Obsah (13)

§ 171§ 651§ 157§ 163§ 162§ 165§ 65§ 66§ 170§ 158§ 172§ 173§ 175

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Meelis Eerik Määruse tegemise aeg ja koht 26. juuni 2013.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-12-22099 Tsiviilasi MS (pankrotis) pankrotimenet

§ 171lg-le 1.

Asjaolud Harju Maakohus kuulutas 24.10.2012 määrusega välja MS pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Andres Tootsmani. 14.11.2012 toimunud võlausaldajate esimene üldkoosolek kinnitas halduriks Andres Tootsmani ja jättis pankrotitoimkonna moodustamata. 31.01.2013 toimus võlgniku pankrotimenetluses nõuete kaitsmise üldkoosolek. 09.04.2013 määrusega kinnitas kohus jaotusettepaneku. 08.05.2013 esitas pankrotihaldur kohtule kinnitamiseks MS pankrotimenetluses koostatud lõpparuande ja taotluse, milles palub kinnitada lõpparuanne, lõpetada võlgniku pankrotimenetlus, vabastada haldur võlgniku pankrotihalduri kohustustest, määrata halduri tasu, kinnitada pankrotimenetluse kulud ning otsustada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine. Teade lõpparuandega tutvumise kohta on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 29.04.

1. Vastuväiteid lõpparuandele esitatud ei ole. Pankrotihalduri aruanne
2. Andmed pankrotivarasse laekunud ja jaotamisele kuuluva pankrotivara kohta Võlgnikule kuulunud korteriomandi müügist laekus 35 500 eurot. Kinnisasi oli koormatud 1 350 000 EEK suuruse hüpoteegiga Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaal kasuks. Kogu pankrotivarasse arvatud vara on müüdud ja puuduvad andmed võlgnikule kuuluva muu vara kohta, mida saaks arvata pankrotivarasse. Võlgniku rahalised vahendid hoiustati Swedbank AS arvelduskontol XXXXXXXXXX.
3. Pankrotimenetlusega seotud väljamaksed Nr. 1 Kulutuse nimetus Summa 578,69 eurot Selgitused KÜ XXX esindaja arved 23, 29, 65, 87, 98 ja riigilõivu tasumine - massikohustus 2 1 396,50 eurot kohtumäärus 24.10.2012 3 3 349,81 eurot arvestuslik oleks 6 668,62 KOKKU 5 325 eurot mis on 15% pankrotivarast Halduri tasu võlgniku pankrotimenetluses on arvestatud

§ 651lg 1 alusel summast 35 500 eurot.

Tasu alammäär on 4 665 eurot, millele lisandub 349 eurot, (mis on 10% 32 001 ületavalt osalt, millele lisandub sotsiaalmaks 1 654,62 eurot. Kõik kokku 6 668,62 eurot. Arvestades, et võlgniku menetluses on menetluskulude piirmäär 5 325 eurot (15% 35 500 eurost), siis jääb halduri tasu suuruseks 3 349,81 eurot.

1. Andmed jaotiste alusel välja makstava raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa ja iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses ei ole võlausaldaja raha saanud 2 Jaotise alusel tehti väljamakse esimese järgu nõude katteks. Teise järgu nõuete katteks väljamakseid rahaliste vahendite puudumise tõttu ei tehtud. Kolmanda järgu nõuded puuduvad. 3.
2. Esimese järgu nõuded ja väljamaksed Nr Võlausaldaja 1 Hüpoteegiga tagatud nõuded (eurodes) 35 500 3.2.Teise järgu nõuded ja väljamaksed nr Võlausaldaja Nõude suurus (eurodes) 33 089,51 1 2 3 KOKKU 22,18 361,25 33 472,94 Välja makstud 30 175 Välja makstud 0 0 0 0 Jääb saamata 33 089,51 22,18 361,25 33 472,94
3. Andmed müümata pankrotivara ja teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta Kogu pankrotivarasse arvatud vara on müüdud ja muid laekumisi ei ole ette näha. Võlgnikule kuuluvat sõidukit (BMW 740D registrimärgiga XXX , väljalaskeaasta 2001) ei ole pankrotivarasse arvatud, sest selle asukoht ja seisukord on teadmata. Võlgnik oma 25.04.2013 antud seletuskirjas teatab, et sõiduk asub Norra Kuningriigis, sest läks rikki 2012.aasta oktoobris paarisaja kilomeetri kaugusel Oslost ning ta olevat sõiduki, selle võtmed ja tehnilise passi jätnud sealse tuttava isiku kätte, kelle kontaktandmeid ta ei mäleta. Sõidukil olevat suur mootoririke ja temal pole raha, et sõidukit remontida või Eestisse transportida. Halduril püüdis seda kadunud või sõidukõlbmatut sõidukit registrist kustutada, kuid Liiklusregister keeldus, sest halduril puudub lammutuskoja tõend. Haldur on seisukohal, et kui võlgniku selgitused tõele vastavad, siis nimetatud sõidukil arvestatav turuväärtus puudub ning pankrotimenetluses puuduvad rahalised vahendid selle sõiduki tagaotsimiseks, remondiks ja transpordiks.
4. Maksejõuetuse põhjused ja halduri arvamus pankrotiga seotud võimaliku kuriteo tunnuste olemasolu kohta Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses. Halduri hinnangul viis maksejõuetuseni võlgniku poolt kergekäeliselt võetud laen, mille tagasimaksegraafikut täita ei suudetud ja mille tulemusel pangalt laenatud 63 796 eurost on saanud kolme aasta möödumisel laenuvõlgnevus 68 388 eurot. Laenuga võetud korteriomand soetati majanduslikult edukatel aastatel, kuid koheselt järgnenud majanduslangus vähendas võlgniku korteriomandi turuväärtust oluliselt. Halduril puuduvad andmed, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga.
5. Andmed halduri tegevuse kohta vara valitsemisel Tagasivõitmishagisid ja kuriteoteadet esitatud ei ole. Haldur viis läbi võlausaldajate üldkoosolekud, suhtles ja pidas aktiivset kirjavahetust võlausaldajatega ja võlgnikuga, selgitas võlgnikule korduvalt tema kohustusi pankrotimenetluses, korraldas pankrotivara müügi, hoiustas võlgniku rahalised vahendid Swedbank AS arvelduskontol, avaldas nõuetekohased teadaanded Ametlikes Teadaannetes, koostas vormikohase jaotusettepaneku ja lõpparuande. 3
6. Usaldusisiku valimine võlgniku kohustustest vabastamise menetluses Võlgnik on 25.04.2012 esitatud avalduse võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks ja palus usaldusisikuks määrata iseennast. Võlgnik kinnitas vastavalt pankrotiseaduse § 170 lg 2, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustusest vabastamise välistada ja ta kohustub täitma pankrotiseaduses § 173 nimetatud kohustusi. Haldur korraldas 08.05.2013 võlausaldajate üldkoosoleku, mille teade avaldati väljaandes Ametlikud Teadaanded 29.04.
7. Võlausaldajate üldkoosolekule ühtegi võlausaldajat kohale ei ilmunud. Eeltoodu alusel pankrotihaldur palub kinnitada võlgniku pankrotimenetluse koostatud ja kohtule esitatud lõpparuanne ja pankrotimenetluse kulud 5 325 eurot, millest halduritasu on 3 349,81 eurot, lõpetada võlgniku pankrotimenetlus, vabastada haldur võlgniku pankrotihalduri kohustustest ning otsustada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (

) § 163 lg 3 kohaselt otsustab kohus lõpparuande kinnitamise ja pankrotimenetluse lõpetamise kümne päeva jooksul pärast vastuväidete esitamise tähtaja möödumist, tehes selle kohta määruse. Vastavalt

§ 157p-le 5 lõpeb pankrotimenetlus lõpparuande kinnitamisega.

Pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus

§ 163

lg-te 4 ja 5 kohaselt, millises ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest jäänud raha saamata, samuti, millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite ja kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, juhtimisviga või muu ajaolu. MS(pankrotis) haldur on koostanud ning esitanud lõpparuande 08.05.2013 kohtule kinnitamiseks. Lähtuvalt

§ 163

lg 1 on teade lõpparuandega tutvumise ja vastuväidete esitamise võimaluse kohta avaldatud 29.04.2013 elektroonilises väljaandes Ametlikud Teadaanded. Lõpparuandele vastuväiteid esitatud ei ole. Kohus leiab, et lõpparuanne vastab

§ 162lg-te 2 ning 3 nõuetele ja kuulub kinnitamisele.

Kohtule esitatud lõpparuandest ei nähtu, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku või võlausaldajate õigusi, mis

§ 163lg 6 kohaselt oleks aluseks lõpparuande kinnitamata jätmisele.

Pankrotihaldur ei ole tuvastanud, et MS (pankrotis) maksejõuetuse tekkimise põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu. Võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks tuleb seega lugeda muu asjaolu

§ 162lg 3 tähenduses.

Kohus nõustub pankrotihalduri seisukohaga võlgniku maksejõuetuse põhjuste osas. Tulenevalt eeltoodust kuulub lõpparuande kinnitamisega. MS(pankrotis) pankrotimenetlus lõpetamisele seoses Lõpparuandest ega jaotusettepanekust ei nähtu, et võlgnik oleks pankrotimenetluses esitatud nõuetele vastuväiteid esitanud. Seega on käesolev määrus kooskõlas

§-ga 168 pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks: Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaal 33 089,51 eurot; Maksu- ja Tolliamet 22,18 eurot; Swedbank AS 361,25 eurot.

§ 165

lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et Andres Tootsman tuleb vabastada MS (pankrotis) pankrotihalduri kohustustest.

§ 65lg 1 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.

Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab 4 kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb.

§ 65

lg 2 kohaselt halduri tasu arvestatakse pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Halduri tasu arvestamisel ei võeta arvesse raha, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal või mis on saadud halduri tegevusest sõltumata. Lõpparuande järgi on MS (pankrotis) pankrotivarasse halduri töö tulemusena laekunud 35 500 eurot. Haldur on viinud läbi kõik vajalikud pankrotimenetluse toimingud ning taotleb tasu määramist summas 3 349,81 eurot (sealhulgas sotsiaalmaks 831,15 eurot). Taotletav tasu jääb alla

§ 651lõikes 1 sätestatud alammäära.

Võlgnik pankrotihalduri tasule vastuväiteid esitanud ei ole. Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ja pankrotihalduri aruandega leiab, et pankrotihalduri taotlus tasu määramise kohta on mõistlik ja põhjendatud. Arvestades eeltoodut kohus määrab halduri tasuks 2 518,66 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 831,15 eurot, kokku 3 349,81 eurot.

§ 66

lg 3 järgi võib haldur menetluse jooksul tekkinud vajalikud kulutused pankrotitoimkonna nõusolekul katta jooksvalt pankrotivara arvel. Jaotusettepaneku ja pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel kontrollib kohus halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ja põhjendatud kulutuste suuruse. Haldur palub lõpparuandes kinnitada pankrotimenetluse kulud summas 5 325 eurot, millest 1 396,50 eurot on ajutise halduri tasu, 3 349,81 eurot on halduri tasu ja 578,69 eurot on võlausaldaja esindaja kulud ja riigilõiv. Kohus leiab, et halduri tehtud kulutused kuuluvad kinnitamisele ulatuses, milles neid varasemalt kohtumäärusega kinnitatud või määratud ei ole. Kohus ei ole tuvastanud, et haldur oleks pankrotivara arvelt teinud oma ülesannete täitmiseks mittevajalikke kulutusi. Samuti on võlgniku võlausaldajad kinnitanud, et neil puuduvad vastuväited lõpparuandele ning selles esitatud kulutustele summas 578,69 eurot. Seega kuuluvad kinnitamisele pankrotimenetlused kulud summas 579,69 eurot. Kohus ei pea vajalikuks kinnitada varasema kohtumäärusega määratud ajutise halduri tasu kogusummas 1 396,50 eurot. Halduri tasu kuulub määramisele käesoleva kohtumäärusega. MS (pankrotis) esitas Harju Maakohtule 25.04.2013 võlgniku kohustustest vabastamise avalduse, milles teatab, et on nõus ise täitma usaldusisiku kohustusi. Võlgnik kinnitab, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid tema kohustustest vabastamise välistada ning et ta kohustub täitma pankrotiseaduse §-is 173 nimetatud kohustusi.

§ 170

lg 1 kohaselt tuleb võlgniku kohustustest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos käesoleva seaduse § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. Avalduse võib võlgnik esitada ka oma pankrotiavalduses või pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist. Kohus on seisukohal, et kuigi MS(pankrotis) pankrotimenetlus kuulub käesoleval juhul lõpetamisele

163 alusel lõpparuande kinnitamisega, mitte

§ 158

alusel, s.o raugemise tõttu, siis tuleb võlgniku avaldus kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks vastu võtta. Kohtu hinnangul on õiglane, et kohustustest vabastamise menetluse algatamise võimalus on tagatud võrdsetel alustel kõigile füüsilisest isikust võlgnikele, olenemata pankrotimenetluse lõppemise alustest. Kuivõrd

§ 158

lg 3 kohaselt oleks võlgniku avaldus pankrotimenetluse raugemise korral esitatud tähtaegselt, siis tuleb lugeda, et võlgniku avaldus on esitatud tähtaegselt ka lõpparuande kinnitamisel. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis vastavalt

§ 171lg-le 2 võiksid välistada kohustustest vabastamise menetluse algatamise.

Ükski võlausaldaja ega haldur ei ole kohtule 5 esitanud vastuväidet võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele. Kohus leiab, et tuleb algatada võlgnik MS kohustustest vabastamise menetlus.

§ 172

lg 1 kohaselt kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. PankS § 172 lg 6 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Asja materjalidest nähtuvalt ükski võlausaldaja 29.04.2013 võlausaldajate üldkoosolekust osa ei võtnud, mistõttu saab järeldada, et võlausaldajatel puudub huvi ettepanekute tegemiseks usaldusisiku nimetamise vastu. Haldur toetab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Kuivõrd usaldusisiku määramine tooks kaasa põhjendamatuid kulutusi, mis veelgi survestaks võlgniku varalist seisu, on mõistlik kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Usaldusisik esitab kohtule võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks aruande ja menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Võlgnik on kohustatud

§ 173

lg 1 kohaselt tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal seda tegevust ei ole, siis seda otsima.

§ 173

lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.

§ 173

lg 3 kohaselt loetakse võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama.

§ 173

lg 4 kohaselt peab usaldusisik käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra.

§ 173

lg 5 järgi ei pea võlgnik usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet.

§ 175

lg 1 kohaselt pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse.

§ 175

lg 1¹ kohaselt võib kohus oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik Kohtunik 6