← Eesti

3-12-185/16

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Einar Vene, Madis Ernits ja Maili Lokk

  1. veebruar 2013, Tartu 3-12-185 OÜ Coffeestar kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti peadirektori 30.11.
  2. a käskkirja nr 13-6/2664 ja 17.01.
  3. a vaideotsuse nr 13-4/23 tühistamiseks ning vastustajale ettekirjutuse tegemiseks Tartu Halduskohtu 05.04.
  4. a otsus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja OÜ Coffeestar Vastustaja (apellant) Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet RESOLUTSIOON
  5. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
  6. Jätta vastustaja poolt apellatsioonimenetluses kantud kulud tema enda kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast arvates (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  7. Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) peadirektori 30.11.
  8. a käskkirjaga nr 13-6/2664 (tl 5-6) jäeti rahuldamata OÜ Coffeestar poolt esitatud põllumajandustoodete ja mittepuiduliste metsasaadustele lisandväärtuse andmise investeeringutoetuse taotlus nr
  9. Käskkirja kohaselt jäeti taotlus rahuldamata Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (ELÜPS) § 60 lg 2 ja lg 5 p 2, § 62 lg 2 p 3 ning põllumajandusministri 27.07.
  10. a määruse nr 85 „Põllumajandustoodetele ja mittepuidulistele metsasaadustele lisandväärtuse andmise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja toetuse menetlemise täpsem kord“ (Määrus nr 85) § 13 lg 2 ja 4 alusel, kuna eelarvelisi vahendeid jätkus paremusjärjestusse seatud taotlustest vaid nendele taotlejatele, kelle hindamise tulemusena saadud punktisumma oli vähemalt
  11. OÜ Coffeestar taotlus sai hindamisel 22 hindepunkti.
  12. OÜ Coffeestar esitas 07.12.2011 vaide (tl 13) PRIA peadirektori 30.11.
  13. a käskkirja nr 13-6/2664 kehtetuks tunnistamiseks. PRIA 17.01.
  14. a vaideotsusega nr 13-4/23 (tl 21-23) jäeti vaie rahuldamata.
  15. OÜ Coffeestar esitas 30.01.2012 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada PRIA peadirektori 30.11.
  16. a käskkiri nr 13-6/2664 ning 17.01.
  17. a vaideotsus nr 13-4/
  18. Kaebuse põhjenduste kohaselt oleks PRIA pidanud andma kaebajale lisaks 22 hindepunktile Määruse nr 85 lisas 4 sätestatud taotluse hindamise kriteeriumite 5.1, 6.1 ja 6.2 eest täiendavalt 9 punkti, so kokku 31 hindepunkti. Hindamiskriteeriumi 5.1 eest tuleks anda 3 punkti, kuna võetakse kasutusele ettevõtte jaoks uus tehnoloogia, so uus röster, mis on olemasolevast 4 korda võimsam, samas energiasäästlikum ning seadmel on uute funktsioonidena ubade iselaadimissüsteem ja järelpõletussüsteem. Hindamiskriteeriumite 6.1 ja 6.2 eest tuleks anda kummagi eest 3 punkti, kuna seadmel on gaasijärelpõletussüsteem, mis põletab ära jääkproduktid ja vähenevad tootmisjäätmed. Kuna kaebaja taotlus oli hinnatud, siis vastas see Määruse nr 85 § 12 lg-st 1 tulenevalt ka nõuetele. Kaebaja esitas kaebuses ka taotluse teha PRIA-le ettekirjutus esitatud taotluse rahuldamiseks 30 päeva jooksul ja määrata PRIA-le trahv 50 eurot iga taotluse rahuldamise otsuse tegemisega viivitatud päeva eest. Kaebuse täienduses märkis kaebaja, et vaidlustatud käskkiri on põhjendamata, kaalutlemata ja pole kontrollitav, kuna selgitatud ei ole, miks ei antud kaebaja poolt viidatud hindamiskriteeriumite eest hindepunkte. Hindamiskriteeriumi 6.1 osas lisas kaebaja, et tootmisjäätmete põletamisel väheneb tootmisjäätmete hulk ning ühtlasi keskkonnaohtlike ainete paiskamine keskkonda läbi energiasäästu. Hindamiskriteeriumi 6.2 osas põletatakse ära kõrvalsaadused, tootmisjäätmed ja kaastooted, mis on ilmselt tõhusam kasutamine kui prügimäele saatmine.
  19. Tartu Halduskohtu 05.04.
  20. a otsusega rahuldati kaebus osaliselt ja tühistati PRIA peadirektori 30.11.
  21. a käskkirja nr 13-6/2664 jrk nr
  22. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt ei nähtu vaidlustatud käskkirjast ega vaideotsusest, miks jättis PRIA hindamiskriteeriumite 5.1, 6.1 ja 6.2 eest hindepunktid andmata ning käskkiri ei ole kontrollitav. Kuna kahe lisafunktsiooniga (iselaadimissüsteem ja gaasijärelpõletussüsteem) röster on taotleja jaoks uus tehnoloogia ja PRIA dokumentides puudub viide kitsendavale reeglistikule, siis on innovatsiooni eest 5.1 hindepunktide andmata jätmine põhjendamatu. Hindamiskriteeriumi 6.1 osas ei ole PRIA selgitanud energiatarbimise ja keskkonna ohtlike ainete keskkonda paiskamise seost ega ole kuulanud ära taotlejat ning hindamiskriteeriumi 6.2 osas on hindepunktide andmine täielikult käsitlemata. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
  23. PRIA apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on halduskohus jätnud tähelepanuta kohtupraktikas toodud seisukohad ning hinnanud ebaõigesti määruse nr 85 lisa 4 veerus 5.1, 6.1 ja 6.2 toodud hindamiskriteeriumeid, asjas esitatud seisukohti ja tõendeid. Vaidlustatud haldusakt vastab kohtupraktikas välja toodud miinimumnõuetele sellesisulise haldusakti kohta, kuna käskkirjas on olemas põhimotiivid ja viide dokumendile, mis sisaldab täpsema motivatsiooni. Märgitud on eelarveliste vahendite puudumine, kaebaja taotluse analüüsi tulemusena määratud punktide 2 summa, koht paremusjärjestuses, mitu taotlust paremusjärjestuses rahuldati ja asjaolu, et kaebaja taotlus jäeti rahuldamata, kuna selle hindepunktide summa ei ületanud teatud punktisummat. Hindamiskriteerium 5.1 osas puuduvad kaebaja taotluses ja ka kaebuses üksikasjalikud selgitused vana tehnoloogia ja uue rakendatava tehnoloogia erinevustest ning innovaatilistest aspektidest. Määruse nr 85 seletuskirjast tuleneb, et tehnoloogia ostmise, paigaldamise ja rakendamise all peetakse silmas investeeringut immateriaalsesse varasse komisjoni määruse (EÜ) nr 800/2008 artikli 2 p 11 tähenduses, st investeerimist tehnoloogiasiirdesse patendiõiguste, litsentside, oskusteabe või patentimata tehniliste teadmiste omandamise teel. Seega ei saa seadme ja tehnoloogia vahele tõmmata võrdusmärki määruse nr 85 mõistes. Olemasoleva seadme vahetamist kaasaegsema või suurema jõudlusega seadme vastu ei saa lugeda piisavaks, kui sellega ei kaasne senikasutatud tehnoloogiliste võtete muutust. Hindamiskriteeriumi 6.1 osas ei ole kaebaja oma vaides ega kaebuses selgitanud, milliste keskkonnaohtlike ainete keskkonda paiskamise hulk väheneb ja millises mahus see väheneb. Samuti ei ole selgitatud, milliste tootmisjäätmete hulk väheneb. Väidetav tootmisjääkide põletamine ei ole kindlasti nende tõhusam kasutamine kriteeriumi 6.2 mõistes. Samuti peaks taotleja kriteeriumi 6.2 alusel punktide saamiseks tõhusamalt kasutama kõiki kolme kriteeriumis toodud komponenti (kõrvalsaadused, kaastooted ja tootmisjäägid), mitte ainult tootmisjääke.
  24. OÜ Coffeestar vaidleb oma vastuses apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastuse põhjenduste kohaselt puuduvad käskkirjas põhimotiivid ja viide dokumendile, mis sisaldab täpsemat motivatsiooni haldusakti kohta, kuna hindepunktide arvutuskäik ei ole kontrollitav ning puudub igasugune põhjendus, millistel kaalutlustel jäeti kolme hindamiskriteeriumi eest punktid andmata või milliste kriteeriumite eest punkte üldse anti. Hindamiskriteeriumite eest punktide andmata jätmist käsitleti alles kohtumenetluses. Kahe lisafunktsiooniga seadme soetamine on taotleja jaoks uus tehnoloogia, sest ettevõttes puuduvad oskusteave ja patentimata tehnilised teadmised, kuidas selliseid funktsioone teostada ilma seadmeta. PRIA ei ole tõendanud, et ettevõttes oleks sellised teadmised juba olemas. Kriteeriumis 6.1 ei ole täpsustatud, kas keskkonnaohtlike ainete keskkonda paiskamist peab vähendama taotleja ise või peab see toimuma taotleja tegevusest tingituna. Antud juhul on soetatav röster neli korda võimsam, mistõttu väheneb tarbitav energia neli korda ning seetõttu väheneb ka energiatootmine ja sellega kaasnev keskkonnaohtlike ainete keskkonda paiskamine. Kriteeriumi 6.2 osas on kaebaja välja toonud, et ära põletatakse nii kõrvalsaadused, tootmisjäätmed kui ka kaastooted ning käskkirjast ei nähtu, et seda kriteeriumit oleks enne käskkirja andmist üldse hinnatud. PRIA on haldusakti andmisel jätnud kaebaja ilma ärakuulamisõigusest ja võimalusest esitada vastuväiteid ning jätnud välja selgitamata olulise tähendusega asjaolud. Ärakuulamisõigusega arvestamata jätmine on oluline menetlusviga eriti diskretsiooniotsuste puhul ning rangeima võimaliku otsuse langetamisel. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  25. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust. HKMS § 197 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras halduskohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes apellatsioonkaebusega vaidlustatud ulatuses. 3
  26. PRIA peadirektori 30.11.
  27. a käskkirjaga nr 13-6/2664 „Eesti maaelu arengukava 2007-2013 meetme 1.6 taotluste rahuldamata jätmine“ jäeti Määruse nr 85 § 13 lg-te 2 ja 4 alusel rahuldamata taotlused, mille hindamise tulemusena saadud hindepunktide summa oli väiksem kui
  28. Meetme 1.6.1 paremusjärjestuse kohaselt (tl 7) on nr 24 all märgitud OÜ Coffeestar, kes sai kokku 22 hindepunkti ja kelle taotlus jäeti seetõttu rahuldamata. Põllumajandusministri 11.10.
  29. a käskkirjaga nr 129 eraldati Määruse nr 85 nõuetele vastavate investeeringuprojektide toetamiseks kokku 8 522 619 eurot. Kuna PRIA-le esitatud taotluste rahastamise summa ületas toetatava tegevuse rahastamise eelarvet, siis hindas PRIA taotlusi Määruse nr 85 lisas 4 toodud kriteeriumite järgi. Paremusjärjestuse ja vaidlustatud käskkirjas märgitu kohaselt kuulusid rahuldamisele taotlused, millede punktisumma oli vähemalt
  30. Kaebaja leidis, et PRIA vaidlusalune käskkiri on motiveerimata, kuna puudub igasugune info selle kohta, kuidas hindepunktid on saadud ja lisaks eelnevale leidis kaebaja, et eeldatavalt on PRIA kriteeriumite 5.1, 6.1 ja 6.2 osas teinud ka valearvestuse, ehk tema hindamispunktide summa oleks pidanud olema kokku vähemalt 9 punkti võrra suurem, so 31 punkti ja tema taotlus oleks tulnud rahuldada.
  31. Määruse nr 85 eelnõu seletuskirjas märgitakse, et antud investeeringutoetuse üldeesmärgiks on põllumajandus- ja mittepuidulise metsandussektori konkurentsivõime parandamine läbi põllumajandustooteid ja mittepuidulisi metsasaadusi töötlevate ettevõtete üldise tulemuslikkuse (üldise majandusnäitajate paranemine, keskkonnakoormuse vähenemine, ekspordipotentsiaali kasv jms) parandamise ja pikaajalise jätkusuutlikkuse tagamise. Üheks toetuse spetsiifiliseks eesmärgiks on innovatiivsete investeeringute soodustamine. Määruse nr 85 lisa 4 p-s 5 on loetletud kriteeriumid, mille alusel hinnatakse kavandatava investeeringu innovatiivsust ja p-s 6 on toodud kriteeriumid, mille alusel hinnatakse investeeringu keskkonnasäästlikkust. Vaidlustatud käskkirjas ega ka mõnes muus käskkirjas viidatud dokumendis ei ole välja toodud, kuidas ja milliste kriteeriumite alusel sai kaebaja kokku just 22 hindepunkti. Seda ei ole vastustaja selgitanud ega millegagi tõendanud ka vaidemenetluses või kohtumenetluses. Seega ei ole tegelikult võimalik kohtul ka võrrelda ega hinnata, kas ja milliste kriteeriumite alusel kaebajale hindepunktid anti või oleks tulnud anda. Eeltoodust tulenevalt nõustub ringkonnakohus halduskohtuga, et käskkiri nr 13-6/2664 tuleb tühistada jrk nr 6 osas, so kaebajat puudutavas osas, kuna see on motiveerimata ja ei vasta sellisena HMS-i nõuetele. Käskkirjas ega ka selles viidatud paremusjärjestuses ei ole välja toodud, milliste Määruse nr 85 lisas 4 välja toodud kriteeriumite osas on taotleja punkte saanud ja milliste osas mitte. Samuti pole välja toodud kaalutlusi selle kohta, miks kaebaja taotlus ei ole teatud hindamiskriteeriumitele vastanud. Alles kohtumenetluses haldusakti põhjendamisel ei ole teada, kas haldusakti andes arvestati tegelikult samade asjaoludega kui kohtumenetluses ning kuidas kaalumine toimus. Seetõttu ei veena ka ringkonnakohut vaideotsuses toodud lühike põhjendus ega PRIA poolt kohtumenetluses esitatud selgitused, et vastustaja on hindamiskriteeriumite 5.1, 6.1 ja 6.2 osas arvestanud kõiki asjaolusid ning teinud lõppkokkuvõttes õige otsuse. Kui kohtul ei ole võimalik kontrollida, kas haldusorgan on haldusakti andmisel kõiki asjaolusid ja huve arvestanud ja teostanud ratsionaalset kaalumist ning kas kohtumenetluse jooksul esitatud põhjendused on samad, millest tegelikult lähtuti akti andmisel, kuna aktis puudub igasugune faktiline põhjendus ning need ei sisalda ka viiteid dokumentidele, kust sellised põhjendused tuleneda võiksid, siis on tegemist sellise rikkumisega, mis annab aluse haldusakti tühistamiseks (vt RkHKo 28.10.2003 haldusasjas nr 3-3-1-66-03). Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuses välja toodud seisukohaga, et 30.11.
  32. a käskkiri vastab neile nõuetele, mis on senini kohtumenetluses (eriti RkHKo 27.02.2007 haldusasjas nr 3-3-1-93-06) taoliste haldusaktide kohta välja toodud, kuna selles olid põhimotiividena kirjas või viidatud eelarveliste vahendite puudumine, kaebaja taotluse 4 analüüsi tulemusena määratud punktide kogusumma, kaebaja koht paremusjärjestuses, mitu taotlust paremusjärjestuses rahuldati ja asjaolu, et kaebaja taotlus jäeti rahuldamata, kuna selle hindepunktide summa ei ületanud teatud punktisummat. Riigikohus on viidatud lahendis tõesti märkinud, et OÜ Reinu Toidukaubad vaidluses PRIA
  33. a käskkirja tühistamise üle, oleks vastustajal tulnud lisaks üldisele põhjendamiskohustusele märkida käskkirjas ära ka taotluse analüüsi tulemusena määratud punktide summa, kaebaja koht paremusjärjestuses ja see, mitu taotlust paremusjärjestuses rahuldati. Samas tuleb tähele panna, et viidatud lahendis Riigikohus siiski rahuldas OÜ Reinu Toidukaubad kassatsioonkaebuse ja jättis jõusse halduskohtu otsuse, millega tühistati PRIA
  34. a käskkiri toetustaotluse rahuldamata jätmise kohta. Lisaks sellele tõi Riigikohus oma otsuses kassatsioonkaebuse rahuldamise alusena välja selle, et juhul, kui käskkiri ei võimalda kontrollida taotluste hindamise arvutuskäiku ning saadud lõpptulemust, siis on tegemist puudulikult motiveeritud haldusaktiga ja see tuleb tühistada, kuna sellisel juhul ei ole ka kohtul võimalik kindlaks teha, kas tegemist oli toetustaotluse seadusliku rahuldamata jätmisega või mitte. Samas otsuses on Riigikohus muuhulgas jätkuvalt viidanud ka oma varasemale seisukohale selle kohta, et haldusakti põhjendamist kohtumenetluses ei saa üldjuhul pidada piisavaks. Määruse nr 85 §-d 12 lg 1 ja 13 lg 2 võimaldavad PRIA-l hinnata taotlusi sama määruse lisas 4 sätestatud hindamiskriteeriumite põhjal juhul, kui kõigi nõuetele vastavate taotluste rahastamise summa ületab toetatava tegevuse rahastamise eelarve ja rahuldada sel juhul saadud paremusjärjestuse alusel parimad taotlused. Samas nähtub Määruse nr 85 lisast 4, et esitatud taotlusele on kehtestatud kriteeriumite alusel võimalik anda maksimaalselt 48 punkti ja taotlejale 41 punkti ning erinevate kriteeriumite osas on ära toodud ka erinevad näitajad, millele hinnete andmine mõjutab saadavat punktisummat. Antud juhul ongi tekkinud probleem sellest, et vaidlusaluses käskkirjas ja ka selles viidatud materjalides on ära toodud küll taotlejatele antud hindepunktide kogusumma, kuid puudub igasugune info selle kohta, kuidas selline kogusumma on saavutatud, so millise kriteeriumi kohta käivate näitajate alusel ning kas üldse ja kui, siis kui palju on ühele või teisele taotlusele hindepunkte antud. Eeltoodust tulenevalt ei ole seega endiselt võimalik sisuliselt kontrollida taotluste hindamise arvutuskäiku ning saadud lõpptulemust, mistõttu ei ole piisavalt usaldusväärselt tõendatud ka see, et kaebaja koht ettevõtjate paremusjärjestuses sai tõesti olla üksnes 24 ja tema maksimaalne hindepunktide summa
  36. Seda, et ka kaebaja ei saanud selliselt põhjendatud haldusaktist aru, kuidas tema taotlus just 22 hindepunkti sai, nähtub esitatud vaidest (tl 13) ning info puudumisest tulenevalt on kaebaja asunud oma positsiooni kaitsma pigem seeläbi, et nõuab talle täiendavate 9 punkti juurdeandmist kriteeriumite 5.1, 6.1 ja 6.2 osas. Kuna haldusasja materjalidest ei nähtu tegelikult üldse, milliste kriteeriumite alusel on PRIA kaebaja taotlusele hindepunkte andnud ja milliste alusel mitte, siis piisanuks ringkonnakohtu hinnangul vaidlusaluse käskkirja tühistamiseks ka sellest, et tegemist on HMS-i nõuetele mittevastava käskkirjaga, kuna see on olulises ulatuses motiveerimata. Arvestades seda, et halduskohus on siiski vaidlustatud otsuses hinnanud kaebaja võimalust kriteeriumite 5.1, 6.1 ja 6.2 alusel punkte saada, siis võtab selles küsimuses lühidalt oma seisukoha ka ringkonnakohus.
  37. Investeeringutoetuse taotluse äriplaani kohaselt soovis kaebaja kui maitsekohvi tootja osta PRIA kaasabil uut ja keskkonnasäästlikumat kohviubade rösterit (tl 8-12) ning seega oli tegemist Määruse nr 85 § 3 lg 1 p-s 1 toodud toetava tegevusega, milleks on toiduainete ja sööda töötlemiseks vajaliku seadme ja tehnoloogiaostmine, paigaldamine ja rakendamine. Kriteerium 5.1 puudutab investeeringu innovaatilisust ja selle kohaselt on innovatiivsuse näitajaks ettevõtte jaoks uue tehnoloogia kasutusele võtmine ning selle tingimuse täitmise eest on võimalik saada 3 punkti. Nagu märgitud, PRIA 30.11.
  38. a käskkirjas ei ole välja toodud, kas selle kriteeriumi osas on taotlejale punkte antud või ei ole. Vaideotsuses on 5 märgitud, et esitatud taotluses puuduvad üksikasjalikud selgitused vana tehnoloogia ja uue rakendatava tehnoloogia erinevuste kohta ning seda, et investeeringu kaasabil ostetakse olemasoleva seadmega sarnane seade, mis on võimsam, energiasäästlikum ja efektiivsem, ei saa lugeda uue innovaatilise tehnoloogia kasutuselevõtuks. Määruse nr 85 seletuskirjas on märgitud, et Määruse nr 85 § 3 lg 1 p-s 1 nimetatud toetatava tegevuse raames toetatakse investeeringuid, mis on ette nähtud toiduks või söödaks kasutatava lõpptoote töötlemise edendamiseks. Vastuses kaebusele ja apellatsioonkaebuses on PRIA asunud seisukohale, et seade ja tehnoloogia ei ole samastatavad ning kuna tehnoloogia ostmise, paigaldamise ja rakendamise all peetakse silmas investeeringut immateriaalsesse varasse ehk investeerimist tehnoloogiasiirdesse patendiõiguste, litsentside, oskusteabe või patentimata tehniliste teadmiste omandamise teel, siis ei ole juhul, kui eelnimetatut ei kaasne, võimalik investeeringutaotlusele p 5.1 alusel punkte anda. Ringkonnakohus sellise seisukohaga ei nõustu, sest Määruse nr 85 seletuskirja kohaselt on toetuse üldeesmärgiks põllumajandus- ja mittepuidulise metsandussektori konkurentsivõime parandamine läbi põllumajandustooteid ja mittepuidulisi metsasaadusi töötlevate ettevõtete üldise tulemuslikkuse (üldiste majandusnäitajate paranemine, keskkonnakoormuse vähenemine, ekspordipotentsiaali kasv jms) parandamise ja pikaajalise jätkusuutlikkuse tagamise. Määruse nr 85 § 3 lg 1 p 1 kohaselt on toetatav nii töötlemiseks vajaliku seadme kui ka tehnoloogia ostmine, paigaldamine ja rakendamine ning juhul, kui PRIA käsitleb eraldi seadmete ja tehnoloogia kasutusele võtmist, siis ei ole toetuse andmise üldeesmärgiga ja Määruse nr 85 § 3 lg 1 p-ga 1 kooskõlas lisa 4 p 5.1 tõlgendamine selliselt, et nimetatud investeeringu innovaatilisuse kriteeriumi alusel saab taotlejale punkte anda üksnes siis, kui tegemist on investeeringuga immateriaalsesse varasse e. tehnoloogiasse, mille puhul on innovatiivsusena käsitatav patendiõiguste, litsentside, oskusteabe või patentimata tehniliste teadmiste omandamine. Toiduainete töötlemiseks vajalike seadmete ostmine, paigaldamine ja rakendamine on samuti abikõlbulikud tegevused ning seadmed on teatavasti materiaalne vara, mille soetamisega ei pruugi alati kaasas käia vajadus omandada patendiõigusi, litsentse, oskusteavet või patentimata tehnilisi teadmisi. Juhul, kui hinnata investeeringu, mis võib olla tehtud ka seadme ostmise eesmärgil, innovaatilisust üksnes uue tehnoloogia kasutuselevõtmise seisukohast, millega peavad kaasas käima ka patendiõiguste, litsentside, oskusteabe või muu sellise omandamine, siis võib taotluste hindamisel tekkida ebavõrdne olukord, so üksnes toiduainete töötlemiseks vajaliku seadme osas tehtud investeering ei saa kunagi investeeringu innovaatilisuse eest hindepunkte. Eeltoodu alusel nõustub ringkonnakohus halduskohtu seisukohaga, mille järgi ei ole välistatud, et kaebaja oleks Määruse nr 85 lisa 4 p 1.5 alusel pidanud samuti 3 hindepunkti saama, sest ostetav uus seade (röster) on võrreldes kaebajal senini kasutuses oleva rösteriga võimsam ja energiasäästlikum ning sellel on ka uus gaasijärelpõletussüsteem ja iselaadimissüsteem.
  39. Määruse nr 85 lisa 4 p-d 6.1 ja 6.2 puudutavad investeeringu keskkonnasäästlikkust. Vaideotsuses on vastustaja märkinud, et p-de 6.1 ja 6.3 toodud kriteeriumite alusel ei ole taotlejale 6 hindepunkti andmine õigustatud, kuna jääkproduktide põletamist ei saa käsitleda tootmisjääkidest biokütuse tootmisena. Samas nähtub Määruse nr 85 lisast 4, et investeeringu keskkonnasäästlikkuse osas puudutab biokütuse tootmist p 6.3, mille eest hindepunktide andmise võimalust ei ole kaebaja ise taotluse äriplaanis märkinud ega nende andmist või mitteandmist vaidlustanud. Seega ei ole vaideotsuses tegelikult antud seisukohta selle kohta, kas PRIA pidas võimalikuks anda kaebaja investeeringutaotlusele hindeid ka p-de 6.1 ja 6.2 alusel ja kui ei pidanud, siis miks. Kaebaja on investeeringu keskkonnasäästlikkuse osas märkinud, et tegemist on keskkonnasäästliku investeeringuga, kuna uus seade on palju keskkonnasäästlikum, energiasäästlikum ja efektiivsem, kuna rösteril on täiendavalt olemas 6 gaasijärelpõletussüsteem, mis põletab ära kõik jääkproduktid ja see tähendab röstimisel keskkonda ja õhku paisatavate gaaside ning lõhnade vähenemist ning jääkproduktide põletamine tähendab ka tootmisjäätmete vähenemist. Seega ei ole välistatud, et kaebaja investeeringutaotlusele oleks tulnud ka Määruse nr 85 lisa 4 p-de 6.1 ja 6.2 alusel punkte anda, sest need käsitlevad tootmisjäätmete hulga vähendamist, keskkonnaohtlike ainete keskkonda paiskamise vähendamist ning kõrvalsaaduste, kaastoodete ning tootmisjäätmete tõhusamat kasutamist.
  40. Ringkonnakohus peab veel vajalikuks viidata, et juhul, kui kui PRIA arvates ei olnud kaebaja piisava täpsusega oma investeerimistaotlust põhjendatud, oli PRIA-l võimalus lasta taotlejal seda täiendavalt teha. Vastavalt HMS §-le 6 on vastustaja kohustatud välja selgitama menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolud ja vajaduse korral koguma ise tõendeid. Seega ei ole veenvad PRIA väited selle kohta, et kaebaja poolt taotluses toodud põhjenduste ebapiisavus tingis selle, et talle ei antud Määruse nr 85 lisa 4 p-de 5.1, 6.1 ja 6.2 alusel hindepunkte. Eeltoodule tuginedes on ringkonnakohus seisukohal, et halduskohus rahuldas kaebuse PRIA 30.11.
  41. a käskkirja tühistamise nõude osas põhjendatult.
  42. Nagu juba eelnevalt märgitud, kontrollib ringkonnakohus halduskohtu otsuse seaduslikkust üksnes apellatsioonkaebusega vaidlustatud ulatuses. Kuna OÜ Coffeestar ei ole ringkonnakohtule apellatsioonkaebust esitanud ega märgi ka vastuses PRIA apellatsioonkaebusele, et halduskohtu 05.04.
  43. a otsus sellisena, nagu ta tehtud on, kaebajat ei rahulda, siis ei võta ringkonnakohus käesolevas otsuses ka seisukohta selle kohta, kas halduskohus on 05.04.
  44. a otsuse tegemisel järginud HKMS §-de 158 lg 1 ja 162 lg-te 1 ja 4 nõudeid, mis käsitlevad kohustust teha otsus kõigi nõuete kohta, lahendada otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt kaebuse nõuded ning seda, et otsuse resolutsioon peab olema arusaadav ja täidetav ka otsuse muude osadeta. Vastasel juhul rikuks ringkonnakohus põhimõtet, mille kohaselt ei tohi menetlusosalise, antud juhul vastustaja, positsioon menetluse käigus halveneda.
  45. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad vastustaja menetluskulud HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. Kaebaja ei ole apellatsioonimenetluses esitanud taotlust menetluskulude väljamõistmiseks. Einar Vene Madis Ernits 7 Maili Lokk

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.