tähenduses, kuivõrd kostja pidi lepingu järgi krediidi tagasi maksma 30 päeva pärast.
lg 3 p 2 tehingu tegemise ajal kehtiva redaktsiooni kohaselt ei kohaldata tarbijakrediidi kohta sätestatut krediidilepingutele, mille järgi tarbija peab krediidi tagasi maksma kuni kolme kuu jooksul. Kostja põhivõlgnevus hageja ees on 5000 krooni ning intressivõlg on 1300 krooni. Lepingus on kokku lepitud viivise tasumine lepingus kokkulepitud intressimääras, ehk 1300 krooni : 60 päeva = 21,6 krooni päevas. Hageja on arvestanud viivist võlgnevuse põhisummalt - 5000 kroonilt alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest (16.12.2008) kuni hagi esitamise päevani 12160,80 krooni. Hea usu ja mõistlikkuse põhimõtetest lähtuvalt vähendab hageja viivist mõistliku suuruseni ja taotleb kostjalt viivise väljamõistmist 3700 krooni ulatuses. Seega kokku taotleb hageja kostjalt 10 000 krooni väljamõistmist, millest 5000 krooni moodustab tagastamisele kuuluv laenu põhisumma, 1300 krooni laenu intress ning 3700 krooni sissenõutavaks muutunud viivis. Samuti taotleb hageja menetluskulude kindlaksmääramist. Hageja poolt nõutud summad saab kostja tasuda selgitusena märkida võlgniku nimi, isikukood ja tsiviilasja number. Kostja vastuväited Kostjale on hagiavalduse koos lisadega ja kohtumääruse 24.märtsil 2011.a. isiklikult kätte toimetatud (tl.29). Kostja ei ole kohtule määratud tähtajaks, so. 20 päeva jooksul arvates hagimaterjalide kättesaamisest kohtu poolt nõutud vastust andnud. Kohus on kostjat hoiatanud, et tähtajaks kirjaliku vastuse mittesaatmise korral võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega (tl. 1-2). Kohtuotsuse põhjendused Kohus leiab, et hagi on võimalik tagaseljaotsusega TsMS § 407 lg 1 alusel rahuldada, sest kostja, kellele kohus on määranud hagile vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud ning puuduvad TsMS § 407 lõigetes 4 ja 5 sätestatud asjaolud, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise. TsMS § 407 lõige 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Vastavalt TsMS § 407 lg 2 võib hageja taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks esitada ka hagiavalduses. TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse osundatud paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Käesolevas asjas on hageja esitanud taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks hagiavalduses. Hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega põhinõude osas õiguslikult põhjendatud. 3
lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.
järgi on tarbijakrediidileping krediidileping, millega majandus-või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu,
kehtinud redaktsiooni kohaselt ei kohaldatud tarbijakrediidilepingu sätteid krediidilepingule, mille järgi peab tarbija krediidi tagasi maksma kuni kolme kuu jooksul.
Tulenevalt
§-st 82 lg 2, kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja.
lg 1 p 1 kohaselt võib võlausaldaja kohustust rikkunud võlgnikult nõuda kohustuse täitmist,
lg 1 p 6 ja § 113 alusel võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hageja on hagiavalduses esitatud asjaolude tõendamiseks lisanud hagile nõuet tõendavate dokumentidena väljatrüki kostja laenutaotlusest (tl.7), maksekorralduse laenusumma ülekandmise kohta (tl.16) ja laenulepingu üldtingimused (tl-d 8-15). Kostja võlgneb hagejale seega 10000 krooni, sealhulgas tagastamata laen 5000 krooni, intress 1300 krooni ja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 3700 krooni. Alates 01.01.2011. a on Eestis rahaühikuna käibel euro (EUR). Eesti krooni (EEK) vahetuskursiks euro suhtes on 1 EUR=15,6466 EEK. Seega tuleb kõik kroonides väljendatud summad ümber arvestada eurodeks, jagades need 15,6466-ga. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb käesolevas asjas menetluskulud jätta täielikult kostja kanda. Vastavalt TsMS §-st 1741 lg 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on menetluskulude nimekirja esitanud koos hagiavaldusega (tl.19). Seetõttu määrab kohus TsMS § 1741 lg 3 alusel tagaseljaotsuses kindlaks ka R. M. hüvitatavad Placet Group OÜ menetluskulud. Hageja on taotleb kostjalt menetluskuluna hagilt tasutud riigilõivu 1000 krooni (tl.21), maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu – 750 krooni (tl.20) ja esindajatasu –1000 krooni (tl.22) väljamõistmist. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 alusel on üheks kohtukuluks riigilõiv. Vastavalt TsMS § 144 p 7 on kohtuväliseks kuluks maksekäsu kiirmenetluse kulud juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata TsMS § 483 lõike 2 punkti 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Kohtute infosüsteemi andmetel jäeti R. M. vastu esitatud maksekäsu 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.