lõige 5 sätete kohaselt mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres ei tohi olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem.
lõige 2 sätete kohaselt mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,50-1,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25-0,74 milligrammi karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. Sama paragrahvi lõige 3 punkt 1 sätete kohaselt võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada käesolevas paragrahvis sätestatud süüteo eest lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist kolmest kuust kuni üheksa kuuni. Tulenevalt Politsei ja Piirivalve seaduse §-st 723 võib politsei kontrollida isiku organismis alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine esinemist. Joobeseisundi kontrollimise või tuvastamise protseduurile võib allutada sõidukijuhi või muu isiku, kui on alust kahtlustada, et isik on toime pannud süüteo, mille koosseisuliseks tunnuseks 1 on joobeseisund, alkoholipiirmäära ületamine või narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamine. Seaduse § 724 lõige 1 sätete kohaselt Politsei kontrollib indikaatorvahendiga alkoholi sisaldumist isiku väljahingatavas õhus või tuvastab alkoholijoobe kohapeal tõendusliku alkomeetriga. Kui isikut kontrollitakse indikaatorvahendiga, siis selle positiivse näidu korral alkoholijoobe tuvastamise vajaduse esinemisel tuvastatakse alkoholijoove tõendusliku alkomeetriga või toimetatakse isik tema nõudmisel tervishoiuteenuse osutaja juurde alkoholisisalduse määramiseks veres. 23.03.2013.a kell 01:17 mõõdeti Igor Petrov `il alkoholisisaldust väljahingatavas õhus tõendusliku alkomeetriga (mõõteseadmega) Dräger Alcotest 7110 EST nr ARAF-0031, mille lõplik lugem oli 0,40 mg/l, laiendmääramatus +/- 0,05 mg/l, seega lõpptulemus 0,35 mg/l. Mõõteseaduse § 5 lg 1 kohaselt on mõõtetulemus jälgitav, kui selle on teinud pädev mõõtja, kasutades taadeldud või kalibreeritud mõõtevahendit ning järgides mõõtemetoodikat. Politsei ja Piirivalve seaduse § 724 lõike 62 alusel 16.06.2011.a Vabariigi Valitsuse määrusega nr 79 on kehtestatud nõuded isiku väljahingatavas õhus etanoolisisalduse mõõtmise mõõteprotseduurile ja mõõtetulemuste töötlemisele. Mõõtemetoodika MM 04-2010 "Etanooli massikontsentratsiooni mõõtmine väljahingatavas õhus on kinnitatud 01.01.2010.a Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori käskkirjaga nr 40 „Mõõtemetoodikate kinnitamine". Isiku väljahingatavas õhus etanoolisisaldust alkomeetriga mõõtev ametnik on läbinud mõõtevahendi kasutamiseks vajaliku väljaõppe. Mõõtevahend oli taadeldud (taatlemistunnistus nr TTRC-12-00146) ning tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli ja mõõteseadme väljatrüki kohaselt on mõõtmisel järgitud mõõtemetoodikat ja isiku väljahingatavas õhus etanoolisisalduse mõõtmise mõõteprotseduuri ja mõõtetulemuste töötlemise nõudeid. Seega on mõõtetulemus jälgitav ning Mõõteseaduse § 5 lg 2 p 2 kohaselt väärteomenetluses aluseks karistuse määramisel.
Menetlusaluse isiku poolt juhitud sõiduki kiirus mõõdeti liiklusjärelevalve käigus taadeldud (taatlemistunnistus nr. TTRSS-12-00216) ja tehniliselt korras mõõteseadmega Stalker II MDR AS 008353. Juhile näidati kiirusemõõteseadme tabloole fikseeritud näitu. Kiirus mõõdeti vastava koolituse läbinud ja pädeva politseiametniku poolt. Kiirusemõõteseadme kasutamise protokolli kohaselt oli mõõteseadme lugem 71 km/h Lubatud sõidukiirus mõõdetaval teelõigul oli 50 km/h. Kiiruse mõõtmise laiendmääramatus +- 3 km/h. Seega ületas menetlusalune isik mõõdetaval teelõigul lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 18 km/h. Võttes arvesse ülaltoodut, kohtuväline menetleja on seisukohal, et menetlusalune isik juhtis 23.03.2013.a kella 00:45 ajal Tallinnas Vabaduse pst. 153B juures mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,35 milligrammi; asulasisesel teel kiirusega 71+/- 3 km/h, millega ületas lubatud sõidukiirust 50 km/h mitte vähem kui 18 km/h. Väärteo toimepanemine on tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega. Menetlusalune isik on oma ütlustes palunud kergemat karistust, juhtimisõigust mitte ära võtta. Vastulauset ei ole menetlusalune isik esitanud. Menetlusalune isik Igor Petrov rikkus sellega
lg 1 p 2 ja § 69 lg 5 pannes toime väärteod, millised on kvalifitseeritavad
Kuna LS § 227 lg 1 ja LS § 224 lg 2 järgi kvalifitseeritavad väärteod on toime pandud ühe teoga, määratakse nende eest KarS § 63 lõike 1 kohaselt karistus LS § 224 lg 2 järgi. Karistust kergendavad ja karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohtuväline menetleja arvestab otsuse tegemisel asjaoludega, et sõiduki juhtimine seisundis, kui lubatud alkoholipiirmäär on ületatud, on üks raskemaid liiklusalaseid rikkumisi ning tegemist on enamohtliku väärteoga- selle seisundis seab juht reaalsesse ohtu nii iseenda kui kaasliiklejate elu, tervise ja vara. Senise karistuspraktika kohaselt kohaldatakse taolise iseloomuga süüteo toimepanemise eest üldjuhul lisakaristust ning sellise süüteo toimepanemisel võib lisakaristuse kohaldamata jätta 2 vaid erandlikel asjaoludel. Väärteomaterjalist ei ilmne selliseid erandlikke asjaolusid, mis võiks tingida sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kohaldamata jätmise. Asjaolu, et menetlusalusel isikul on seoses tööülesannetega vaja sõiduki juhtimise õigus, peaks menetlusalusel isikul iga päev meeles olema ning sundima teda hoiduma liiklusnõuete rikkumisest. Seega peaks isik ise tegema kõik selleks, et ta järgib liiklusnõudeid, säilitades sellega nii juhtimisõiguse kui ka rahalised vahendid. Samuti peaks isik, kes on saanud juhtimisõiguse ning on seetõttu teadlik liiklusnõuetest, olema teadlik ka sellest, et tema enese liiklusnõuetega vastuolus olev käitumine võib põhjustada juhtimisõiguse äravõtmise. Karistusregistri andmete kohaselt omab Igor Petrov kehtivaid karistusi liiklusalaste nõuete rikkumise eest. Isik jätkab samalaadsete õigusrikkumiste toimepanemist. Selline käitumine näitab aga menetlusaluse isiku ükskõikset suhtumist võimalikku saabuvasse tagajärge, liiklusohutusse, tema enese ja kaasliiklejate tervisesse ja varasse ning tema enda ja lähedaste heaolusse. Tulenevalt eeltoodust ja lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest, jätab menetleja isiku taotluse juhtimisõiguse mitte äravõtmise osas rahuldamata ning kohaldab lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist. Võttes arvesse ülaltoodut ja juhindudes KarS § 56 lõikest 1, määras kohtuväline menetleja Igor Petrov `ile karistuseks
2 alusel rahatrahvi 215 trahviühiku ulatuses, s.o. 860,00 eurot ja
3 p. 1 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmise 5 kuuks. Igor Petrov esitas 08.05.2013.a. Harju Maakohtule kaebuse, milles avaldab, et soovib vaidlustada osaliselt Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelvalvekeskuse menetlustalituse vanemväärteomenetleja politseileitnant Kairi Palitsa 11.04.2013.a. otsusega väärteoasjas 2373,13,001616 temale määratud karistust Igor Petrov palub vähendada talle määratud rahatrahvi suurust ning tühistada juhtimisõiguse peatamise otsus: sest tema töö on otseselt seotud juhtimisõigusega ning ilma juhtimisõiguseta ei ole tal võimalik praeguses töökohas tööd jätkata, kuid ilma tööta on väga keeruline, kui mitte võimatu, oma lapseootel abikaasale ja peagi sündivale lapsele pakkuda piisavat materiaalset tuge ning kindlustunnet. Seoses tervise probleemiga on uue töökoha leidmine raskendatud, kuna ta ei ole tööturul võrdses olukorras teiste tööotsijatega. Tema tehtud eksimuse pärast ei peaks ju kannatama ta lähedased, kuid selline karistus mõjutab ta perekonda ning paneb kahtluse alla veel sündimata lapse ja noore pere tuleviku. Selline tegu oli tema poolt väga rumal ja mõtlematu ning oli tingitud suuresti madalseisust, mis valitses tema elus mõnda aega tagasi. Kahetseb tehtut siiralt ning on sellest õppust võtnud. Vastavalt VTMS § 126 lg.2 kui kaebuse esitanud isik ei ilmu kaebuse arutamisele, kuigi talle saadetud kutses on teatatud kohustusest kaebuse kohtulikust arutamisest osa võtta ja kaebuse arutamist ei ole edasi lükatud vastavalt VTMS § 125, jätab kohus määrusega kaebuse läbi vaatamata. Kaebuse esitaja ei ilmunud avalikule kohtuistungile 30.05.2013.a. kell 10.00, olles kohtuistungi toimumise ajast ja kohast teadlik. Kaebuse esitaja ilmumine kohtuistungile oli kohustuslik, ilmumist takistavatest asjaoludest ei ole ta kohtule teatanud, kaebuse arutamise edasilükkamist ei ole taotlenud. Arvestades eeltoodut ja juhindudes VTMS § 126 lg.2, § 193, kohus 3 m ä ä r a s: Jätta IGOR PETROV-i kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelvalvekeskuse menetlustalituse vanemväärteomenetleja politseileitnant Kairi Palitsa 11.04.2013.a. otsuse väärteoasjas 2373,13,001616 osalise tühistamise nõudes läbi vaatamata. Määruse peale võib kohtumenetluse pool esitada määruskaebuse Harju Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil ta sai vaidlustatavast kohtu määrusest teada või pidi teada saama. Kohtunik:/allkiri/ Koopia õige Kohtunik: 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.