KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 2-12-XXX422 Otsuse kuupäev 21.juuni 2013.a. Kohtunik Krista Kirspuu Kohtuasi IM hagi KM vastu abielulahutuse nõudes Istungi toimumise kuupäev 12.06.2013.a Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: IM(isikukood XXX) Kostja: KM(isikukood XXX) Resolutsioon Hagi rahuldada. Lahutada IM ja KM abielu, mis on sõlmitud XXX.a Tallinna Perekonnaseisuametis ja mille kohta on koostatud abieluakt nr XXX. Taastada IM abielueelne perekonnanimi ja anda talle perekonnanimi Š . Mõista välja IM`lt Eesti Vabariigi kasuks riigituludesse riigilõiv summas 100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda 2 kuu jooksul Rahandusministeeriumi kontole (SEB Bank nr 10220034796011, viitenumber 2900078444 või Swedbank nr 221023778606, viitenumber 2900078444). Riigilõivu tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda viivist käesoleva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni Võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. Ülejäänud poolte menetluskulud jätta nende endi kanda. Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED Poolte abielu on sõlmitud XXX.a. Pooltevahelised abielusuhted lõppesid jaanuaris 2010.a. Hageja on seisukohal, et abielu jätkamine erimeelsuste ja iseloomude sobimatuse tõttu on võimatu. Hageja palub lahutada poolte abielu. KOSTJA VASTUVÄITED Kirjalikku seisukohta hagiavaldusele kostja ei esitanud. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS. Hagiavaldusele lisatud abielutunnistuse kohaselt sõlmiti poolte abielu XXX.a Tallinna PSA-s. Hagiavalduse kohaselt palub hageja poolte abielu lahutada. Kohtuistungil jäi hageja oma nõude juurde. Kostja oli abielu lahutamisega nõus. Vastavalt Perekonnaseaduse (PerekS) § 67 lg-le 1 võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta, lg 2 kohaselt abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Osundatud normist nähtuvalt tuleb kohtul hagi rahuldamiseks põhjendada, milliste faktiliste asjaolude alusel on kohus jõudnud järeldusele, et poolte abielusuhted on lõppenud, pooltel abielulist kooselu enam ei ole ja samuti seda, mis annab alust arvata, et abikaasad oma kooselu ei taasta. Arvestades asjaolu, et nii hageja kui ka kostja on kindlal veendumusel, et abielusuhted on lõppenud pöördumatult, leiab kohus, et poolte abielu jätkamine on võimatu ning abielu tuleb lahutada. Asjas puuduvad alused hagi rahuldamata jätmiseks Eeltoodu alusel asub kohus lõplikule seisukohale, et hagi tuleb rahuldada. Asjas esitas hageja taotluse, milles palub muuta oma perekonnanime Š `ks. Nimeseaduse § 11 lg 1 järgi abielu lahutamisel võib kohus või perekonnaseisuasutus taastada isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanime, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Asja materjalidele lisatud abielutunnistusest nähtuvalt oli hageja perekonnanimi enne abiellumist Š . Seega tuleb hageja taotlus perekonnanime taastamiseks rahuldada. Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-le 164 lg 1 hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Nimetatud säte on menetluskulude jaotusel abieluasjas üldreegel. 21.08.2012.a kohtumäärusega on hagejale antud menetlusabi ja vabastatud ta riigilõivu tasumisest riigituludesse hagiavalduse esitamisel. Hageja palus istungil riigilõivu riigituludesse tasumine ajatada. Kohus leiab, et hageja taotlus on põhjendatud. 2 Ülejäänud poolte menetluskulud tuleb jätta nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.