Tsiviilasi nr 2-13-24643 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev otsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Hiie Lindmets Otsuse avalikult teatavaks- 13. juuni 2013, Tartu kohtumaja tegemis

§ 630lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 442lg 6, § 633 lg 7).

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (

§ 187lg 6).

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

1. Tartu Maakohtu menetluses on Aleks Poolaki (hageja) hagi Ramin Mamedovi (kostja) vastu 3541,10 euro (põhinõue 3500 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivis 41,10 eurot) ja lisanduva viivise nõudes. Hageja nõue tuleneb poolte vahel 17.01.2013 sõlmitud laenulepingu rikkumisest.
2. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale kätte toimetatud isiklikult allkirja vastu üleandmisega 30.05.2013 (tl 20). Kostja esitas 04.06.2013 kirjaliku vastuse hagile, kus teatas, et võtab hagi omaks (tl 21-22).
3. Kohus lahendab antud tsiviilasja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 440 ja § 444 sätteid kohaldades.

§ 440

lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kostja on kirjalikus vastuses hagile hagi õigeks võtnud.

§ 440

lg 3 näeb ette, et kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. Kuivõrd kostja on hagi õigeks võtnud eelmenetluses, lahendab kohus käesoleva asja kirjalikus menetluses. Vastavalt

§ 444

lg-le 3 võib kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Kohus jätab viidatud sättele tuginedes antud otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa.

1. Hageja esitas oma nõude põhjendamiseks kohtule koopiad 17.01.2013 laenulepingust, konto väljavõttest ja 07.05.2013 elektronkirjast (tl 4-10).
2. Kohus leiab, et hageja on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendanud oma nõuet ja hagi kuulub rahuldamisele võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2, § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1 ja 6, § 101 lg 2, § 108 lg 1, § 113 lg 1, § 396 lg 1 ja

§ 367alusel.

Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlg 3500 eurot, 20.05.2013 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 41,10 eurot ning viivis 0,02% päevas põhinõudelt 3500 eurot alates 21.05.2013 kuni põhinõude täitmiseni, kusjuures 20.05.2013 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis koos tulevikus lisanduva viivisega kokku ei tohi ületada põhinõude summat. 6.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 1741

lg 1 sätestab, et kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks.

§ 162

lg 5 näeb ette, et kui riigilõivuseaduse (RLS) kohaselt on avalduse või kaebuse veebilehe www.e-toimik.ee kaudu esitamisel sätestatud riigilõivu täismäärast madalam riigilõivumäär, jäetakse seda ületavas osas tasutud riigilõiv menetlusosalise enda kanda. Hageja esitas hagiavalduse paberkandjal ja tasus riigilõivu täismääras (tl 1-3, 11).

§ 168

lg 6 sätestab, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kuna kostja on jätnud oma lepingulise kohustuse täitmata, on ta oma käitumisega põhjustanud hagi esitamise. Arvestades hagi rahuldamist ning

§ 162

lg-s 5 ning § 168 lg-s 6 sätestatut, tuleb menetluskulud jaotada järgmiselt: hageja kanda tuleb jätta hagilt tasutud riigilõiv osas, mis ületab avalduse veebilehe www.e-toimik.ee kaudu esitamisel tasumisele kuuluvat madalamat riigilõivu määra; muud menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. Hageja on 13.06.2013 taotlenud kostjalt menetluskuludena riigilõivu 325 eurot ning hageja poolt lepingulisele esindajale makstud tasu õigusabi eest 336 eurot väljamõistmist. Käesoleva tsiviilasja hind on 3796,60 eurot, millelt tuleb tasuda RLS lisa 1 kohaselt avalduse elektroonilisel esitamisel veebilehe www.e-toimik.ee kaudu riigilõivu 275 eurot, täismääras aga 2

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad

§ 175lg 4 alusel kehtestatud piirmäärast.

Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses kostjalt välja mõistmist. Arvestades nõude olemust, hagiavalduse vormi ja asjaolu, et tsiviilasi ei olnud keeruline ega mahukas ja poolte vahel ei olnud vaidlust ning kohus lahendas asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata, peab kohus põhjendatud ja vajalikuks õigusabikuluks 100 eurot. Hageja menetluskuludeks kokku on käesolevas asjas seega 375 eurot (275 + 100). Kohus, rahuldades hagi, mõistab

§ 1741lg 1 alusel kostjalt hageja kasuks välja menetluskuluna 375 eurot.

7.

§ 468lg 1 p 1 alusel tunnistab kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 3