3-11-2543/19

MÄÄ RUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Einar Vene, Madis Ernits, Agu Timmi Määruse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2013, Tartu Haldusasja number 3-11-2543 Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Igor Tünni kaebus Viru Vangla tegevuse (alates 12.07.2011 keeldub vangla vastamast kaebaja venekeelsetele avaldustele) õigusvastaseks tunnistamiseks Tartu Halduskohtu 08.11.
2. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Igor Tünni määruskaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Tartu Halduskohtu 08.11.
3. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Edasikaebamise kord ASJAOLUD
4. I. Tünni esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla tegevuse õigusvastaseks tunnistamiseks, mille kohaselt alates 12.07.2011 keeldub vangla vastamast kaebaja venekeelsetele avaldustele. Vangla rikub kaebaja venekeelsetele avaldustele vastamata jätmisega põhiseaduse § 12, § 51 ja §
5. Kaebaja soovib vangla poole pöörduda oma emakeeles. Kaebajat diskrimineeritakse etniliste tunnuste alusel. Lisaks palub kaebaja vabastada end riigilõivu tasumisest.
6. Tartu Halduskohus tagastas 08.11.
7. a määrusega I. Tünni kaebuse HKMS § 11 lg 31 p 5 alusel. Halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 11 lg 31 p 5 kohaselt tagastab halduskohus kaebuse määrusega selle esitajale juhul, kui kaebuse või protesti esitajal ei saa olla ilmselgelt halduskohtusse pöördumise õigust, eeldades, et tema väidetavad asjaolud on tõendatud. Keeleseaduse (edaspidi KeeleS) § 10 lg 1 kohaselt on riigiasutuste, kohaliku omavalitsuse asutuste asjaajamise keel eesti keel. Tulenevalt haldusmenetluse seaduses § 20 lg-st 1 on haldusmenetluse keel eesti keel ning sama sätte teise lõike kohaselt kasutatakse haldusmenetluses võõrkeeli keeleseaduses sätestatud korras. Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seaduse § 5 lg 9 p 5 kohaselt võib vastamisest loobuda, kui märgukiri või selgitustaotlus ei ole esitatud eesti keeles ja keeleseaduse § 12 kohaselt ei ole adressaat kohustatud sellele vastama. Kaebaja kaebus on ilmselgelt perspektiivitu ja kuulub tagastamisele. Kuna kaebus tagastatakse, siis jääb kaebaja taotlus riigilõivust vabastamiseks läbi vaatamata. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
8. I. Tünni esitas määruskaebuse, milles palus Tartu Halduskohtu 08.11.
9. a määrus tühistada. Põhiseaduse (edaspidi PS) § 512 kohaselt peavad kohalikud omavalitsused vastuseid andma selle vähemuse keeles. Kodaniku passi andmine välismaalasele ei muuda mingil moel välismaalase rahvust. Kaebaja on Eesti põliselanik ja tal on õigus esitada ja saada vastuseid vene keeles. Ida-Virumaa regiooni keeleks on 99% vene keel. Seega peab kogu asjaajamine toimuma selle regiooni keeles. Vangla on kaebajat PS § 12 kohaselt diskrimineerinud etnilisel tunnusel, nimelt keele põhjal. Viru Vangla keeldub kaebajalt vastu võtmast vene keelseid avaldusi. Väär on vangla arusaamine, et kaebajal on eesti keele B1 tase. Kaebaja pole õppinud keelt ega eksamit teinud, et seal kategoorias olla. Kaebaja palub austust vene keele ja kultuuri vastu. Viru Vangla rikub põhiseadust ja toetab ebavõrdsust demokraatlikus ühiskonnas. PS § 11 kohaselt tohib õigusi ja vabadusi piirata ainult kooskõlas põhiseadusega. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks ja halduskohtu 08.11.
11. a määruse tühistamiseks ei ole alust.
12. KeeleS § 10 lg 1 kohaselt on riigiasutuste, kohaliku omavalitsuse asutuste asjaajamiskeel eesti keel. KeeleS § 12 lg 2 lause 2 kohaselt võib riigiasutus esitatud võõrkeelse dokumendi tagastada või esitaja nõusolekul ja kulul tõlkida. Määruskaebuse esitaja tugineb asjaolule, et õigus saada vastused vene keeles tuleneb talle asjaolust, et Ida-Virumaa regiooni keeleks on 99% vene keel. Ringkonnakohtule teadaolevalt ei ületa Jõhvi vallas, kus Viru Vangla asub, vähemusrahvusest püsielanike arv 50 %. Siiski ei oma nimetatud asjaolu tähtsust otsustamisel selle üle, kas vähemusrahvusest kinnipeetaval on õigus saada riigiasutuselt vastuseid vähemusrahvuse keeles. Lisaks ei ole vangla diskrimineerinud kaebajat keele põhjal. Vangla ei ole kohustatud vastama kaebaja dokumentidele vähemusrahvuse keeles. Õiguskantsler on oma 04.06.
13. a Viru Vanglale antud soovituses nr 7-4/080940/0903300 jõudnud järeldusele, et üheski vanglas (sh Viru Vanglas) ei ole temale teadaolevatel statistilistel andmetel kinnipeetavatel PS § 51 lg 2 ja KeeleS § 9 lg 1 alusel õigust nõuda vastuseid riigilt ja kohalikult omavalitsuselt ja nende ametnikelt vähemusrahvuse keeles. Seega ei saa vanglas kinni peetaval ning vähemusrahvusesse kuuluval isikul olla õigust nõuda vanglalt vastuste saamist vähemusrahvuse keeles.
14. Lisaks on kaebaja ajavahemikul 05.10.2007 kuni 28.03.2008 Tallinna Vanglas läbinud riigikeele kursused ning sooritanud riigikeele eksami. Samas kinnitab inspektor-kontaktisik T.K. 18.05.
15. a õiendis, et kaebaja valdab suhtlustasandil eesti keelt. Seega valdab kaebaja riigikeelt tasemel, mis võimaldab tal esitada pöördumisi riigikeeles ning sellega oma õigusi efektiivselt kaitsta, mistõttu võõrkeelsete pöördumiste menetlemine ei ole 2 põhjendatud. Kuna kaebaja pole nõus dokumentide enda kulul tõlkimisega, siis vangla on õiguspäraselt need tagastanud.
16. Eeltoodust tulenevalt on halduskohus põhjendatult tagastanud I. Tünni kaebuse. Einar Vene Madis Ernits 3 Agu Timmi