3-13-1558/2

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS kaebuse tagastamise kohta Kohtuasja number 3-13-1558 Määruse kuupäev

1. juuli 2013 Kohtunik Roby Koik Kohtuasi Koit Palo kaebus Tartu Vangla direktori 15.07.2013 Töölepingu lisa 1 „Töölepingu erakorralise ülesütlemisavaldus“ tühistamiseks, kaebaja ennistamiseks tööle Tartu Vangla finants- ja majandusosakonna autojuhina ning Tartu Vangla kohustamiseks maksma kaebajale töötasu ebaõiglaselt töölepingu ülesütlemise tõttu puudutud tööpäevade eest.
2. Tagastada Koit Palo kaebus halduskohtu pädevuse puudumise tõttu.
3. Kohtumääruse ärakiri saata kaebajale. Resolutsioon Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Asjaolud
4. Tartu Halduskohtusse saabus 19.07.2013 Koit Palo kaebus Tartu Vangla vastu, milles kaebaja nõuab Tartu Vangla direktori 15.07.2013 Töölepingu lisa 1 „Töölepingu erakorralise ülesütlemisavaldus“ tühistamist, kaebaja ennistamist tööle Tartu Vangla finants- ja majandusosakonna autojuhina ning Tartu Vangla kohustamist maksma kaebajale töötasu ebaõiglaselt töölepingu ülesütlemise tõttu puudutud tööpäevade eest. Kohtu seisukoht
5. Kohus on seisukohal, et käesoleva vaidluse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 4 lg 1 kohaselt kuulub halduskohtu pädevusse avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine. Hoolimata sellest, et vaidluse üheks pooleks on avalik-õiguslik juriidiline isik, on käesoleval juhul tegemist eraõiguslikust suhtest tuleneva vaidlusega. Riigikohtu üldkogu märkis
6. detsembri
7. a otsuses asjas nr 3-4-1-10-00 (p 11), et „riik võib avalik-õigusliku juriidilise isikuna osaleda ka tsiviilõigussuhetes. Sellisel juhul allub riigi 1 tegevus reeglina samadele eraõiguslikele normidele ja põhimõtetele, mis laienevad kõigile tsiviilõiguse subjektidele. Nii ei vaja eraõiguslikes suhetes tehingutingimuste määratlemine seadusest tulenevat erivolitust.“ Selleks, et haldusorgani sooritus alluks avalik-õiguslikule regulatsioonile, peab ka selle sisu alluma avalik-õiguslikule regulatsioonile. Poolte vahel on sõlmitud tööleping, millest tulenevaid suhteid reguleerib töölepingu seadus (TLS). Töölepingu sõlmimisel tekib poolt vahel lepinguline suhe, mis on valdavalt omane eraõigusele. Tööleping on võlaõiguslik leping, kuna sellega reguleeritakse olemuslikult eraõiguslikke suhteid, mis põhinevad poolte võrdsusel ja lepinguvabadusel. TLS § 114 kohaselt lahendatakse töölepingust tulenevad vaidlused töölepingu seaduse ja individuaalse töövaidluse lahendamise seaduses (ITVS) sätestatud tingimustel ja korras. Kaebaja saab ITVS § 4 lg 2 kohaselt oma õiguste kaitseks pöörduda töövaidluskomisjoni või tsiviilkohtumenetluse seadustikus ettenähtud korras maakohtusse. Avalduse esitamine samaaegselt töövaidluskomisjoni ja kohtusse ei ole lubatud. ITVS § 6 lg 2 alusel on töölepingu ülesütlemise vaidlustamise nõude aegumise tähtaeg 30 kalendripäeva ülesütlemisavalduse saamisest.
8. HKMS § 121 lg 1 p 1 järgi tagastab halduskohus määrusega kaebuse, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Lähtudes ülaltoodust ja juhindudes HKMS § 121 lg 1 p-st 1 tagastab kohus Koit Palo kaebuse, kuna vaidluse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse. /allkirjastatud digitaalselt/ Roby Koik kohtunik 2