Obsah (5)
§ 5§ 13§ 271§ 3§ 4KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 19. veebruar 2013.a, Pärnu Kuninga tn kohtumaja Väärteoasja number 4-12-5948 Kohtunik Teet Olvik Kohtuistungi sekretär
) on tööandjale AS Laesti pandud kohustus tagada, et töötaja kasutusse antav töövahend on projekteeritud ja valmistatud nii, et on tõkestatud pääs selle ohualale. AS Laesti tegutseb läbi oma juhatuse liikme Olavi Tangi. O.Tang ei täitnud ettevõtte AS Laesti huvides temale kui tööandja juhtorganile
pandud kohustust. Seega on O.Tang Kars § 14 lg 1 märgitud isik ning toime pandud rikkumine on omistatav juriidilisele isikule AS Laesti. Menetlusalune isik rikkus
§ 5lg 3 p 1.
17.10.2012.a esitas AS Laesti lepinguline esindaja vandeadvokaat Nigul Saar vastulause. Vastulauses leiab kaitsja, et väärteoprotokollis toodud väärteo kirjelduses sisalduv menetlusaluse isiku tegu ei ole põhjuslikus seoses konkreetse tööõnnetusega, põhjendades oma väldet sellega, et töötaja tervisekahjustuse põhjustas asjaolu, et viimane eiras tööpingil töötamise ohutusjuhendit. Tööinspektor- uurija põhjendus: Tööandjal on koostatud ja kinnitatud ohutusjuhend tehtavale tööle. Kuid tööõnnetuse uurimise käigust on tööinspektor-uurija jõudnud järeldusele, et tööandjal puudub kinnitatud ohutusjuhend töövahendile - järkamissae Wadkin CC 1565 ( tl 9). Vastavalt
§ 13
lg 1 p 14 nõudele on tööandja kohustatud koostama ja kinnitama ohutusjuhendi tehtava töö ja kasutatava töövahendi kohta. Kuna puudub ohutusjuhend töövahendile, siis tööandja poolt ei ole töötajale läbi viidud nõuetekohast juhendamist. Vastulauses leiab kaitsja, et puudub mistahes viide normile, mille kohaselt konkreetselt sellise konstruktsiooniga sael peab olema teistsugune kaitsekate. Tööinspektor- uurija põhjendus: 05.06.2012.a on teostatud paikvaatlus ning fikseeritud töövahend ( tl 3-7). 04.10.2012.a menetlusaluse isiku poolt antud ütlustest nähtub, et töövahend on vähemalt 15 aastat olnud kasutusel. Mingeid konstruktsioonilisi muudatusi ei ole menetlusaluse isiku poolt töövahendil tehtud (tl 18-19). Töövahend, millel tööõnnetus toimus on toodetud vähemalt 15 aastat tagasi ning mingeid konstruktsioonilisi muudatusi ei ole tehtud. Kuna töövahendit kasutati töö tegemiseks 14.05.2012.a, siis tuleb töövahendid viia vastavusse kehtiva seadusandlusega. Kuna seda, ei ole tehtud, võib järeldada, et tööandja ei ole investeerinud töövahendisse, et tagada ohutumat töökeskkonda töötajale.
§ 5
lg 4 sätestab, et töövahendi kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded kehtestab Vabariigi Valitsus. Vabariigi Valitsuse 11.01.2000.a vastu võetud määrus nr 13 „Töövahendi kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded" § 4 lg 1 sätestab, et töövahendi liikuva osaga ohtliku kokkupuute vältimiseks tuleb paigaldada kaitsepiire või -seadis, mis takistab juurdepääsu ohualale. Suurema ohu puhul varustatakse kaitsepiire blokeeringuga, mis kaitsepiirde eemaldamisel peatab ohtliku osa liikumise enne kasutaja sattumist ohualasse. 2
(14)4-12-5948 Sama määruse § 4 lg 2 sätestab, töövahendile, mille kasutamisega võib kaasneda purunevate osade, töödeldava tooriku, töötlemisjäätmete, lõikeriistade vm eemalepaiskumine või esemete kukkumise oht, peab vajadusel olema paigaldatud ohtu välistav kaitsepiire. Vastulauses leiab kaitsja, et kui ohutust pole tööandjal võimalik täielikult tagada, tuleb rakendada sobivaid abinõusid terviseriski optimaalseks vähendamiseks. Tööinspektor- uurija põhjendus: 05.06.2012.a on teostatud paikvaatlus ( tl 3-7), mille läbiviimse käigus ei nähtu, et tööandja oleks töövahendi Wadkin töötajale rakendanud sobivaid abinõusid terviseriski optimaalseks vähendamiseks. Võttes arvesse eeltoodut, 02.11.2012.a üldmenetluse otsusega väärteoasjas nr 3.3-2/8003 on menetlusalust isikut AS Laesti karistatud
§ 271lg 2 alusel rahatrahviga 1200 eurot.
Kaebuse sisu 20.11.2012.a esitas AS Laesti lepinguline kaitsja vandeadvokaat Nigul Saar Pärnu Maakohtule kaebuse Tööinspektsiooni 02.11.2012.a üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr 3.3-2/8003. Kaebuse esitaja leiab, et tema teos puuduvad väärteotunnused, mis on VTMS § 29 lg 1 p 1 kohaselt väärteomenetlust välistav asjaolu. Kaebuse esitaja argumendid on alljärgnevad: Menetleja poolt tehtud otsus on teo sisult erinev väärteoprotokollis kirjeldatud teost. Väärteoprotokolli kohaselt rikkus kaebuse esitaja
§ 3
lg 3 p 1 sisalduvat kohustust anda töötaja kasutada selline töövahend, mis on nii projekteeritud kui ka valmistatud nii, et on tõkestatud pääs selle ohualale. Otsuse kohaselt rikkus kaebuse esitaja veel
§ 13
lg1 p 14 nõudeid sellega, et ei koostanud ega kinnitanud ohutusjuhendit tehtava töö ja töövahendi kohta. Selle puudumise tõttu ei ole ka töötajaga läbi viidud nõuetekohast juhendamist. Vastavalt VTMS § 74 lg 1 p 6 peab kohtuvälise menetleja otsus sisaldama endas väärteo lühikirjeldust. See teo lühikirjeldus ei saa olla erinev väärteoprotokollis sisalduvast teo kirjeldusest, vastasel juhul otsusega määratakse karistus sellise teo eest, mida ei ole enne otsust menetletud, mille kohta tõendeid kogutud ja menetlusaluse isiku kaitseõigus tagatud. Lisaks sellele, et menetlejal puudub õigus oma otsuses isiku süüks arvate teistsugust tegu kui väärteoprotokolli vormis „süüdistusaktis“ on kirjeldatud, on ka otsuses lisandunud muu etteheide olemuslikult ebaõige. Tööandja on 01.01.2011. koostanud ohutusjuhendi NR 27 puidutöötlemispingi operaator-töölisele. See juhend on esitatud tööõnnetuse menetlemisel Tööinspektsioonile. Otsuse kohaselt on etteheidetavaks teoks konkreetsete tegude puudumine: menetlusalune isik ei ole ohutuma töökeskkonna nimel investeerinud töövahenditesse, kasutuses on vähemalt 15 aastat tagasi toodetud töövahend. Menetlusaluse isiku poolt ei ole mingeid konstruktsioonilisi muudatusi selle aja jooksul tehtud. Menetleja otsuses selline väide on vastuolus Masina Ohutuse seaduse §-le 2 ja § 3 lg.3 ning eriti § 11 lg.1p.1, mille kohaselt masina võib kasutusele võtta ja seda kasutada, kui see on tehniliselt korras ja tootja ettenähtud komplektsusega, ning kui see nõuetekohase paigaldamise ja hooldamise ning ettenähtud otstarbel ja mõistlikult ettenähtavatel tingimustel kasutamise korral ei ohusta inimese tervist, ohutust ega vara või keskkonda. Seega siis on masina kasutamise eelduseks tootja ettenähtud komplektsuse säilitamine ning mitte selle rikkumine nagu menetleja siinses otsuses väidab etteheidetavaks teoks. Sama lõike p 4 kohaselt on tuleb järgida ka masina tootja või turule laskja juhendeid ning menetleja poolt väide otsuses, et töövahendid tuleb viia vastavusse kehtiva seadusandlusega, ei ole ka valdkonnas kehtiva seadusandluse kõiki regulatsioone silmas pidades arusaadav. Otsuse deklaratiivne väide ilma normile viitamata on isiku kaitseõiguse rikkumine karistusmenetlustes. Kaebuse esitaja ei mõista, millist tööpingi ümberehitust ja kelle poolt lubatut temalt nõutakse. Kaebuse esitaja väidab, et tema tegevuse/tegevusetuse ja töölise raske tervisekahjustuse vahel puudub põhjuslik seos. 3
(14)4-12-5948 Otsusest endast ei nähtu, milles oli saega töötanud töölise raske tervisekahjustus ja kas töötaja enda ettevaatamatus on vähemalt tagajärge soodustavaks asjaoluks, kui seda mitte pidada tööõnnetuse põhjuseks. Kaebuse esitaja väidab, et töötaja tervisekahjustuseks oli vasaku käe suure sõrme ja sellest järgmise sõrme amputatsioon. Põhjustas sellise tagajärje asjaolu, et töötaja asetas vasaku käe saetava laua peale saetera teele ning tõmbas risti tööpinnaga liikuva saetera lauast ning kahest sõrmest läbi. Kaebuse esitaja jääb selle juurde (vt. vastulause), et töötaja olles instrueeritud saepingil töötamise ohtudest, oli ise äärmiselt ettevaatamatu ning ta ise põhjustas enda tervisekahjustuse. Ka Masina ohutuse seaduse (RT I 2009,3, 13) § 14 lg 5 sätestab, et masina käitaja peab töötama masinaga ohutult jälgides masina kasutusjuhendit ning masina kasutamise järelevaataja korraldusi ja juhiseid, kui masina kasutamise järelevaataja on määratud. Siin oli masina käitaja ettevaatamatu ning ei järginud ohutult töötamise nõuet. Tööõnnetuse tõttu läbi viidud väärteomenetlus ei ole välja selgitanud, kas konkreetsel tööpingil on võimalik pöörlevat saetera katta menetleja arusaama kohaselt kogu ulatuses säilitades seejuures tööpingi enda tööpõhimõtte (so. tegemist ei ole robotpingiga vaid töötaja poolt käitatava saetava detaili käsitsi etteandmisega pingiga). Kaitse leiab, et see ei ole mõistlikult võimalik. Iga pöörleva teraga tööpink, millel käsitsi tuleb töödeldav detail ette anda, kätkeb endas ohtu juba seetõttu, et kui detaili on võimalik vastu pöörlevat tera käsitsi suruda, siis on ka võimalus kätt või selle osa pöörleva tera teele jätta.
§ 5lg 4 alusel välja antud Vabariigi Valitsuse 11.01.2000.
määrusega 13 vastu võetud Töövahendi kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded sätestab §-s 1 p 1, et juhul, kui ohutust ei ole võimalik täielikult tagada, siis tuleb rakendada sobivaid abinõusid terviseriski optimaalseks vähendamiseks. Konkreetse tööpingi terviseriski optimaalse vähendamise nõudest johtuvalt ongi tööpingi tera liikumatu kattega varustatud ja katte konstruktsioon jätab vabaks saetera 13 cm ulatuses tööpinnast. See tööpinnast arvestatud 13 cm kattest vabaks jääv saetera osa on täielikult töötaja kontrolli all sellega, et pingil töötaja ise tõmbab pöörleva teraga sae saetavale materjalile külje pealt peale ning saeb ise saagi juhtides laua läbi. Käe jätmine lauale ise teise käega saagi ettepoole tõmmates on vaieldamatu ettevaatamatus. Pöörlev saetera on täielikult ohutu selles asendis, mil töötaja ise ei ole saagi enda poole tõmmanud. Väärteootsuses on menetleja leidnud, et Olavi Tang on äriühingu huvides andnud töötaja kasutusse töövahendi, millel ei ole takistatud pääs ohualale. Mõiste „ohuala“ on
§ 4
-2 kohaselt töökoha sellised piirkonnad, kus töö laadi tõttu esineb õnnetuse või tervisekahjustuse oht. Sätte edasine sõnastus lubab väita, et silmas peetakse töötamiskoha ja selle ümbruse sellist ala, kuhu on inimesel võimalik siseneda. Sätte teine lause esitab eelduse, „kui ohusalasse on vaja siiski siseneda…“ Seega on tegemist seaduses endas piiritletud õigusmõistega ja selle mõiste õige kohaldamise abil saab menetlusaluse isiku teole anda õiguslikult korrektse hinnangu. Väärteomaterjalidest on võimalik teha järeldus, et endale kätte saaginud töötaja ei tegutsenud
§ 4-2 mõistes ohualale sisenenult ja tema tavaline töökoht ise ei ole ohuala.
Isegi, kui pidada kannatanu töökohta ja selle ümbrust ohualaks, siis kehtiva regulatsiooni kohaselt oli tal seal viibimise õigus ja sinna pääsemise takistamise kohustus tähendas kolmandate isikute huvides tehtavat takistust. Kaitse toob siinkohal näitena töötava tõstuki või kraana noole tööraadiuse, mille raadiuses sees on oht liikuva masina osaga kokku puutuda või millises osas varitseb oht tõstetava raskuse allakukkumisel. Lähtudes eelnevast taotleb AS Laesti kaitsja asjas tehtud otsuse tühistamist ning väärteoasjas menetluse lõpetamist ja menetluskulude korvamist VTMS § 38 alusel. 4
(14)4-12-5948 Kohtuvälise menetleja vastus kaebusele Tööinspektsiooni Lääne inspektsiooni tööinspektor-uurija Liliana Jüriso oma 03.12.2012.a kirjalikus vastuses Pärnu Maakohtule palub jätta väärteoasjas vastu võetud otsus muutmata ja kaebus rahuldamata. Kohtuväline menetleja esitas järgnevad täpsustused faktiliste asjaolude kohta: 14.05.2012.aastal toimus kaebuse esitaja ettevõttes raske tagajärjega lõppenud tööõnnetus. Päev hiljem ehk 15.05.2012.a. alustas Tööinspektsioon tööandja teatise ja arsti teatise alusel tööõnnetuse uurimist. Töötaja N.Š. töötas järkamissael, tema ülesanneteks oli lõigata laudu järkamissaega õigetesse pikkustesse ning jälgida laudade kvaliteeti. N.Š. töötas ühe kettalisel Inglismaa päritolu sael Watkin CC
- Ta lõikas 4-meetriseid laudu 2-meetristeks, ühe kaupa. Töötaja tõmbas parema käega saagi enda poole ja vasaku käega hoidis lauda. Ühel hetkel tõmbas saag tema käe kaasa. Kui töötaja käe enda poole tõmbas, siis märkas, et vasaku käe suur sõrm ja teine sõrm on läbi lõigatud. Lõigatav detail asus rullikteel. Sae enda poole tõmbamisel tuleb rakendada jõudu. Enne laua lõikamist hoidis N.Š. parema käega saest kinni ning vasaku käega surus rullikteel olevale lauale. Tõenäoliselt toimus lõike tegemise ajal ning sae tagasilöögi hetkel töötaja käe nihkumine koos rullikteel oleva lauaga saekettaga kokkupuutesse. Kaitsja eeldus, et töötaja tinglikult hoidis sõrmi saeketta lõikepiirkonnas ei tulene tervest mõistusest ning tuleb jätta tähelepanuta. Kaebuse esitaja märkis 25.05.2012 esitatud tööõnnetuse raportisse (väärteotoimiku lk. 2) tööõnnetuse põhjusena töötaja hooletuse, kuna töötaja oli alles tööle tulnud kuigi tööohutusalaselt juhendatud ning omab eelnevat aastatepikkust töökogemust järkamissaagidel. Tööinspektsioon alustas juhtumi suhtes tööõnnetuse uurimist ja seoses uurimisega 05.06.2012.a. külastas Kaebuse esitaja ettevõtet Tööinspektsiooni tööinspektoruurija Liliana Jüriso. Külastuse käigus teostas tööinspektor-uurija 05.06.2012.a. paikvaatluse ja koostas selle kohta paikvaatluse protokolli (väärteotoimiku lk. 3). 27.07.2012.a. koostas tööinspektor-uurija uurimiskokkuvõtte nr 3.3-6/5366 (väärteotoimiku lk. 8-10). Uurimiskokkuvõte on kaebuse esitajale väljastatud 31.07.2012.a. e-postiga aadressil xxx@xxx.ee. Tööõnnetuse uurimise tulemusel leidis tööinspektor-uurija, et tööõnnetuse põhjuseid on kolm:
- Järkamissae saetera kate ei liigu iseseisvalt ning seepärast ei saa sellega reguleerida saetera kogu ohuala ulatuses. Kate jätab katmata 1/3 saekettast ehk umbes 13 cm;
- Kaebuse esitaja ettevõttes puudub ohutusjuhend töövahendile Wadkin;
- Töövahendi ohutusjuhendi puudumise tõttu ei ole kaebuse esitaja juhendanud töötajat. Abinõudena samalaadse tööõnnetuse ärahoidmiseks on tööinspektor-uurija tööõnnetuse uurimiskokkuvõttes soovitanud tööandjal tagada:
- Töövahendi liikuva osaga ohtliku kokkupuute vältimiseks tuleb paigaldada kaitsepiire või seadis, mis takistab juurdepääsu kogu ohualale. Suurema ohu puhul varustada kaitsepiire blokeeringuga. Kui ohutust ei ole võimalik täielikult tagada, tuleb rakendada sobivaid abinõusid terviseriski optimaalseks vähendamiseks;
- Koostada ja kinnitada ohutusjuhend järkamissaele Wadkin CC 1565;
- Läbi viia järkamissael Wadkin CC 1565 töötavate töötajate juhendamine. Uurimiskokkuvõttes märkis tööinspektor-uurija muuhulgas, et kaebuse esitaja suhtes alustatakse väärteomenetlust. Külastuse käigus avastas menetleja kolm rikkumist, mille kõrvaldamiseks tegi kaebuse esitajale, pärast tööõnnetuse uurimiskokkuvõtte koostamist, 31.07.2012.a. ettekirjutuse nr 3.3-1/6273-1 (Lisa 1). 31.07.2012.a. tegi menetleja ametnik kaebuse esitajale ettekirjutuse nr 3.31/6273-1, mille raames 5
(14)4-12-5948 kohustas kaebuse esitajat:
- punktiga 1 tagada saetera kaitsekatte olemasolu kogu saetera ulatuses ja vähendada järkamissae juhtlauas olevat pilu nii, et takistaks töötaja käte või muu kehaosa juurdepääsu ohualale. Sama punktiga keelati töövahendi kasutamine;
- punktiga 2 koostama nõuetekohane ohutusjuhend järkamissaele Wadkin;
- punktiga 3 viima läbi nõuetekohane töötervishoiu- ja tööohutusalane esmajuhendamine. Ettekirjutuse teinud menetleja ametnik märkis seejuures, et keelatud on nõuetekohaselt juhendamata töötaja tööle lubamine. 31.07.2012.a. ettekirjutuse nr 3.3-1/6273-1 täitmise tähtajaks määras menetleja ametnik 16.08.2012.a. Kaebuse esitaja Tööinspektsiooni ettekirjutust ei vaidlustanud. 21.08.2012.a. saatis kaebuse esitaja Tööinspektsioonile vastuse ettekirjutusele, milles teatas, et „järkamissae Wadkin kasutamine on peatatud alates 01.08.2012.a. Ohutusjuhendit järkamissaele Wadkin ei koostata, kuni järkamissae kasutamine on peatatud ja töötaja esmajuhendamist järkamissae Wadkin ohutusjuhendi alusel läbi ei viida, kuni järkamissae kasutamine on peatatud”. Tööinspektor-uurija luges ettekirjutuse formaalselt täidetuks, sest ettekirjutuse täitmine sisuliselt ei olnud enam eesmärgipärane ning eesmärk oli juba täidetud. 31.07.2012.a. ehk samal päeval, kui tööandjale tehti ettekirjutus nr 3.3-1/6273-1, alustas tööinspektor-uurija väärteoasja nr 3.3-2/
- Esimene menetlustoiming oli kutse (väärteotoimiku lk. 12) väljastamine kaebuse esitajale kui menetlusalusele isikule. Menetlusaluse isiku seaduslik esindaja juhatuse liige Olavi Tang tuli Tööinspektsiooni Lääne inspektsiooni, asukohaga Uus 2, Pärnu, ütluste andmiseks kohale 28.08.2012.a. kell 10.
- Kuna menetleja ametniku hinnangul olid juhtumi asjaolud väärteo toimepanemise kõik asjaolud on selged, vastuolusid kogutud tõendites ei esinenud, teo toimepanemine on vaieldamatult olemasolevate tõenditega tõendatud, pakkus ta menetlusalusele isikule kiirmenetlust. Tööinspektor-uurija alustas menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli koostamist kiirmenetluses (väärteotoimiku lk. 14), kuid menetlusaluse isiku seaduslik esindaja ei nõustunud kiirmenetlusega. Seejärel kuulas tööinspektor-uurija menetlusaluse isiku üle tunnistajana ja koostas tunnistaja ülekuulamise protokolli (väärteotoimiku lk. 16-17). Väärteoasja kohtuvälise menetleja ametnikule oli pärast tunnistaja ütluste võtmist, asjaolude täpsustamist ja tõendite veelkordset hindamist siiski selge, et menetlust tuleb jätkata kaebuse esitaja kui juriidilise isiku suhtes. Seega kuulas ta menetlusaluse isiku esindajana 04.10.2012.a. üle kaebuse esitaja seadusliku esindaja Olavi Tangi. Menetlusaluse isiku ülekuulamine üldmenetluses on protokollitud (väärteotoimiku lk. 18-19). 04.10.2012.a. koostas kohtuvälise menetleja ametnik väärteoprotokolli (väärteotoimiku lk. 2021) ja tegi selle menetlusalusele isikule teatavaks. 19.10.2012.a. saatis kaebuse esitaja kaitsja Tööinspektsiooni Lääne inspektsioonile vastulause väärteoprotokolli kohta (väärteotoimiku lk. 22-26). Kohtuvälise menetleja ametnik, kaalutledes ja võttes arvesse kõigi asjaolusid ning tõendeid kogumis, jättis vastulause arvestamata ja tegi 02.11.2012.a. väärteosasjas nr 3.3-2/8003 otsuse (väärteotoimiku lk. 28-30), millega karistas kaebuse esitajat rahatrahviga 1200 eurot. Kaebuse esitaja sai otsuse kätte 07.11.2012.a., kui selle võttis vastu menetlusaluse isiku seaduslik esindaja Olavi Tang. Kohtuvälise menetleja poolt esitatud täiendavad asjaolud kaebuse esitaja ettevõtte tööohutusalase tegevuse iseloomustamiseks: Kaebuse esitaja ettevõttes on ajavahemikus 13.05.2010 kuni 05.06.2012 avastatud nelja kontrollimise käigus 24 töökeskkonnaga seotud ehk töötervishoiu ja tööohutuse seaduse 6
(14)4-12-5948 rikkumist. Neist 9 kõrvaldamiseks on Tööinspektsioon teinud kaebuse esitajale ettekirjutuse. Kaebuse esitaja ettevõttes on Tööinspektsioonis registreeritud andmete põhjal alates 23.07.2010.a. kuni käesoleva seisukoha esitamiseni juhtunud 7 töö tegemisega seotud õnnetust, millest 4 on olnud raske tagajärjega. Käesoleval aastal on ettevõttes juhtunud 3 raske kehavigastusega lõppenud tööõnnetust, millest ühte Tööinspektsioon ei uurinud ja ühe tööõnnetuse uurimine on alles pooleli. Järkamissaega seotud õnnetusi on kaebuse esitaja ettevõttes toimunud eelnevalt nimetatud perioodil samuti kolmel korral: 23.07.2010.a. juhtus tööõnnetus 24-aastase puidutöötlemispingi operaatoriga, kes töötas järeltöötlustsehhis järkamissaega. Järkamise käigus pani töötaja käe saele liiga lähedale ja sae tera vigastas töötaja vasakut kätt. Arsti hinnangul oli tegemist kerge tööõnnetusega ja seetõttu Tööinspektsioon seda tööõnnetust ei uurinud. Kolm päeva hiljem 26.07.2010.a. juhtus tööõnnetus 26-aastase naisterahvaga, kes töötas samuti puidutöötlemispingi operaatorina. Temagi töötas järeltöötlustsehhis järkamissaega ning pani järkamise käigus käe saele liiga lähedale ja saetera vigastas kannatanu vasaku käes sõrme. Selgi korral oli arsti hinnangul tegemist kerge tööõnnetusega ning Tööinspektsioon tööõnnetust ei uurinud. Kolmas õnnetus toimus 14.05.2012.a. Kaebuse esitaja märgib väärteomenetluse käigus tunnistajana antud ütlustes ja menetlusaluse isiku esindajana antud ütlustes, et järkamissaag, millega töötamisel õnnetus juhtus, on renditud tervikvara kossseisus ettevõttelt EWP aastal 2009. Kaebuse esitaja esindaja on ütluste andmise käigus selgitanud, et „Järkamissaag Wadkin on ettevõttes AS EWP minule teadaolevalt töötanud ca 15 aastat. Selle perioodi jooksul on töövahendit regulaarselt kontrollitud ja vajadusel remonditud. Kõik järkamissael eelnevalt töötanud inimesed on saanud esmase koolituse ja tööprotsessi käigus probleeme pole esinenud.” (väljavõte väärteotoimiku lk. 18 teiselt poolelt). AS-s EWP, mis tegutses kaebuse esitajaga samal aadressil Savi 42, Pärnu, on Tööinspektsiooni andmetel registreeritud 28.01.2006.a. toimunud raske kehavigastusega lõppenud tööõnnetus, mis oli seotud järkamissaega. Tööinspektsiooni 10.02.2006.a. uurimiskokkuvõtte nr 8.08-40/393 kohaselt AS EWP töötaja töötas järkamissael, kuid ei oodanud ära, kuni saeketas liigub tagasi nn. algasendisse ja fikseerub. Töötaja riivas saetavat lauda rullteelt vajalikku asendisse lükates parema käega veel töötsoonis olevat saeketast ja sai vigastada. Lisaks eeltoodule toimus saega seotud õnnetus AS-s EWP ka 22.07.2007.a., kui seda ei loetud tööõnnetuseks. Kohtuvälise menetleja seisukohad menetlusnormide rikkumise kohta kohtuvälise menetleja poolt väärteomenetluse läbiviimisel: Kohtule esitatud kaebuses väidab kaebuse esitaja esindaja, et menetleja poolt tehtud otsus on teo sisult erinev väärteoprotokollis kirjeldatud teost. Kaebuse esitaja hinnangul rikkus väärteoprotokolli kohaselt kaebuse esitaja
§ 3lg 3 punktis 1 sisalduvat kohustust.
Otsuse kohaselt rikkus aga kaebuse esitaja veel
§ 13lg 1 punkti 14 nõudeid.
Kohtuväline menetleja ei nõustu kaebuse esitaja seisukohaga ning leiab, et väärteoprotokolli ja üldmenetluse otsuse sisu rikutud õigusakti osas ei erine tulenevalt alljärgnevast: Väärteoprotokolli leheküljel 2 (väärteotoimiku lk. 20 pöördel) on kohtuvälise menetleja ametnik määratlenud rikutud õigusaktina
§ 5lg 3 punkti 1.
Ka üldmenetluse otsuse lk. 2 (väärteotoimiku lk. 29) on kohtuvälise menetleja ametnik välja toonud, et „Menetlusalune isik rikkus töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 5 lg 3 punkti 1”. Üldmenetluse otsuses on viited
§ 13lg 1 punktile 14 seoses kaebuse esitaja vastulausega väärteoprotokollile.
Kohtuvälise menetleja ametnik selgitab otsuses, miks ta jätab vastulause otsuse tegemisel arvestamata. 7
(14)4-12-5948 Kohtule esitatud kaebuses leiab kaebuse esitaja, et kohtuvälise menetleja otsuses sisaldub deklaratiivne väide ilma normile viitamata, mis on isiku kaitseõiguse rikkumine karistusmenetluses. Kaebuse esitaja ei mõista, millist tööpingi ümberehitust ja kelle poolt lubatult temalt nõutakse. Kohtuväline menetleja ei nõustu kaebuse esitaja seisukohaga tulenevalt alljärgnevast: Kaebuse esitaja on esitanud kaebuse deklaratiivse väite kohta, mis on üldmenetluse otsuse põhistava osa kui ühtse terviku, kontekstist välja rebitud. Kohtuvälise menetleja ametnik on tööõnnetuse uurimiskokkuvõttes ja üldmenetluse otsuses detailselt selgitanud, millist seadet silmas peetakse ning milline võimalik ümberehitus on tööohutuse seisukohast vajalik. Üldmenetluse otsuse lk. 2 (väärteotoimiku lk.29) kohaselt (lisatud väljavõte otsusest) leiab kohtuvälise menetleja ametnik, et: „Töövahend, millel tööõnnetus toimus, on toodetud vähemalt 15 aastat tagasi ning mingeid konstruktsioonilisi muudatusi ei ole tehtud. Kuna töövahendit kasutati töö tegemiseks 14.05.2012.a, siis tuleb töövahend viia vastavusse kehtiva seadusandlusega. Kuna seda ei ole tehtud, võib järeldada, et tööandja ei ole investeerinud töövahenditesse, et tagada ohutumat töökeskkonda töötajale.
§ 5
lg 4 sätestab, et töövahendi kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded kehtestab Vabariigi Valitus. Vabariigi Valitsuse 11.01.2000.a. vastu võetud määrus nr 13 „Töövahendi kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded” § 4 lg 1 sätestab, et töövahendi liikuva osaga ohtliku kokkupuute vältimiseks tulek paigaldada kaitsepiire või –seadus, mis takistab juurdepääsu ohualale. Suurema ohu puhul varustatakse kaitsepiire blokeeringuga, mis kaitsepiirde eemaldamisel peatab ohtliku osa liikumise enne kasutaja sattumist ohualasse. Sama määruse § 4 lg 2 sätestab töövahendile, mille kasutamiseks võib kaasneda purunevate osade, töödeldava tooriku, töötlemisjäätmete, lõikeriistade vm eemalepaiskumine või esemete kukkumise oht, peab vajadusel olema paigaldatud ohu välistav kaitsepiire.” Kaebuse esitaja leiab, et eeltoodud väide on vastuolus masina ohutuse seaduse § 2 ja § 3 lõikega 3 ning eriti § 11 lg 1 punktiga 1, mille kohaselt masina võib kasutusele võtta ja seda kasutada, kui see on tehniliselt korras ja tootja ettenähtud komplektsusega, ning kui see nõuetekohase paigaldamise ja hooldamise ning ettenähtud otstarbel ja mõistlikult ettenähtavatel tingimustel kasutamise korral ei ohusta inimese tervist, ohutust ega vara või keskkonda. Kaebuse esitaja leiab, et tulenevalt eeltoodust on masina kasutamise eelduseks tootja ettenähtud komplektsuse säilitamine. Kaebuse esitaja väited ja tegevus on vastuolulised. Kui kohtule esitatud kaebuses räägib kaebuse esitaja seadme komplektsuse säilitamisest, siis tööõnnetuse uurimise käigus on kohtuvälise menetleja ametnik tuvastanud, et sae liikumise pilu on saepuruplaadilaadse materjaliga kitsamaks tehtud. Seejuures on pilu laius on siiski umbes 3 cm (väärteotoimiku lk. 8). Seadme muudatus on fikseeritud 05.06.2012 koostatud paikvaatluse protokolli lisas 1 fotol nr. 4 (väärteoprotokolli lk. 6). Kohtuväline menetleja lisab siinjuures, et õigusnorme tuleb tõlgendada süstemaatiliselt ja komplekselt. Seega ei saa lähtuda ainult masinaohutuse seadusest, vaid tööohutuse seisukohast tuleb masinaohutuse seaduse regulatsiooni vaadelda koosmõjus töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning selle alamaktidega. Seega peab töökeskkonnas kasutatav seade vastama masinaohutuse seaduses nimetatud nõuetega, kuid seejuures peab see olema töötajale ohutu ning vastavalt
§ 5
lõikele 1 ei tohi töövahendi kasutamine – sellega töötamine, selle käivitamine, seiskamine, transport, teisaldamine, paigaldamine, parandamine, seadistamine, hooldus ja puhastamine – ohustada töövahendi kasutaja ega teiste isikute tervist ning töö- ja elukeskkonda. Pärast mitmeid järkamissae Wadkin CC 1565 kasutamisel juhtunud õnnetusi, pidi kaebuse esitaja aru saama, et seadme kasutamine ei ole töötajale ohutu. Seadme muudatustest saab ka 8
(14)4-12-5948 järeldada, et kaebuse esitaja on sellest aru saanud, kuid ei ole osanud või tahtnud rakendada piisavaid meetmeid seadme kasutamisega kaasneva ohu vähendamiseks või vältimiseks. Tuginedes eeltoodule ei ole menetlusaluse isiku kaitseõigusi rikutud ning menetlus on läbi viidud kõiki menetlusnõudeid järgides. Kaebuses väidab kaebuse esitaja, et tema tegevuse/ tegevusetuse ja töölise raske tervisekahjustuse vahel puudub õiguslik seos. Kohtuväline menetleja ei saa eelnimetatud väitega nõustuda ja jääb tööõnnetuse uurimiskokkuvõttes (väärteotoimiku lk. 9) esitatud põhjuste ja põhjenduste ning üldmenetluse otsuse põhistavas osas esitatud väidete juurde. Kui tööandja oleks taganud saetera kaitsekatte olemasolu kogu saetera ulatuses ning töötajat juhendanud kaitsekatte kasutamise tingimuste osas, oleks olnud oht välditav. Seega leiab kohtuväline menetleja, tuginedes eeltoodud asjaoludele, et kaebuse esitaja tegevusetus töötajale ohutu töökeskkonna loomisel on viinud 14.05.2012.a. toimunud tööõnnetuse tekkimiseni ning töötaja tervise kahjustumiseni. Kaebuses leiab kaebuse esitaja, et tööõnnetuse tõttu läbi viidud väärteomenetlus ei ole välja selgitanud, kas konkreetsel tööpingil on võimalik pöörlevat saetera katta menetleja arusaama kohaselt kogu ulatuses, säilitades seejuures tööpingi enda tööpõhimõtte. Kohtuväline menetleja ei nõustu kaebuse esitaja seisukohaga ning leiab, et antud asjaolu ei puutu asjasse. Kaebuse esitaja märgib õigesti, et kui töövahendi ohutust ei ole võimalik täielikult tagada, siis tuleb rakendada sobivaid abinõusid terviseriski optimaalseks vähendamiseks. Vastavalt kaebuse esitaja 21.08.2012.a. saadetud vastusele ettekirjutusele nr 3.3-1/6273-1, on järkamissae Wadkin kasutamine peatatud alates 01.08.2012.a. Kohtuvälise menetleja hinnangul ongi see antud juhul optimaalne meede töötajate tervisekahjude vältimiseks. Ettekirjutuse adressaadil on õigus valida ettekirjutuse täitmise viis iseseisvalt. Oluline on haldusakti eemärgi ja sisu täitmine: näiteks antud juhul, kas on võimalik lisada saetera kaitsekate, töö antud tööpingil peatada või mõni muu tegevus ohutuse tagamiseks. Samuti kaebuse kohaselt leiab kaebuse esitaja, et mõiste „ohuala” on piiratud õigusemõiste ja selle mõiste õige kohaldamise abil saab menetlusaluse isiku teole anda õiguslikult korrektse hinnangu. Kaebuse esitaja väite kohaselt on väärteomaterjalidest võimalik teha järeldus, et endale kätte saaginud töötaja ei tegutsenud
§ 4lg 4
(2)mõistes ohualale sisenenult ja tema tavaline töökoht ise ei ole ohuala. Isegi, kui pidada kannatanu töökohta ja selle ümbrust ohualaks, siis kehtiva regulatsiooni kohaselt oli tal seal viibimise õigus ja sinna pääsemise takistamise kohustus tähendas kolmandate isikute huvides tehtavat takistust. Kohtuväline menetleja ei nõustu kaebuse esitaja seisukohtadega, täpsustades järgmist: Kaebuse esitaja tõlgendab ohuala mõistet kitsendavalt. Jättes arvestamata, et ohualana mõistetakse eesti keeles iga ala, kus on vigastuste saamise oht. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et ohualana tuleb vaadelda muuhulgas ka ala masinas või seadmes või selle läheduses, kus isikut ähvardab oht.
§ 4lg 4
(2)kohaselt kui töökohas on ohualad, kus töö laadi tõttu esineb õnnetuse või tervisekahjustuse oht, tuleb need alad märgistada ning rakendada abinõusid, et sinna ei pääseks erijuhendamiseta või eriväljaõppeta töötajad ega teised isikud. Kui ohualasse sisenemine on siiski vajalik, võib seda teha ainult erijuhendamise või eriväljaõppe saanud töötaja juuresolekul. Ohualal töötajate kaitseks tuleb rakendada asjakohaseid abinõusid.
§ 5
lg 3 punkti 1 kohaselt tagab tööandja, et töötaja kasutusse antav töövahend on projekteeritud ja valmistatud nii, et on tõkestatud pääs selle ohualale. Menetleja ametnik on eelnimetatud sätte alusel jõudnud järeldusele, et ohuala ei olnud tõkestatud.
§ 13lg 1 p 5
(1)kohaselt on tööandja kohustatud tagama, et ohualal töötab ainult asjakohase erijuhendamise või eriväljaõppe saanud töötaja või tööd tehakse sellise töötaja 9
(14)4-12-5948 järelevalve all. Kui eeltoodut arvesse võttes, ei oleks kaitseta saetera liikumisala vaadeldav ohualana, siis sisuliselt ei olekski töökeskkonnas ohualasid. Kaebuse esitaja näide töötava tõstuki ja kraana noole tööraadiuse kohta ei ole antud juhul asjakohane. Järkamissae Watkin CC 1565 kaitsepiire peab olema reguleeritud lõigatava detaili (laua) kõrguseni so ca 2.5 cm. Sellisel juhul on töötaja käe sattumise tõenäosus kokkupuutesse saekettaga minimaalne. Tuginedes eeltoodule asub kohtuväline menetleja seisukohale, et kohtuvälise menetleja ametnik on käsitlenud ohuala mõistet kooskõlas
eesmärgiga ja ohuala mõiste sisu arvestades ja on seega teinud väärteo otsuse seaduspäraselt, kõiki asjaolusid arvestades ning menetlusnõudeid täites. Kohtuväline menetleja esitas taotluse võtta väärteoasja läbivaatamiseks tõendina juurde tööinspektor-uurija Liliana Jüriso 31.07.2012.a ettekirjutus nr 3.3-1/6273-1 (lisa 1). Lähtudes eeltoodust taotleb kohtuväline menetleja jätta väärteoasjas nr 3.3-2/8003 vastu võetud otsus muutmata ja kaebus rahuldamata. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil 04.02.2013.a kohtuistungil AS Laesti esindaja Olavi Tang ning kaebuse esitaja kaitsja vandeadvokaat N.Saar jäid esitatud kaebuse juurde ning palusid AS Laest suhtes koosatud väärteootsuse tühistamist ning väärteomenetluse lõpetamist. Kaitsja leidis, et kohtuliku uurimise resultaadina saab kohus teha järelduse, et kohtuväline menetleja, kes on AS Laestit karistanud ja selle karistamise põhjus on olnud väärtegu ja väärteo sisuks on olnud kohustuse rikkumine, et rikutud kohustuseks oli tööandja kohustus anda töötajale ohutu töövahend. Sellist väärtegu olemuslikult ei ole AS Laesti poolt toime pandud. Töötajale antud töövahend tööoperatsioonide teostamiseks oli iseenesest ohutu täpselt selles ulatuses, selles tähenduslikus ulatuses nii nagu on mõeldav sellise tööpingi insener-tehnilise vahendi puhul. See tähendab seda, et pöörlev saetera, lõikav detail, pingioperaator peab detaili ise käega kinni hoidma, selle kohta puudub vaidlus. Sellel pingil ei ole olnud mingeid tehnilisi kinnitusvahendeid mis lõikavad, detaili üldse fikseeriksid näiteks, töötaja peab selle käega kinni hoidma ja teise käega tõmbama samal ajal liikuva saetera detaile. Niimoodi on see toimumise põhimõte inseneri poolt leiutatud ju. Kohtuväline menetleja esitab täna etteheite AS-ile Laesti selle kohta, et vaatamata inseneri poolt mõeldud pingi toimimise mehhanismist pidanuks tööandja katma saetera suuremas ulatuses kui kunagi see tehase poolt kaetud oli. Selles etteheites on tegelikult kaks vastuolu. Esimene vastuolu on see, et ma olen osundanud masinaohutuse seadusele, seal räägitakse masina konstruktsiooni muutmise keelust, igasugune täiendamine, isegi selleks kui olid kõige parimad kavatsused täienduse resultaadi suhtes, teha maksimaalselt midagi ohutumaks, on objektiivselt ikkagi masina täiendus ju ja selline täiendus iseenesest on lubatud väga kitsal ja piiritletud juhtudel. Tööinspektsioon leiab, et ikkagi oleks pidanud AS Laesti seda täiendama millegagi, ehitama sinna kogu pöörleva kera ümbritseva katte ümber, et sellisel juhtumil oleks olnud välditud töötaja sõrmede jäämine saetera ette. Ütlen, et Tööinspektsiooni järeldus on õige, kui see saetera oleks terves ulatuses olnud kaitstud kattega, siis tõepoolest sinna ei oleks saanud töömees oma sõrmi jätta, kuid sellise saega ei oleks saanud ka seda prussi saagida. Kaitsja leidis, et kui vaadata tööõnnetuse aspektist, et miks tööõnnetus juhtus, siis juhtus seetõttu, et töötaja oli ettevaatamatu. AS Laesti esindaja Olavi Tang toetas kaitsja seisukohti ning palus kaebus rahuldada. Kohtuväline menetleja jäi kohtuistungil oma seisukohtade juurde. Kohtuväline menetleja leidis, et menetlusalune isik ei ole teinud piisavalt seda, et vältida samalaadseid õnnetusi. AS Laesti sai suurepäraselt aru, mida selle ettekirjutusega taotletakse ja milline on Tööinspektsiooni soovitus antud juhul. Ei pea paika ka väide, et Tööinspektsioon nõuab midagi sellist, mida kindlasti täita 10
(14)4-12-5948 ei saa. Tööandjal on valida, millised meetmed ta tarvitusele võtab, et töötaja töökeskkond oleks ohutu ja et töö tegemine tervikuna, ka konkreetse saega oleks ohutu. AS Laesti on jätnud koostamata seadme ohutusjuhendi, arvestades konkreetse Wadkin CC sae eripärasid ja see on tõendatud. Tööandja ei ole mõelnud ka ohututele töövõtetele, vaatamata sellele, et ta ka ise tunnistas, et ohtlikke olukordi on ka enne ettevõttes esinenud. Kaebuse esitaja on selgelt väljendanud, et ta ei ole midagi sellest tulenevalt oma hooldusjuhendites muutnud ning ta paneb kogu süü ja vastutuse oma töötajatele. Tööinspektsioon jäi seisukohale, et see on tööandja tegemata jätmine. Tööandja, kes teab, et on kasutuses seade, millega tekivad ohuolukorrad, oleks saanud siinjuures mõelda isikukaitse individuaalsetele isikukaitse vahenditele. See ei oleks takistanud selle saega edasi töötamist. Olgu siinjuures rõhutatud, et vastuseks sellele ettekirjutusele, mille oleme juba väärteomenetlusse sisse toonud olulise tõendina, on tööandja teatanud, et on kasutusest eemaldanud selle sae ehk on järeldanud, et see saag ei ole ohutu. Mis kinnitab, et tööandja tunneb ja tajub oma vastutust. Lähtudes eeltoodust ning tuginedes VTMS § 132 p 1 palus kohtuväline menetleja jätta kohtuvälises menetluses koostatud otsus muutmata ja AS Laesti kaebus rahuldamata. Maakohtu seisukoht VTMS § 123 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS §-s 133 on loetletud küsimused, millised selgitab kohus välja kaebuse lahendamisel. VTMS §-s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised. Kohus, vaadanud läbi kaebuse, asjas kogutud kirjalikud materjalid ning kuulanud ära osapoolte seletused, leidis, et AS Laesti kaebus ei ole põhjendatud ning rahuldamisele ei kuulu. Esmalt analüüsib kohus kaebuses äratoodud etteheidet, mille kohaselt erineb väärteoprotokollis kirjeldatud tegu kohtuvälise menetleja poolt tehtud väärteootsuses kajastatud teokirjeldusest. Kaebaja hinnangul on väärteootsuses etteheidetava teo sisu laiendatud ning rikutud sellega menetlusaluse isiku, AS Laesti õigusi. Kohus kaebaja eeltoodud seisukohaga ei nõustu. Riigikohtu lahendi 3-1-1-105-03 p.8 kohaselt on väärteoprotokoll käsitletav menetlusdokumendina, mis on võrreldav süüdistusaktiga, (KrMS § 154) milles fikseeritakse süüdistusfunktsiooni kandja veendumus väärteo toimepanemise kohta koos selle veendumuse põhistusega. Eeltoodust järeldub, et väärteoprotokollis kajastuv, menetlusalusele isikule etteheidetav tegu ning selle kirjeldus ei saa oma sisult erineda väärteootsuses kajastatavast, menetlusalusele isikule etteheidetavast teost. Samuti ei saa erineda toimepandud väärteo kvalifikatsioon. Tööinspektsiooni tööinspektor-uurija Liliana Jüriso 04.10.2012 a. koostatud väärteoprotokollist (väärteotoimik lk. 20-21) nähtub, et seoses 14.05.2012 a. kella 7.55 ajal Pärnus Savi t. 42 asuvas ettevõttes saega Wadkin CC 1565 laudade järkamisel töölisel tekkinud raske tervisekahjustusega tekkinud tööõnnetusega, ei taganud tööandja AS Laesti talle Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (
) § 5 lg 3 p 1 kohaselt pandud kohustust, mille kohaselt töötaja kasutusse antav töövahend peab olema projekteeritud ja valmistatud nii, et on tõkestatud pääs selle ohualale. Menetleja hinnangul oli antud juhul töötaja kasutusse antud selline töövahend, millel pääs ohutusalasse tõkestatud ei olnud. Väärteoprotokolli kohaselt rikkus menetlusalune isik
§ 5
lg 3 p 1 ning tema poolt toimepandud väärtegu on kvalifitseeritav
§ 271lg 2 järgi.
Tööinspektsiooni poolt 02.11.2012 a. koostatud üldmenetluse otsusest (t.l. 8-10) nähtub väärteoprotokolliga sarnane, samasisuline teo kirjeldus. Samuti on sarnaselt väärteoprotokolliga asutud seisukohale, et menetlusalune isik on rikkunud
§ 5
lg 3 p 1 ning toimepandud väärtegu on kvalifitseeritav
§ 271lg 2 järgi.
Kohtuväline menetleja on oma otsuses viidanud veel
§ 13
lg 1 p 14, mille kohaselt on tööandja kohustatud koostama ja kinnitama ohutusjuhendi tehtava töö ja kasutatava töövahendi kohta ning andma töötajale juhised keskkonna saastamisest hoidumiseks. Kohus on seisukohal, et kohtuvälise menetleja 11
(14)4-12-5948 üldmenetluse otsuses nimetatud sätte äratoomine ei laienda ega muuda menetlusalusele isikule väärteoprotokollis süüks arvatud tegu, vaid üksnes täpsustab, miks jäetakse väärteoprotokollile esitatud vastulause arvestamata ning milliste toimingute tegemata jätmine võis viia tööõnnetuse juhtumisele. Samas ei ole aga ei rikkumise kirjeldust ega väärteo kvalifikatsiooni muudetud. Seega ei pea kohus kaebaja eeltoodud etteheidet kohaseks. Kohus ei tuvastanud, et väärteoasja kohtueelses menetluses oleks esinenud muid VTMS § 150 ettenähtud muid väärteomenetlusõiguse olulisi rikkumisi. Kaebaja on kaebuses osundanud masina ohutuse seaduse § 2, § 3 lg 3 ja eriti § 11 lg 1 p 1, mille kohaselt võib masina kasutusele võtta ja seda kasutada, kui see on tehniliselt korras ja tootja ettenähtud komplektsusega ning kui see nõuetekohase paigaldamise ja hooldamise ning ettenähtud otstarbel ja mõistlikult ettenähtavatel tingimustel kasutamise korral ei ohusta inimese tervist, ohutust ega vara või keskkonda ning vastab käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuetele. Tööõnnetuse uurimise käigus 05.06.2012 a. läbiviidud paikvaatlusega (paikvaatluse protokoll väärteotoimiku lk. 3-7) on tuvastatud, et õnnetuse põhjustanud järkamissae ketas on 2/3 ulatuses kaetud kattega ning 1/3 saeterast on kaitsmata, jättes sae kaitsekatte ja töötasapinna vahele umbes 13 cm suuruse vahe. Samas on sae liikumise pilu kitsamaks tehtud saepurulaadse materjaliga (väärteotoimiku lk. 3, fotod nr. 3 ja 4 lk. 5,6). Eeltoodust nähtub, et seadet on muudetud. Lisaks sellele ei saa jätta arvestamata TOS § 5 lg 1 nõudeid, mille kohaselt töövahend on masin, seade, paigaldis, transpordivahend, tööriist või muu tööks kasutatav vahend. Seega oli tööõnnetuse põhjustanud ketassae puhul tegemist töövahendiga. TOS § 5 lg 1 kohaselt töövahendi kasutamine, sellega töötamine, paigaldamine, parandamine, seadistamine, hooldus ja puhastamine ei tohi ohustada töövahendi kasutaja ega teiste isikute tervist ning töö- ja elukeskkonda, mis tähendab seda, et seadme ohutuks kasutamiseks ei piisa üksnes selle komplektsusest, tehnilisest korrashoiust, vaid ka sellega töötamine peab olema ohutu. Kuivõrd sama saega juhtus juba kolmas tööõnnetus, (varasemad õnnetused 23.07.2010 a. ja 26.07.2010 a.) siis ei olnud antud töövahendiga, s.o. saega töötamine ohutu. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga, mille kohaselt püüdis kaebaja seadme ohutust tagada sae liikumise pilu kitsamaks tegemisega. Samas ei taganud see abinõu piisavat ohutust. Asja kohtulikul uurimisel avaldas kaebaja, et tööõnnetus juhtus töötaja enda hooletuse tulemusena. Kaebaja viitas siinkohal õnnetuses kannatada saanud töötaja seletusele, milles viimane tunnistas enda hooletust ning tähelepanematust. Samuti väitis kaebaja, et ei ole seadmete ja mehhanismide (sealhulgas saega) töötades võimalik tagada täielikku ohutust ning vältida õnnetusjuhtumite toimumist. Kohus nõustub sellega, et ei ole võimalik täielikult tagada õnnetusjuhtumite toimumist. Samas on aga vaja tagada, et õnnetuse juhtumise võimalus oleks võimalikult minimaalne. 11.01.2000 a. Eesti Vabariigi valitsuse määruse Töövahendi kasutamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded § 1 kohaselt peab tööandja tagama, et töötaja kasutusse antav töövahend sobib tööülesannete täitmiseks ning seda hoitakse sellises korras, mis tagab töövahendi ohutuse kogu kasutusaja vältel. Kui ohutust ei ole võimalik täielikult tagada, tuleb rakendada sobivaid abinõusid terviseriski optimaalseks vähendamiseks. Sama määruse § 4 lg 1 sätestab, et töövahendi liikuva osaga ohtliku kokkupuute vältimiseks tuleb paigaldada kaitsepiire või seadis, mis takistab juurdepääsu ohualale. Suurema ohu puhul varustatakse kaitsepiire blokeeringuga, mis kaitsepiirde eemaldamisel peatab ohtliku osa liikumise enne kasutaja sattumist ohualasse. Sama määruse § 4 lg 2 sätestab, et töövahendile, mille kasutamiseks võib kaasneda purunevate osade, töödeldava tooriku, lõikeriistade vm. eemalepaiskumine või esemete kukkumise oht, peab vajadusel olema paigaldatud ohtu välistav kaitsepiire. Eeltoodust tulenevalt tuleb lugeda põhjendatuks kohtuvälise menetleja seisukohta, mille kohaselt oleks saetera katmine kogu selle ulatuses liikuva kaitsekattega ehk kaitsepiirdega, mis tõuseb üles üksnes saetava materjali paksuse ulatuses oleks olnud sobivaks terviseriski optimaalse vähendamise abinõuks, kuna see võinuks vältida õnnetuse toimumist. Ilmselge on, et taolisel 12
(14)4-12-5948 juhul on õnnetuse toimumine vähem tõenäoline, kui olukorras, kus kaitsekate kattis saetera üksnes 2/3 ulatuses ning jättis 1/3 osas katmata. Katte paigaldamata jätmist tuleb hinnata kaebaja tegevusetusena, mis viiski tööõnnetuse juhtumini (põhjuslik seos kaebaja tegevusetuse ja sellest tekkinud tagajärje vahel).
§ 4
lg 42 kohaselt tuleb töökohas olevad ohualad, kus töö laadi tõttu esineb õnnetuse või tervishoiukahjustuse oht, märgistada ning rakendada abinõusid, et sinna ei pääseks erijuhendamiseta või eriväljaõppeta töötajad ega teised isikud. Ohualal töötajate kaitseks tuleb rakendada asjakohaseid abinõusid. Eeltoodust tulenevalt tuleb ohualaks lugeda ala, kus esineb vigastuse saamise oht. Käesoleval juhul tuleb seega ohualaks lugeda kaitseta saetera liikumise ala, kuna sellel alal on töötajal oht saada vigastusi.
§ 13
lg 1 p 51 kohaselt on tööandja kohustatud tagama, et ohualal töötab ainult asjakohase erijuhendamise või eriväljaõppe saanud töötaja või tööd tehakse sellise töötaja järelevalve all. Tööinspektsiooni menetleja poolt on 31.07.2012 a. AS-le Laesti tehtud ettekirjutus nr. 3.31/6273-1, kus kaebajat kohustati muuhulgas koostama nõuetekohane ohutusjuhend Wadkin järkamissaele ning läbi viima nõuetekohase töötervishoiu- ja tööohutusalase esmajuhendamise. Ettekirjutuse koostamise aluseks oli 27.07.2012 a. Tööinspektsiooni poolt seoses käesoleva väärteoasja aluseks oleva tööõnnetusega koostatud uurimiskokkuvõte (nr. 3.3-6/5366, väärteotoimiku lk. 8-10), milles leiti, et lisaks puudustele saetera katte osas (1/3 osas, s.o. 13 cm osas on saetera ketas katmata) puudub õnnetuse põhjustanud töövahendile ohutusjuhend ning selle puudumise tõttu ei ole kaebuse esitaja poolt töötajat juhendatud. Eeltoodust nähtub, et kaebaja ehk antud juhul tööandja ei olnud enne tööõnnetuse toimumist täitnud
§ 13lg 1 p 51 kajastatud nõudeid ning 14.05.2012 a.
töötas ning viibis ohtliku töövahendi (kohtuhinnangul on ketassae puhul tegemist ohtliku töövahendiga) ohualas asjakohase erijuhendamiseta ning eriväljaõppeta töötaja. Samuti töötas tööõnnetuses kannatada saanud töötaja ilma vastava väljaõppeta töötaja järelevalveta. Asjaolul, et ohualal töötanud töötaja kaitseks asjakohaseid abinõusid ei rakendatud (saetera katmata jätmine), on kohus juba eelpool peatunud. Eeltoodust tulenevalt asus kohus seisukohale
§ 5
lg 3 p 1 objektiivne koosseis oli käesoleval juhul täidetud sellega, et AS Laesti, kui tööandja andis töötaja käsutusse sellise töövahendi, mis oli projekteeritud ja valmistatud nii, et töötaja pääs selle ohualale ei olnud tõkestatud. AS Laesti juriidilise isikuna on põhjendatult väärteoasjas võetud vastutusele talle pandud kohustuse töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmata jätmise, s.o.
§ 271lg 2 süüteokoosseisuga juriidilise isiku suhtes ettenähtud tegevusetuse eest.
Kuivõrd kaebaja menetlusaluse isikuna on eelnimetatud väärteo toime pannud, siis ei esine käesoleval juhul VTMS § 29 lg 1 p 1 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid. Subjektiivne küljest on AS Laesti tegevus käsitletav teo toimepanemisena otsese tahtlusega KarS § 16 lg 2 mõttes, kuna tööandjast AS Laesti teostas teadlikult süüteokoosseisule vastavat asjaolu (jättis omapoolsed kohustused tööohutuse tagamiseks täitmata) ning tahtis seda. Karistuse kohaldamisest. Kohtuvälise menetleja poolt AS Laestile kohaldatud rahatrahvi summas 1200 eurot, mis on alla
§ 271
lg 2 ettenähtud sanktsiooni keskmise määra, kuid selle lähedases määras (sanktsioon näeb maksimaalse karistusena ette rahatrahvi summas 2600 eurot). Karistus on määratud selleks pädeva kohtuvälise menetleja, Tööinspektsiooni tööinspektori poolt. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Kohtuvälise menetleja poolt karistuse määramisel arvestatakse karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Käesolevas väärteoasjas ei ole tuvastatud karistust kergendavaid asjaolusid KarS § 57 ega raskendavaid asjaolusid KarS § 58 mõttes. Tööandjast kaebaja süül, talle pandud kohustuste täitmata jätmine tõi kaasa raskete tagajärgedega raske tervisekahjustusega lõppenud tööõnnetuse, mille tagajärjel lõikas saetera ära töötaja vasaku käe kaks sõrme. 13
(14)4-12-5948 Kohtu hinnangul vastab kohtuvälise menetleja poolt kohaldatud rahatrahv toimepandud väärteo raskusele, samuti on selle kohaldamisel arvestatud väärteo toimepannud isikut iseloomustavaid asjaolusid ning õiguskorra kaitsmise huvisid. VTMS § 38 lg 1 kohaselt järgitakse kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses menetluskulude arvestamisel kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 180 kohaselt hüvitab süüdimõistva otsuse puhul menetluskulud süüdimõistetu. Eeltoodust lähtuvalt tuleb menetluskulud, so valitud kaitsjale makstud tasu, jätta kaebuse esitaja kanda. Teet Olvik Kohtunik 14
(14)