kui kasvõi eeldada käesolevas asjas süüdistuses kajastatud andmete paikapidavust, ei ole võimalik esitatud süüdistuses V. Rubinit süüdi mõista. Puuduvad nii nõutavad objektiivsed kui subjektiivsed koosseisutunnused. Seega esitatud süüdistuse ja asjaolude kohaselt puuduvad väärteotunnused ja seetõttu tuleb väärteomenetlus lõpetada. Käesoleva menetluse raames V. Rubinilt ära võetud alkohol (tlk 91) tuleb talle tagastada Masku – ja Tolliameti poolt kohtuotsuse jõustumisel. Menetluskulud puuduvad, sest menetluskulu taotlusi ei esitatud. Indrek Nummert Kohtunik 11

(11)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.