4-13-4109/2

Väärteoasi nr.4-13-4109 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 22.juunil 2013.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Väärteoasja number 4-13-4109 Kohtukoosseis Kohtunik Orvi Tali Tõlk Aleksandra Krasnošlõk Väärteoasi Rudolf Serebrjakov väärteoasi Liiklusseaduse § 224 lg 2; § 201 lg 2 järgi. Menetlusalune isik Rudolf Serebrjakov isikukood 37810272219, elukoht: XXX, töökoht: XXX Kohtuvälise menetleja esindaja Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo esindaja Hannes Küünarpuu RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Rudolf Serebrjakov Liiklusseaduse 224 lg 2; § 201 lg 1 järgi ja mõista karistus KarS § 63 lg 1 alusel arest 10 (kümme) päeva. Karistuse, s.o. aresti kandmise alguseks lugeda tema kinnipidamine 22.06.2013.a. kell 02:38 Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Edasikaebamise kord Liiklustalitusmenetlus Väärteoasja arutamisel tegi kohus kindlaks: Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna poolt on 22.06.2013.a. koostatud väärteoprotokoll AB 1271705 selle kohta, et Rudolf Serebrjakov 22.06.2013 kella 02:38 Paldiski mnt 61, Tallinna linn, Harju maakond juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt juhtimiselt kõrvaldatud. Samuti juhtis mootorsõidukit seisundis, kui ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus0,47 +/- 0,05 mg/L. Alkoholisisaldus väljahingatavas õhus mõõdetud mõõteseadmega Alcotest 7110 nr ARDF-0051, taatlemistunnistus nr TTRC-13-00029. Rudolf Serebrjakov rikkus LS § 90 lg 1 p 1; § 69 lg 5; § 90 lg 1 p 3 nõudeid, pannes sellega toime LS § 224 lg 2; § 201 lg 2 järgi ettenähtud väärteod. Kohus selgitab, et Aleksandra Krasnošlõk on koosseisuline tõlk, ning ta on andnud ametivande ja on teadlik kriminaalkaristusest teadvalt valesti tõlkimise eest. Kohus teeb teatavaks arutatava väärteoasja nimetuse, tuvastab isikusamasuse, teeb teatavaks oma nime. Kohus selgitas 22.06.2013.a. istungil menetlusaluse isiku õigusi ja kohustusi (VTMS § 19 järgi). Õigused arusaadavad. Kohtuväline menetleja õiguste selgitamist ei vajanud, vaid oli teadlik enda õigustest. Taandusi ja taotlusi ei olnud. Menetlusalune isik Rudolf Serebrjakov kohtuistungi protokolli koostamist ei soovinud ning tunnistas end kohtuistungil toimepandud väärtegudes täielikult süüdi ja seletas, et kõik väärteoprotokollis toodu on õige. Kahetseb väga. Tõepoolest sõitis joobes ja juhtimisõigus temal puudub. On teinud järelduse ja ei ole enam rooli istunud, kuid nüüd tegi seda. Karistusega on nõus, kuid palub määrata kandmisele ositi, kuna töötab. Kohtuvälise menetleja esindaja kohtuistungi protokolli koostamist ei soovinud ja jäi protokollis toodu juurde ning leidis, et Rudolf Serebrjakov ´it tuleks karistada LS § 224 lg 2; § 201 lg 1 järgi, kuna tõendeid ei ole kohtule esitada, et isik on eelnevalt juhtimiselt kõrvaldatud, siis tuleb tegu ümber kvalifitseerida kergemaks LS § 201 lg 1 järgi, seda, et juhtimisõigus puudub on tõendatud. Palun karistada arestiga 20 päeva. Karistuse kandmise algus alates tema kinnipidamisest. Eelnevast karistusest ei ole teinud järeldusi, vaid jätkab samalaadsete tegude toimepanemist. Kohus, hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid, analüüsinud neid kogumis, leiab, et isiku süü temale inkrimineeritud väärtegudes Liiklusseaduse § 224 lg 2; § 201 lg 1 järgi on tõendamist leidnud ja seda peale tema poolt süü omaksvõtuga kohtuistungil ka väärteoprotokollis tooduga ( t lk.1); tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga ja väljatrükiga, millega tuvastatud alkoholijoove ( t lk.3, 3a); Maanteeameti Liiklusregistri väljavõte, millest nähtub, et isikul puudub juhtimisõigus (t lk.7); teatisega, millest nähtub temale määratud eelnevad karistused ( t lk.9-11) ning toimiku teiste materjalidega. Vastavalt toimepandule tuleb isikut karistada. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad, karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. Rudolf Serebrjakov ´ile karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja samuti võimalust mõjutada Rudolf Serebrjakov ´it edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, leiab kohus, et Rudolf Serebrjakov ´it ei ole võimalik karistada rahatrahviga ning teda tuleb karistada arestiga arvestades temale inkrimineeritud väärtegusid ja süü suurust. Rudolf Serebrjakov ´i kahetsus ei anna kohtule alust ning ei ole piisav lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest, süü suurusest, et talle karistuse mõistmisel kohaldada rahatrahvi. Karistuse mõistmisel Rudolf Serebrjakov´ ile peab arvestama ka kohaldatava karistuse nii üld- kui ka eripreventiivset mõju. KarS § 56 mõtte kohaselt peab isik ennekõike vastutama toimepandud teo eest. Samuti on karistuse mõistmisel üks peamine kriteerium, et hinnata tuleb konkreetse teo sisemist ebaõigust. Kohus märgib, et süü suuruse tuvastamisse tuleb kaasata teo toimepanemise tehiolud, otsuses nr 3-1-1-99-06 on öeldud, et süü suurusest lähtuvalt peab kohus andma karistuse liiki ja määra sisaldava põhjendatud karistusõigusliku hinnangu toimepandud teole (otsuse p 14). Tähendust omab seega suurel määral konkreetne teo toimepanemise viis (nn täideviimis-ebaõigus), kusjuures tähelepanu pööratakse ka teo toimepanemise ohtlikkusele, mis on samuti objektiivseks kategooriaks. Kvalifikatsiooni LS § 224 lg 2 puhul tuleb silmas pidada, et mootorsõiduki juhtimisel alkoholijoobes on oluline vahe, kui suur oli tuvastatud alkoholisisaldus. Rudolf Serebrjakov ´i näol ei ole tegemist isikuga, kes oma vanuse või vaimse tervise tõttu ei oleks tajunud toimepandud tegude õigusvastasust. Rudolf Serebrjakov ´it on varem karistatud samasuguse väärteo toimepanemise eest, kuid isik jätkab samalaadsete süütegude toimepanemist, seega asub 2 kohus seisukohale, et menetlusalune isik ei ole teinud eelnevast karistusest vastavaid järeldusi, vaid jätkab süütegude toimepanemist. Rahatrahv ei omaks ilmselgelt Rudolf Serebrjakov ´i suhtes kasvatavat mõju positiivse eripreventsiooni tähenduses, seega peab kohus vajalikuks mõista arest, kuid seda lühemaajaliselt kui palus kohtuväline menetleja arvestades, et isikut on viimati arestiga karistatud 2011.a., seega 2 aastat tagasi ning varem isikut arestiga karistatud ei ole. Kohus leiab, et karistus tuleks täitmisele pöörata koheselt alates isiku kinnipidamisest ja seda eripreventiivsetel kaalutlustel. Kohus juhindus Karistusseadustiku § 48; 63; Liiklusseaduse § 224 lg 2; § 201 lg 1 järgi; Väärteomenetluse seadustiku § 95-105; § 107- 111 sätetest. Kohtunik 3