1-06-11564/104

Ärakiri KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 23.05.2013, Rakvere kohtumajas Kohtuistungi aeg – 09.05.2013, avalikul videokohtuistungil Kohtuasja number 1-06-11564 Kohtunik Anu Ammer Kohtuistungi sekretär Kätlin Koidumäe Prokurör Tõlgid Enn Pustak Tatjana Šibajeva ja Galina Bachar Kaitsja adv. Kaido Kooga Viru Vangla materjalid Meir Shushani vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks MEIR SHUSHAN, sünniaeg 03.03.1969, Iisraeli kodanik, EV elamisluba puudub. Elukoht vabanemisel xxxx; kannab karistust Viru vanglas. Karistuse kandmise algus 11.10.2005, lõpp 11.10.

1. Kohtuasi Süüdimõistetu RESOLUTSIOON Jätta Meir Shushan vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Tuvastatud asjaolud 11.04.2013 esitas Viru vangla Viru Maakohtule materjalid kinnipeetav Meir Shushani tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Meir Shushan mõisteti süüdi Harju Maakohtu 24.10.2008 otsusega KarS § 184 lg 2¹ p 1 ja KarS § 392 lg 2 p 2 järgi ja KarS § 64 lg 1 alusel karistati teda 15-aaastase vangistusega. Karistuse kandmise alguseks loeti 11.10.2005, seega tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimalus elektroonilise järelvalve alla avanes 11.04.
2. Kohtule esitatud materjalides väljendas vangla seisukoha, et Meir Shushan on Iisraeli kodanik, kellel puudub kinnipidamisasutusest vabanemisel Eesti Vabariigis viibimiseks seaduslik alus. Meir Shushanil ei ole Eestis sugulasi või olulisi inimesi peale elukaaslase, kelle 1 ta soovib Iisraeli kaasa võtta. Meir Shushani emakeel on tema sõnul heebrea, seega ei teki tal keelebarjääri kodakondsusjärgses riigis töökoha leidmisel ja elamisel. Iseloomustuse kohaselt on Meir Shushani käitumine vanglas olnud hea, distsiplinaarkaristused puuduvad. Individuaalse täitmiskava alusel pole Viru Vangla kinnipeetavat sotsiaalprogrammidesse suunanud, kuna tema keeleprobleemid ei võimalda programmilisi tegevusi ning muid tegevusi peale tööhõive ei ole võimalik tagada. Meir Shushani puhul on tegemist elamisloata või –õiguseta isikuga, seega puudub tal vabanedes Eestis viibimiseks seaduslik alus. Ennetähtaegsel vabanemisel oleks Meir Shushanil küll võimalus asuda elama oma elukaaslase T L S juurde, kuid kuna tal puudub Eestis elamisluba, ei saa Ta elukaaslase korterisse elama asuda. Samal põhjusel ei ole temal ka võimalik asuda tööle talle vabanemisel garanteeritud töökohta xxxx. Meir Shushanil on oma kodumaal Iisraelis perekond, kellega on toetavad suhted. Arvestades eeltoodut, tegi Viru Vangla ettepaneku vabastada Meir Shushan ennetähtaegselt mõistetud karistuse kandmisest Kriminaalmenetluse seadustiku § 426 lg 3 alusel ilma käitumiskontrolli kohaldamiseta. Maakohtu istung Meir Shushan taotles istungil enda ennetähtaegset vabastamist, selgitades, et ennetähtaegse vabanemise korral lahkub koheselt Eestist. Kaitsja toetas tema taotlust. Prokurör Meir Shushani ennetähtaegset vabastamist ei toetanud, kuna tema suhtes ei saa kohaldada käitumiskontrolli nõudeid, sest tal puudub elamisluba. Teda ei ole võimalik allutada elektroonilisele valvele. Prokurör leidis, et puudub alus Meir Shushani ennetähtaegseks vabastamiseks. Maakohtu määruse põhjendused: Maakohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ja Meir Shushan tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Vastavalt KarS § 76 lg 3 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. KarS § 76 lg 2 sätestab, et esimese astme kuriteo tahtlikus toimepanemises süüdimõistetud isiku võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud: 1) vähemalt poole mõistetud karistusajast ning isik nõustub KarS § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega või 2) vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Meir Shushan on süüdi mõistetud suures koguses narkootikumide käitlemise eest isikute grupis suure varalise kasu saamise eesmärgil. Tegemist on raske esimese astme rahvatervisevastase kuriteoga. Kohus, arvestades ennetähtaegse vabanemise otsustamisel ka kuriteo toimepanemise asjaoludega, leiab, et Meir Shushani poolt toime pandud süüteo iseloom ei toeta tema ennetähtaegset vabastamist. Ühiskonna õiglustunne oleks olulisel määral riivatud kui raske rahvatervisevastase kuriteo toime pannud isik vabaneks poole karistusaja ärakandmisega, seda enam, et ilma kontrollnõuetele allutamiseta ühes võimaluse/kohustusega riigist lahkuda, et jätkata elu võimude poolt kontrollimata käitumisega isikuna oma kodumaal. Meir Shushan on käesolevaks ajaks ära kandnud pool temale mõistetud karistusest, mistõttu ei saa pidada põhjendatuks vabastada teda ilma tema allutamiseta elektroonilisele valvele. Tal 2 puudub vabanedes Eestis viibimiseks seaduslik alus, mistõttu ei saa tema suhtes kohaldada käitumiskontrolli nõudeid. KrMS § 426 lg 3 sätete kohaldamist, mille kohaselt kohus võib loobuda KarS § 76 alusel vabastatud süüdimõistetu suhtes käitumiskontrolli kohaldamisest, ei pea kohus käesoleval juhul võimalikuks rakendada, kuna kohtule ei ole esitatud andmeid Meir Shushani väljaandmise kohta välisriigile või tema riigist väljasaatmise kohta. Eeltoodust nähtub, et KarS § 76 lg 3 nimetatud tingimused ei ole täidetud ning sellest tulenevalt ei pea kohus võimalikuks Meir Shushani enne tähtaega vabastada. Kohus on seisukohal, et kinnipeetava puhul vaatamata positiivsetele aspektidele vabastamist mittetoetavaid asjaolusid enam kui seda toetavaid. Kohus selgitab, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole enne tähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Maakohus juhindus Karistusseadustiku § 76 ning Kriminaalmenetluse seadustiku 426, § 432, § 383, § 384 ja § 387 sätteist. Kohtunik (allkirjastatud digitaalselt) Anu Ammer Ärakiri õige Nooremreferent (allkirjastatud digitaalselt) Lea Herne § Tartu Ringkonnakohtu 27.06.2013 RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 390 jätta Viru Maakohtu
3. mai 2013 määrus muutmata ning süüdimõistetu Meir Shushani ja tema kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga määruskaebused rahuldamata. Kohtumäärus jõustus
4. augustil
5. a Riigikohtu kohtumäärusega, millisega jäeti Meir Shushani kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga määruskaebus menetlusse võtmata. Nooremreferent Lea Herne 3