lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur. Sama tähtaja jooksul on kohustatud kõik isikud, kelle valduses on ükskõik mis alusel võlgniku vara, teatama sellest haldurile.
Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse võlgnik või pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Asjaolud ja pankrotiavaldus KKOÜ esitas 19.04.2013 avalduse pankroti väljakuulutamiseks. KKOÜ on seisukohal, et talle kuuluv vara ei kata tema kohustusi ja niisugune seisund ei ole KKOÜ majanduslikust seisukorrast tulenevalt ajutine. Teiseks ei suuda KKOÜ avalduse esitamise seisuga rahuldada võlausaldajate nõudeid, kuna KKOÜ-l puuduvad selleks rahalised vahendid. Tulenevalt
lg-st 1 võib pankrotiavalduse esitada võlgnik või võlausaldaja.
Tulenevalt
lg-st 2 lisab võlgnik maksejõuetuse põhistamiseks pankrotiavaldusele seletuse maksejõuetuse põhjuse kohta ja võlanimekirja. Võlanimekirjas märgitakse võlgniku võlausaldajate nimed ja nende elu- või asukohad ning nende nõuded, samuti andmed võlgniku vara kohta. Vastavalt
lg 4, kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. KKOÜ varade bilansiline maksumus 01.04.2013.a seisuga on 1 228 954,17 eurot. Põhivara KKOÜ-l puudub. KKOÜ kohustused 01.04.2013.a seisuga koosnevad lühiajalistest kohustustest kogusummas 3 986 331,12 eurot. Pikaajalised kohustused KKOÜ-l puuduvad. 24.04.2013. a nimetas kohus OSAÜHINGU KK ajutiseks halduriks Martin Krupp’i. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada OSAÜHINGU KK pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Martin Krupp’i.
lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot.
Ajutisele haldurile teadaolevalt on võlgniku ainsaks varaks kaks kinnisasja koguväärtusega 1000 eurot. Võlgnikul on nõue OSIA vastu summas 1 221 083,94 eurot, mida võlgnik hindab ebatõenäoliselt laekuvaks. Haldur ei ole tutvunud nõude alusdokumentidega, kuid arvestades võlgniku teadaolevat varalist seisu ning võimaliku kohtumenetluse kulu, ei ole võlgnikul tõenäoliselt piisavalt vahendeid, mille arvelt oleks võimalik välismaiselt äriühingult võlgnevust sisse nõuda. Ajutisele haldurile kättesaadavate andmete kohaselt on võlgniku kohustuste maht ca 10 720 000 eurot. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleb pidada võlgnikku maksejõuetuks. Võlgniku selgituste kohaselt on maksejõuetuse põhjuseks 2007.a alanud majandussurutis ja kinnisvara turuseisak, mis 2008.a viis kinnisvaraturu langusesse. Kinnisvaraturu olulise langemise situatsioonis tuli elamuarendusprojektid peatada, kuna puudusid lõpptarbijad, kellele valminud toodet müüa. Juba valminud korterid tuli müüa kahjumlikult. 2008.a tegevus oli kahjumlik ning 2011.a ja 2012.a sisuliselt majandustegevust ei toimunud. Maksejõuetuks muutumisele on olulist mõju avaldanud asjaolu, et tagatisvara müügist saadi oluliselt vähem raha kui eeldati ja seetõttu ka bilansis 2 varasemalt vara kajastati. Maksejõuetuse tekkimise põhjus on seega muu asjaolu
Pankrotivara moodustamise aluseks saavad
Vara tagasivõitmise võimalusi haldur ajutise menetluse käigus ei tuvastanud. Kohus avaldas üleskutse väljaandes Ametlikud Teadaanded menetluskulude katteks deposiidi tasumiseks. Võlausaldajad pankrotimenetluse kulude tasumiseks soovi ei avaldanud. Ajutine pankrotihaldur Martin Krupp on esitanud tasunõude 34 töötunni eest kokku summas 2720 eurot.
lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi.
Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasuks 2720 eurot ja tehtud kulutuste eest 137,26 eurot. Ajutise halduri tasu ja kulutused kuuluvad
/allkirjastatud digitaalselt/ Geete Lahi Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.