4-13-4091/2

Väärteoasi nr.4-13-4091 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 20.juunil 2013.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Väärteoasja number 4-13-4091 Kohtukoosseis Kohtunik Orvi Tali Väärteoasi Rainis Põldme väärteoasi Liiklusseaduse § 201 lg 2; § 227 lg 2 järgi. Menetlusalune isik Rainis Põldme isikukood 38708310286, XXX, töötab SV Kohtuvälise menetleja esindaja Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo esindaja Hannes Küünarpuu RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Rainis Põldme Liiklusseaduse 201 lg 2; § 227 lg 2 järgi ja mõista karistus KarS § 63 lg 1 alusel arest 20 (kakskümmend) päeva. Karistuse, s.o. aresti kandmise alguseks lugeda tema kinnipidamine 20.06.2013.a. kell 13.14 Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Edasikaebamise kord Liiklustalitusmenetlus Väärteoasja arutamisel tegi kohus kindlaks: Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Lõuna politseijaoskonna poolt on 20.06.2013.a. koostatud väärteoprotokoll AB 1304946 selle kohta, et Rainis Põldme 20.06.2013 kella 13.14 Harju maakond, Kernu vald, Tallinn-Pärnu-Ikla mnt 42 km juhtis mootorsõidukit kiirusega 134+-4 km/h teel, kus suurim lubatud sõidukiirus on 90 km/h, millega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 40 km/h. Juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt juhtimiselt kõrvaldatud. Rainis Põldme rikkus LS § 90 lg 1 p 3; § 15 lg 1 p 1 nõudeid, pannes sellega toime LS § 201 lg 2; § 227 lg 2 järgi ettenähtud väärteod. Kohus teeb teatavaks arutatava väärteoasja nimetuse, tuvastab isikusamasuse, teeb teatavaks oma nime. Kohus selgitas 20.06.2013.a. istungil menetlusaluse isiku õigusi ja kohustusi (VTMS § 19 järgi). Õigused arusaadavad. Kohtuväline menetleja õiguste selgitamist ei vajanud, vaid oli teadlik enda õigustest. Taandusi ja taotlusi ei olnud. Menetlusalune isik Rainis Põldme kohtuistungi protokolli koostamist ei soovinud ning tunnistas end kohtuistungil toimepandud väärtegudes täielikult süüdi ja seletas, et kõik väärteoprotokollis toodu on õige ja jääb menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollis toodu juurde. Kahetseb väga. Ületada kiirust ja sõitis ilma lubadeta, kuna naine on lapsega haiglas ja laps on intensiivis. Oli lubadega sõber kõrvale, kuid ei mõelnud, et ei tohi ise sõita. Rahatrahvid on tasumata ja ÜKTtunde ei tee, kuna on Soomes ja pole aega teha. Karistuse osas ei taha midagi öelda. Kohtuvälise menetleja esindaja kohtuistungi protokolli koostamist ei soovinud ja jäi protokollis toodu juurde ning leidis, et Rainis Põldme tuleks karistada LS § 201 lg 2; § 227 lg 2 järgi arestiga 20 päeva. Karistuse kandmise algus alates tema kinnipidamisest. Eelnevast karistusest ei ole teinud järeldusi, vaid jätkab samalaadsete väärtegude toimepanemist. Rahatrahvid on tasumata. Kohus, hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid, analüüsinud neid kogumis, leiab, et isiku süü temale inkrimineeritud väärtegudes Liiklusseaduse § 201 lg 2; § 227 lg 2 järgi on tõendamist leidnud ja seda peale tema poolt süü omaksvõtuga kohtuistungil ka väärteoprotokollis tooduga ( t lk.2); liiklusjärelevalve kiirusemõõteseadme kasutamise protokolliga, millega tuvastatud lubatust suurem sõidukiirus (t lk.6, 6 pöördel); menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolliga, millega tunnistab end süüdi temale inkrimineeritud väärtegudes (t lk.5); sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, millest nähtuvalt on isik kõrvaldatud juba eelnevalt sõiduki juhtimiselt (t lk.11); Maanteeameti Liiklusregistri väljavõte, millest nähtub, et kehtivaid juhilubasid ei leitud (t lk.10); teatisega, millest nähtub temale määratud eelnevad karistused ( t lk.12-13 pöördel) ning toimiku teiste materjalidega. Vastavalt toimepandule tuleb isikut karistada. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad, karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. Rainis Põldme ´le karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja samuti võimalust mõjutada Rainis Põldme edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, leiab kohus, et Rainis Põldme ei ole võimalik karistada rahatrahviga ning teda tuleb karistada arestiga arvestades temale inkrimineeritud väärtegusid ja süü suurust. Ka on tasumata varasemad rahatrahvid. Rainis Põldme kahetsus ei anna kohtule alust ning ei ole piisav lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest, süü suurusest, et talle karistuse mõistmisel kohaldada rahatrahvi. Karistuse mõistmisel Rainis Põldme´le peab arvestama ka kohaldatava karistuse nii üld- kui ka eripreventiivset mõju. KarS § 56 mõtte kohaselt peab isik ennekõike vastutama toimepandud teo eest. Samuti on karistuse mõistmisel üks peamine kriteerium, et hinnata tuleb konkreetse teo sisemist ebaõigust. Kohus märgib, et süü suuruse tuvastamisse tuleb kaasata teo toimepanemise tehiolud, otsuses nr 3-1-1-99-06 on öeldud, et süü suurusest lähtuvalt peab kohus andma karistuse liiki ja määra sisaldava põhjendatud karistusõigusliku hinnangu toimepandud teole (otsuse p 14). Tähendust omab seega suurel määral konkreetne teo toimepanemise viis (nn täideviimis-ebaõigus), kusjuures tähelepanu pööratakse ka teo toimepanemise ohtlikkusele, mis on samuti objektiivseks kategooriaks. Kvalifikatsiooni LS § 227 lg 3 puhul tuleb silmas pidada, et mootorsõidukijuhi poolt lubatud sõidukiiruse ületamisel on oluline vahe, kui suurelt lubatud sõidukiirust ületati. Käesoleval juhul on tuvastatud, et Rainis Põldme ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 40 km/h võrra. Rainis Põldme näol ei ole tegemist isikuga, kes oma vanuse või vaimse tervise tõttu ei oleks tajunud toimepandud tegude õigusvastasust. Rainis Põldme on varem karistatud samasuguste väärtegude toimepanemise eest korduvalt, kuid isik jätkab samalaadsete väärtegude toimepanemist, seega asub kohus seisukohale, et menetlusalune isik ei ole teinud eelnevatest karistustest vastavaid järeldusi, vaid jätkab väärtegude toimepanemist. Rahatrahv ei omaks ilmselgelt Rainis Põldme suhtes kasvatavat mõju positiivse eripreventsiooni tähenduses, seega peab kohus vajalikuks mõista arest, kuid seda mitte lühiajaliselt, arvestades toimepandud tegusid ja süü suurust. Ka eelnev karistus aresti näol ei ole avaldanud menetlusalusele isikule mõju, kuna isiku suhtes oli 2 03.01.2013.a. kohaldatud Harju Maakohtu, Liivalaia kohtumaja poolt karistusena 15 päeva aresti, kuid see ei takistanud isikul jätkamast samalaadsete väärtegude toimepanemist, seega peab olema mõistetud karistus suurem. Karistuse mõistmisel ei ole vähetähtis, et Rainis Põldme suhtes oli 26.02.2013.a. kohaldatud karistusena 15 päeva ja 5 päeva aresti Harju Maakohtu poolt, mis asendati üldkasuliku tööga, kuid see ei takistanud isikul jätkamast samalaadsete väärtegude toimepanemist, mis näitab kohtule üheselt, et isiku jaoks võib olla tavapärane väärtegudele suunatud käitumismall. Rainis Põldme arusaama enda tegude tähendusest ning ka tagajärgedest suudab (sh õiguskorra huvisid silmas pidades) käesoleval juhul tagada vaid arest. Rainis Põldme käitumises väljendub kohtu hinnangul ilmselge ning teadlik vastandumine õiguskorrale ning see näitab üheselt, et Rainis Põldme ei ole aru saanud talle varasemalt mõistetud karistuste tähendusest. Eelnevad karistused ei ole ilmselgelt omanud kasvatavat mõju positiivse eripreventsiooni tähenduses. Kohtul puudub igasugune usk, et Rainis Põldme suudaks vabaduses viibides hoiduda uute liiklusalaste süütegude toimepanemisest. Neil motiividel pole õigustatud ka Rainis Põldme ootus, et uute väärtegude toimepanemisega võib kaasneda varasemast leebem või samalaadne karistusõiguslik kohtlemine. Samuti leiab kohus, et eripreventiivses mõttes tuleb karistus täitmisele pöörata koheselt alates isiku kinnipidamisest. Kohus leiab, et Rainis Põldme suhtes ei esine KarS § 66 lg 1 toodud aluseid karistuse kandmiseks ositi. Kohus juhindus Karistusseadustiku § 48; 63; Liiklusseaduse § 201 lg 2; § 227 lg 2 järgi; Väärteomenetluse seadustiku § 95-105; § 107- 111 sätetest. Kohtunik 3