KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatami

) § 7 lg 1 kohaselt isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ei ole võimalik kõrvaldada käesoleva seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Võlaõigusseaduse § 127 lg 1 ja

§ 8

lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärgiks isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kaebaja on vastustaja õigusvastase tegevuse tõttu kahju kandnud ning tal on õigus valida kahju hüvitamise ja tagajärgede kõrvaldamise nõude vahel. Lisaks võib vastustaja ise otsustada rahalise hüvitise asemel

§ 11lõikes 3 toodud tingimustel tagajärgede kõrvaldamise kasuks.

Halduse poolt tekitatud kahju eest ei saa nõuda rahalist hüvitust, kui kahju oleks tunduvalt odavam kõrvaldada mõne muu õiguskaitse vahendiga, eelkõige haldusaktide või toimingutega. Käesoleval juhul on vastustajal õigus kaotsi läinud riideesemed, olenemata kaebaja nõusolekust, asendada samaväärsete riideesemetega, olenemata sellest, et kaebaja nõuab kahju rahalist hüvitamist. Vastustaja on kohustatud kaebajale tekitatud kahjulik tagajärgi kõrvaldama. Antud juhul on sobilik ja mõistlik kahjulik tagajärg kõrvaldada riideesemete asendamisega. Kahju hüvitamine ei tohi viia olukorrani, kus kannatanu oleks pärast kahju hüvitamist majanduslikult paremas olukorras kui ilma kahju tekitamiseta (alusetu rikastumine). Seega tuleb pärast kahju suuruse kindlaksmääramist kahjusummast maha arvata igasugune kasu, mida kannatanu sai kahju tekitamise tagajärjel.

§ 9

lg 1 alusel tuleb mittevaraline kahju rahaliselt hüvitada üksnes juhul, kui on rikutud õigushüvesid, mis on nimetatud sättes ammendavalt loetletud. Pelgalt riideesemetest ilmajäämine ei too kaasa hüvitamisele kuuluvat mittevaralist kahju. Lisaks ei ole kaebaja esile toonud ühtegi sellist asjaolu, millest kohus võiks järeldada, et riideesemetel on kaebaja jaoks eriline tähendus. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 3. R. Vainik esitas apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu otsuse tühistada ja kaebuse rahuldada. Kaebaja jääb kõikide halduskohtule esitatud seisukohtade juurde. Vastustaja on võtnud omaks, et vaidlusalused riideesemed on kaduma läinud vastustaja süülise tegevuse tõttu. Lisaks on vastustaja tegevus põhjuslikus seoses kahjuliku tagajärjega. Kaebaja arvates on ebaõige halduskohtu seisukoht, et olenemata kaebaja nõusolekust tuleb riided asendada samaväärsetega, mitte hüvitada rahaliselt kaotsi läinud riideesemed. Kohus on jätnud tähelepanuta asjaolu, et vastustaja ei kavatsenud asendada samaväärseid riideid, vaid soovis kaebajale anda teise firma märgiga riided. Asendatavad riided ei ole samaväärsed nende riietega, mis kaebajal eelnevalt olid. Kaebaja riided maksid uutena palju rohkem, aga ta nõuab hetkel 1/3 riiete tegelikust hinnast. Kohus oleks pidanud jätma kohaldamata

§ 9

lg 1 ning algatama põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse osas, milles antud norm piirab mittevaralise kahju hüvitamist. Lisaks oleks pidanud kohus kaebuse rahuldama, kohaldades põhiseaduse §-i

1. Vastustaja on õigusvastase käitumisega põhjustanud kaebajale moraalset kahju. Lisaks kohtupraktika kohaselt (06.12.
2. a otsus nr 3-10-111) hüvitatakse kaduma läinud riideesemete maksumus rahaliselt.
3. Tallinna Vangla palub jätta R. Vainiku apellatsioonkaebuse rahuldamata. Käesoleval juhul puudub vaidlus selle üle, kas vangla tegevus kaebaja riiete ära kaotamisel oli õigusvastane või mitte, vaid küsimus on selles, kuidas kõrvaldada kaebaja õigusvastase tegevusega kaasnenud kahjulik tagajärg. Kaebaja ei ole esitanud taotlust vastustaja tegevuse õigusvastaseks tunnistamiseks, vaid kahju hüvitamiseks. Kaebaja ei ole esile toonud ühtegi sellist asjaolu, millest kohus võiks järeldada, et riideesemetel on kaebaja jaoks eriline tähendus. Vastustaja on tunnistanud, et ta on kaebajale kuuluvad riided ära kaotanud ning oli valmis sellega kaasnenud kahjulikud tagajärjed kõrvaldama, s. t asendama need samaväärsete 2 esemetega. Kaebajale samaväärsete riiete andmine ei tähenda seda, et talle antakse sama firmamärgi riided. Kaebajale asendamise teel väljastatavad riided on korralikud, puhtad ning heas seisukorras. Lisaks omavad asenduse teel tagatavad esemed tunnustatud kaubamärkide nimetust (nt Nike, Adidas, jne). Kaebaja ei ole esitanud mitte ühtegi tõendit kaotsi läinud esemete soetusmaksumuse kohta, seega tuleb nende väärtust oletada, võttes seejuures arvesse nende tavapärast maksumust. Kaebaja poolt taotletav summa on kaotsi läinud esemete eest piisavalt suur, seega on halduskohus põhjendatult oletanud, et tegemist on uute riiete maksumusega. Kaebaja väited ei tõenda sellise mittevaralise kahju tekkimist, mille hüvitamine on võimalik üksnes rahas. Isik, kelle asjad on haldusorgani tegevuse tõttu kaotsi läinud, võib tunda mõningat solvumist ja pahameelt, kuid see ei tähenda seda, et tekkinud on mittevaraline kahju. Kohus lähtus kaebuse lahendamisel õiguspäraselt riigivastutuse seaduses sätestatust ning puudus vajadus algatada põhiseaduslikkuse järelevalve menetlus. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
4. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 22.11.
5. a otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Seoses apellatsioonkaebusega märgib ringkonnakohus järgmist.
6. Käesoleval juhul on vaidluse all küsimus, kas vastustaja on käitunud õigesti jättes kaebaja taotluse varalise kahju hüvitamise rahaliselt rahuldamata ja nõustunud asendama kaebaja kadunud riietusesemed samaväärsetega.

§ 11

lg 3 sätestab, et avaliku võimu kandja võib, sõltumata kannatanu tahtest, kõrvaldada tagajärjed käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud viisil, kui rahaline hüvitis oleks oluliselt suurem tagajärgede kõrvaldamise kuludest ja isikul pole kaalukat põhjust nõuda rahalist hüvitist. Käesoleval juhul ei ole vaidlust selle üle, et vastustaja süül on kaduma läinud kaebajale kuulunud lühikesed püksid Nike, dressipüksid Puma, spordidress Classic, lukuga dressipluus Reebok ja jope Nike. Kaebaja on nende esemete maksumuseks hinnanud 4500 krooni. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et kaduma läinud riietusesemete maksumus ei saa olla nii suur nagu väidab kaebaja. Kaebaja viibib kinnipidamiskohas alates 11.11.1996 ja kaduma läinud esemed võeti temalt ära 27.08.2009, millal talle väljastati vangla riietus. Seega oli kaebaja neid riideid kandnud ca 3 aasta jooksul ja tegemist ei olnud enam uute esemetega, mis omaksid kahju hüvitamise taotluses märgitud väärtust. Vastustaja on nõus asendama kaebajal kaduma läinud esemed samaväärsete riietusesemetega. Asjaolu, et kaebaja riideesemete asemel talle antavad riideesemed ei ole toodetud sama firma poolt, kui kaebajal olemas olnud riided, ei oma antud asjas tähendust, kuna tegemist on samuti tuntud kaubamärkidega. Kaebaja ei ole ümber lükanud vastustaja väidet, et riideesemed, mis vangla poolt kaebajale antakse, on samaväärsed kaebajal kaduma läinud esemetega. Kuna praegu oleks rahaline hüvitis oluliselt suurem tagajärgede kõrvaldamise kuludest, siis on halduskohus õigustatult jätnud rahuldamata kaebaja kaebuse kaduma läinud esemete hüvitamiseks rahaliselt. Samuti puudub ringkonnakohtu arvates kaebajal kaalukas põhjus nõuda rahalist hüvitust. Kaebuse rahuldamine selles märgitud summas viiks kaebaja alusetu rikastumiseni. 7. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kaebajal puudub õigus nõuda talle tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist.

§ 9

lg 1 sätestab, et füüsiline isik võib nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu ja eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Kaebaja on leidnud, et tal on õigus nõuda talle tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist seoses sellega, et kadunud riideesemed omasid tema jaoks emotsionaalset väärtust. Nagu nähtub 3

§ 9

lg 1 sõnastusest ei ole selles toodud kaebaja toodud alust ning seega ei ole kaebajal õigus nõuda mittevaralise kahju hüvitamist sellel alusel. Kuna kaebaja ei ole oma nõude alusena välja toonud ühtki seaduses sätestatud alust, siis puudub tal õigus nõuda talle väidetavalt tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida ka seda, et puudub alus algatada põhiseaduslikkuse järelevalvet

§ 9lg 1 suhtes, kuna see ei riku kuidagi kaebaja õigusi ja vabadusi.

Pealegi on proportsionaalne piirata seadusega, milliste asjaolude esinemise korral on isikul õigus nõuda talle väidetavalt tekkinud mittevaralise kahju hüvitamist. Madis Ernits Maili Lokk 4 Agu Timmi