) § 96 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased).
p 1 kohaselt ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps.
lg 2 kohaselt alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela 2 lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Vaidlust ei ole selles, et hagejad on ALR ja KK alaealised lapsed. Vaidlust ei ole ka selles, et kostja on kandnud hagejate igapäevaseid kulutusi riietele ja ostnud laste jaoks igapäevaselt vajalikke tarbeesemeid. Samuti puudub vaidlus selles, et lapsed veedavad suure osa ajast kostja juures ning on sel ajal kostja täielikul ülalpidamisel. Hageja ei ole kostja sellekohastele väidetele vastu vaielnud. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas tegemist on kostja poolt ülalpidamiskohustuse rikkumisega ning selle üle kas kostja poolt makstav elatis vastab laste vajadustele. Asja kohtuliku arutamise käigus on leidnud tõendamist, et MK elab kostja juures alates jaanuarist 2013 ning GK ja AK elavad ema juures. Kostja on tasunud ALR alates jaanuarist 2013 elatist summas 160 eurot kuus. Konto väljavõttega (tl 35) on tõendatud, et kostja on tasunud igakuiselt elatist perioodil september 2012 kuni detsember 2012. Seega on tõendatud, et kostja on kohaselt täitnud ülalpidamiskohustust oma laste suhtes.
lg 1 kohaselt ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis).
lg 1 alusel igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse määruste kohaselt oli aastal 2012 elatise alammäär 145 eurot kuus ja alates 01.01.2013 on alammäär 160 eurot kuus. Vastavalt
Seega on vanematel ka võrdne kohustus oma lapsi ülal pidada. Kohus leiab, et kostja ei ole rikkunud hagejate ülalpidamiskohustust, kuna on vabatahtlikult regulaarselt osalenud lastele vajalike kulutuste, so riiete, transpordi jt igapäevaste kulude kandmisel ning maksnud hagejatele regulaarselt elatist. Üldise tava järgi täidetakse laste ülalpidamiskohustust poolte kokkuleppel või kohtuotsuse alusel.
lg-st 2 tulenevalt täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Hagejad elavad vahepeal ka kostja juures ning seega osaleb kostja kooskõlas
Hageja ei ole vastupidist tõendanud. Asja materjalidest ei nähtu ka, et poolte vahel oleks elatise maksmise viisi üle varasemalt vaidlusi olnud või et pooled oleks elatise maksmise osas sõlminud kokkuleppeid, mida kostja ühepoolselt rikub. Septembris 2012 kandis kostja hagejate seadusliku esindaja arvelduskontole 385 eurot, oktoobris 425 eurot, novembris 435 eurot ja detsembris 435 eurot. Samuti jätkas kostja hagejate jooksvate kulude kandmist ning pidas lapsi üleval, kui need tema juures olid. Alates 2013.a jaanuarist maksab kostja hageja seaduslikule esindajale elatist summas 160 eurot kuus, mis vastab Vabariigi Valitsuse kehtestatud miinimummäärale. Hageja ei ole tõendanud, et ühe lapse igakuised kulud oleksid seaduses sätestatud miinimummäärast suuremad ning on esitanud elatise nõude miinimummääras. Kolmele lapsele makstava elatise summa oleks sellise arvestuse kohaselt 480 eurot, kui kõik lapsed elaksid ühe vanema juures. Kuna üks kolmest hagejast, MK, elab kostjaga, siis on kostja põhjendatult lähtunud elatist makstes laste võrdse kohtlemise põhimõttest, et kummagi vanema täielikule ülalpidamisele jääb üks tütardest ning poeg GK ülalpidamisel osalevad vanemad ühiselt. Seega on põhjendatud kostja makstava elatise suurus summas 160 eurot kuus. Hagejate väide, et kostja ei ole regulaarselt elatist maksnud ei ole tõendamist leidnud. Hagejad taotlevad elatise väljamõistmist alates 01.11.2012.a. Samas on hagejate seaduslik esindaja jätnud tähelepanuta asjaolu, et kostja on elatist tasunud nii novembri kui ka detsembri eest. Elatise tasumine on tõendatud kostja vastusele lisatud kontoväljavõttega, millest nähtub, et KK on alates september 2012 kuni detsember 2012 kandnud elatise igakuiselt hagejate seadusliku esindaja arvelduskontole. Seega puudub hagejatel alus elatise nõudmiseks alates novembrist 2012. Kohus märgib lahendis 3-2-1-37-11, et vastavalt Riigikohtu praktikale saab hageja 3 seaduslik esindaja osa hagejate ülalpidamiskulusid kanda peretoetuste arvel, so käesoleval juhul igakuise riikliku lapsetoetuse arvel. Kõike eelnevat arvestades ei ole tegemist kostja poolt ülalpidamiskohustuse rikkumisega, kuna hagejad saavad kostjalt igakuiselt vajalikul määral elatist ning seetõttu puudub alus kostjalt elatise välja mõistmiseks nii tagasiulatuvalt enne hagi esitamist kui ka alates elatise nõudes hagi esitamisest. Riigikohus on lahendis 3-2-1-121-04 väljendanud seisukohta, et vanemal on õigus nõuda elatist üksnes siis, kui on rikutud lapse õigust saada ülalpidamist. Ülalpidamiskohustuse rikkumisena on käsitatav ülalpidamise ebaregulaarne andmine sellekohase kokkuleppe puudumisel, samuti see, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt. Kostja on oma ülalpidamiskohustust täitnud vabatahtlikult ning määras, mida hagejate seaduslik esindaja on pidanud ühe lapse vajadustele vastavaks. Kostja väide, et kohus on MK osas hagi valesti menetlusse võtnud ja tuleb seetõttu jätta läbivaatamata, kuna laps elab isa juures, ei ole põhjendatud. Hagi esitamise ajal elasid hagejad oma seadusliku esindajaga, s.o emaga ning asjaolu, et vanem tütar on menetluse kestel asunud kostja juurde alaliselt elama leidis üheselt kinnitust alles kohtuistungil. Seetõttu oli põhjendatud hagi menetlusse võtmine kõigi hagejate osas. Kõike eelnevat arvestades ei ole tegemist kostja poolt ülalpidamiskohustuse rikkumisega. Kuna hagejate esindaja on kostjalt saanud varasemalt kõigi laste ning alates jaanuarist 2013 igakuiselt poeg GKülalpidamiseks minimaalmääras elatist, Kõike eelnevat arvestades ei ole tegemist kostja poolt ülalpidamiskohustuse rikkumisega, kuna hageja saab kostjalt igakuiselt kokku minimaalmääras elatist ning seega puudub alus kostjalt elatise välja mõistmiseks. puudub alus kostjalt elatise välja mõistmiseks. Tulenevalt eeltoodust jätab kohus hagi täies ulatuses rahuldamata. TsMS § 162 lg 1 kohaselt tuleb kostja menetluskulud jätta hagejate kanda. Hagejate menetluskulud jätta hagejate endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Lukiina Vismann kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.