2-13-8080 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Karin Sonntak Määruse tegemise aeg ja koht 23. mai 2013. a Kentmanni 13 Tallinnas Tsiviilasja number 2-13-8080 Tsiviilasi V.A.T.

§ 29lg 6, Ts

MS § 661 lg2). Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale võivad võlgnik, pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja ja ajutine haldur esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. (

§ 23lg 7, Ts

MS § 661 lg 2). Asjaolud ja avaldus 18.02.2013.a. esitas võlgnik avalduse ajutise halduri nimetamiseks ja pankroti väljakuulutamiseks. Seisuga 18.02.2013.a. on võlgnikul on vara bilansilises väärtuses 2 322,78 eurot, kohustusi on 13 404.55 euro ulatuses. Mittetulundusühing on püsivalt maksejõuetu. 01.04.2013. a nimetas kohus ajutiseks pankrotihalduriks Eve Selbergi. Kohtumääruse põhjendused Kohus kuulanud ära võlgniku esindaja ja ajutise halduri, leiab et pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada.

§ 29

lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt moodustavad võlgniku kohustused 12 683,45 eurot, vara on 1 667,24 eurot. Püsiv maksejõuetus on tõendatud ja seega puuduvad eeldused võlgniku võlgnevate kohustuste täitmiseks.

§ 28

lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Võlgniku selgituse kohaselt langes

1. Aastal oluliselt treeningul osalevate isikute arv ning sellest tulenevalt vähenesid ka rahalised laekumised. Maksejõuetuse põhjuseks võib pidada
2. a oluliselt suurenenud tegevuskulusid, mis oli otsene tagajärg võlgnikule ebasoodsatel tingimustel sõlmitud tähtajalisele üürilepingule. Ajutine haldur saab maksejõuetuse peamise põhjusena ennekõike välja tuua võlgniku poolt sõlmitud üürilepingu, mis võlgniku võimalusi arvestades oli rahaliselt liiga koormav, klientide arvu vähenedes kahanes püsiv sissetulek. Ajutise halduri hinnangul ei ole võlgniku maksejõuetuse põhjuseks kuriteo tunnustega või raske juhtimisveana käsitletav tegu. Olemasoleva informatsiooni põhjal on maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu pankrotiseaduse § 22 lg 5 tähenduses. Pankrotiavaldus on esitatud õigeaegselt. Pankrotivara moodustamise aluseks saavad

§ 109kohaselt olla tagasivõitmise hagid.

Ajutise menetluse käigus ajutisele haldurile esitatud materjalide põhjal pole käesoleval ajal võimalik esitada aluseid ja võimalusi pankrotivara suurendamiseks vara tagasivõitmise alustel tulenevalt

§ 109jj sätestatust. 2

§ 30. Võlausaldajad pankrotimenetluse kulude tasumiseks soovi ei avaldanud.

Toodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.

§ 29

lg 8 kohaselt kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused.

§ 150

kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks.

§ 23

lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Ajutine haldur palub

§-st 22 tulenevate ülesannete täitmise eest määrata ajutise halduri töötasuks 1 105 eurot (lisandub sotsiaalmaks). Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu on põhjendatud. Võlgnik ajutise halduri tasule ja kulutustele vastu ei vaidle.

§§ 23

ja 150 lg 4 alusel kuulub võlgnikult väljamõistmisele ajutise halduri tasu summas 1 105 eurot (lisandub sotsiaalmaks) Eve Selbergi kasuks. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule JP. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik 3