← Eesti

2-10-48526/3

Obsah (8)§ 407§ 1741§ 162§ 138§ 144§ 483§ 178§ 468

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Epp Tombak Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 13.jaanuar 2012.a. Põlva kohtumaja, Põlva Võru tn

) § 407 lg 1 alusel rahuldada , sest kostja, kellele kohus on määranud hagile vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud ning puuduvad

§ 407

lõigetes 4 ja 5 sätestatud asjaolud, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise.

§ 407

lõige 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. 2

(4)

§ 407

lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse osundatud paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Käesolevas asjas on hageja esitanud taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks hagiavalduses (tl.4). Hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Kostja on vastavalt korteriühistuseaduse (KÜS) § 5 lg 1 korteriühistu Peri Seitse liige. Korteriomandiseaduse (KOS) § 13 lg 1 sätestab, et korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud koormatised ja kaasomandi majandamise kulutused. KÜS § 151 lg 1 kohaselt on majandamiskulud korteriühistuseaduse tähenduses korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, arvestatuna eluruumi ühe ruutmeetri kohta. KÜS § 7 lg 4 järgi majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Hageja on hagiavalduses esitatud asjaolude tõendamiseks lisanud hagile nõuet tõendava dokumendina kinnistusraamatu andmete väljatrüki (tl.6), millest nähtub, et R. M. on Peri 7-22, registriosa 2177438, korteri omanik. Seoses sellega, et alates 01.01.2011 on Eestis rahaühikuna käibel euro (EUR) , mille vahetuskurss Eesti krooni (EEK) suhtes on 1 EUR=15,6466 EEK, tuleb kõik kroonides väljendatud summad ümber arvestada eurodeks, jagades need 15,6466-ga. Seega kostja võlg hageja ees on 1807,20 eurot. Menetluskulude jaotus

§ 1741

lg 3 sätestab, et kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb jätta hageja menetluskulud

§ 162lg 1 alusel täielikult kostja kanda.

Hageja on taotlenud hagiavalduses (tl.4) kostjalt maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu väljamõistmist ja kohtukulude jätmist kostja kanda. Kuna toimikumaterjalide andmetel hageja kohtukuluks on ainult maksekäsu kiirmenetluses ja hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv, peab kohus võimalikuks käesolevas tagaseljaotsuses määrata kindlaks ka R. M. poolt hüvitatavad KÜ Peri Seitse menetluskulud.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Vastavalt

§ 138

lg 2 on üheks kohtukuluks riigilõiv.

§ 144

p 7 alusel arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud kohtuväliste kulude hulka juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti rahuldamata

§ 483

lg 2 p 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Käesolevas asjas on KÜ Peri Seitse maksekäsu kiirmenetluse avaldus R. M. vastu (tsiviilasi nr. 2-09-49920) jäetud

§ 483

lg 2 p 3 alusel rahuldamata 18.07.2010 (tl.13) ning hagi on kohtusse esitatud 04.10.2010, seega puudub alus maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu arvamiseks menetluskulude hulka. 3

(4)Hagi esitamisel on hageja tasunud 5000 krooni riigilõivu 04.10.2010 (tl.5), nimetatud summa – 319,56 eurot - tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuluna välja mõista.

§ 178

lg 1 kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.

§ 468lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Epp Tombak Kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.