5. Riigi õigusabi tasu tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda riigi õigusabi tasu tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (
Kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral ei või menetlusosaline nõuda kulude hüvitamist käesoleva seadustiku § 174 lõigetes 1-4 sätestatud korras, välja arvatud juhul, kui kohtulahend, milles menetluskulud kindlaks määrati või kindlaks määrata tuli, tühistatakse (
Kohtulahendi kättetoimetamine Kohtuotsus toimetada kätte menetlusosalistele ja saata teadmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (
Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (
Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (
ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE OÜ Koduliising esitas Miroslav Zabolotski vastu hagi 28.11.2011 sõlmitud laenulepingu nr 0072111286 ja 29.11.2011 sõlmitud laenulepingu 0036111293 alusel tekkinud võlgnevuse 1 039.09 euro nõudes. Hageja väljastas kostjale laenu 229 eurot ja 449 eurot Klick Eesti ASst teleri Finlux ja sülearvuti HP ostmiseks. Kostja ei asunud laenulepinguid täitma. 5.07.2012 saatis hageja kostjale ülesütlemisavaldused, millede kohaselt ütles hageja laenulepingud erakorraliselt üles alates 20.07.2012. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks põhiosa võlgnevuse 678 eurot, intressivõlgnevus 164.06 eurot, viivis 49.03 eurot, menetluskulu meeldetuletuskirjade saatmise eest 128 eurot ja lepingutasude võlgnevuse 20 eurot, kokku 1039.09 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. KOSTJA VASTUS Kostja esitas 5.03.2013.a kohtule vastuse, milles tunnistab osaliselt tema vastu suunatud nõudeid. Kostja ei vaidlusta, et sai hagejalt laenu 678 eurot teleri ja sülearvuti ostmiseks. Kostaja vaidleb vastu intressi, viivise, menetluskulude ja lepingutasu nõudele. Kostjal puudus tahtlus võetud laenukohustuse täitmata jätmiseks. Kostja ei saanud nimetatud laenukohustusi täita, kuna Harju Maakohtu 10.11.2011 otsuse alusel alates 15.12.2011 kannab ta Tartu Vanglas karistust. Kostja kinnitab, et 12.04.2013 vangistuse kandmisest vabanedes asub ta koheselt hageja ees oma laenukohustusi täitma. 2 13.06.2013 teatas kotja esindaja oma seisukohas hageja ettepanekule kompromissi sõlmimiseks, et kompromissi sõlmimine ei ole võimalik, kuna kostja 12.04.2013 vabanes vanglast ning tema elukoht või asukoht Tallinnas ei ole esindajale teada. Samas ei ole viimane asjaolu takistuseks tsiviilasja lahendamiseks, kuna kostja võttis hagiavalduses märgitud asjaolud omaks
lg 2 mõttes, mille kohaselt omaksvõtt on faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses. Kostja esindaja palub asja lahendada kirjalikult ning rahuldades hagi jätta menetluskulud hageja kanda, sest kostja ei andnud põhust hagi esitamiseks ning võttis hagi kohe õigeks
KOHTU SEISUKOHT Kohus määras 15.04.2013 määrusega menetleda antud tsiviilasja poolte nõusolekul kirjalikus menetluses ja määras kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise ajaks 19.06.2013. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 440 lõike 1 kohaselt kui kostja võtab kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Tulenevalt sama paragrahvi lõikest 3 kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kohus on seisukohal, et kuna kostja esindaja on kohtule esitatud seisukohas teatanud, et kostja on võtnud hageja nõude õigeks, siis kohus teeb antud asjas hagi õigeksvõtul põhineva otsuse.
lõike 4 kohaselt võib kohus kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest välja jätta kirjeldava ja põhjendava osa, sõltumata hagihinnast. Kohus jätab
Vastavalt
lõike 1 punktile 1 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse. Seega kuulub käesolev otsus viivitamatult täitmisele. MENETLUSKULUDE JAOTUS, KINDLAKSMÄÄRAMINE JA VÄLJAMÕISTMINE.
lõike 1 ja 2 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. Kostja esindaja on taotlenud jätta menetluskulud hageja kanda
Krediidilepingud on sõlmitud 28.11.2011 ja 29.11.2011 ning kostja on vahistatud 15.12.2011. Esindaja arvates on nimetatud asjaoludel ilmselge, et kostjal on olnud objektiivne takistus hageja ees kohustuste täitmiseks.
lg 6 kohaselt kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kohus on seisukohal, et antud juhul ei ole kostja koheselt võtnud hagi õigeks, kuna vastuses hagiavalduses tunnistab kostja nõuet üksnes osaliselt ja seda üksnes põhivõlgnevuse 678 euro osas ning ei tunnista kõrvalnõudeid. Samuti kohus leiab, et asjaolu, et kostja on vangistusest ei vabasta isikut lepingujärgsete kohustuste täimisest. Võlaõigusseaduse § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Samuti ei esine asjaolusid, millisel juhul oleks rikkumine vabandatav VÕS § 103 alusel. Seega jätab kohus menetluskulud
lg 6 alusel kostja kanda.
lõike 1 kohaselt kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks maksekäsu kiirmenetluse avalduselt tasutud riigilõiv 45 eurot ja hagiavalduse esitamiselt täiendavalt tasutud riigilõiv 105 eurot, kokku 150 eurot. Riigilõivu suurus sõltub tsiviilasja hinnast (
lõige 3), mis antud vaidluses on 1039.09 eurot, millelt tuli riigilõivuseaduse (RLS) § 57 lõike 1 ja lisa 1 kohaselt tasuda riigilõivu 150 eurot avalduse esitamisel e-toimiku kaudu. Hageja on esitanud hagiavalduse e-toimiku kaudu. Hageja on 3 tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu seaduses sätestatud määras, seega tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks riigilõiv 150 eurot. Menetluskulude väljamõistmine riigituludesse Tartu Maakohtu 1.02.2013.a määrusega rahuldati Miroslav Zabolotski menetlusabitaotlus ja anti Miroslav Zabolotskile antud tsiviilasjas riigi õigusabi tema esindamiseks kohtus kohustusega hüvitada osamaksetega riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Osamaksete suurus määrata kindlaks pärast õigusteenuse osutamise lõpetamist. Miroslav Zabolotski esindajaks oli vandeadvokaadi vanemabi Valli Murde advokaadibüroost Karl Saavo. 11.03.2013 määrusega määras kohus advokaat Valli Murde tasu suuruseks Mirosalv Zabolotskile riigi õigusabi osutamise eest 192 eurot riigi arvel ja 19.06.2013 määrusega 43.20 eurot riigi arvel, kokku 235.20 eurot. Vastavalt
lg 5 kui kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi rahuldamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja.
lg 1 kohaselt menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõivu või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Riigi õigusabi seadus (RÕS) § 25 lg 1 sätestab, et pärast isikule õigusteenuse osutamise lõpetamist määrab kohus käesoleva seaduse §-s 23 ettenähtud korda järgides kindlaks riigi õigusabi saaja kohustuse hüvitada riigile täielikult või osaliselt advokaadile määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus lähtub antud asjas osamakse suuruse kindlaksmääramisel miinimumpalgast, kuna kostja alles vabanes vangistusest ning kohtule ei ole kostja majanduslik olukord teada. Samas on kostja 1985. aastal sündinud tööealine isik. Kostjale määrati antud asjas riigi õigusabi, kuna kostja ei valda eesti keelt ning ta maksevõimetus tulenes asjaolust, et ta kandis vanglakaristust. Vabariigi Valitsuse 10.01.2013.a määrusega nr 6 kehtestati töötasu alammääraks 320 eurot kuus. Kostja on oma vastuses märkinud, et ta on nõus kompromissi alusel tasuma hagejale igakuiselt vähemalt 50 eurot. Kohus määras advokaadi tasu suuruseks antud tsiviilasjas Miroslav Zabolotskile õigusabi osutamise eest 235.20 eurot, seega tuleb Miroslav Zabolotskil hüvitada vastavalt 1.02.2013 määrusele talle osutatud riigi õigusabi eest 235.20 eurot. Arvestades eeltoodut määrab kohus osamakse suuruseks 30 eurot. Riigi õigusabi tasu summas 235.20 eurot tuleb Miroslav Zabolotskil tasuda kaheksa kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Esimese osamakse suurus on 25.20 eurot ja iga järgneva osamakse suurus on 30 eurot ja osamakse tuleb tasud hiljemalt iga kuu viimaseks päevaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.