← Eesti

2-13-22339/8

Obsah (8)§ 486§ 428§ 430§ 432§ 150§ 661§ 173§ 168

Tsiviilasi nr 2-13-22339 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Tartu Maakohtu kohtunik Margit Jõgeva Määruse avalikult teatavaks- 21. juuni 2013. a, Tartu kohtumaja tegemise aeg ja koht Tsiviilasj

) §-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Kohtunikuabi lõpetas 18.06.2013 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. KOHTU PÕHJENDUSED Kohtu seisukoht menetluse lõpetamise ja kompromissi kinnitamise osas. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 486 lg 1 p 3 makseettepaneku koostanud kohus jätkab asja menetlemist hagimenetluses või annab asja hagimenetluses menetlemiseks üle maksekäsu kiirmenetluse avalduses nimetatud kohtule, kui avaldaja ja võlgnik on enne maksekäsu tegemist esitanud kohtule kirjaliku kompromissilepingu. Vastavalt

§ 486

lg 4 kohus menetleb kompromissilepingut käesoleva seadustiku §-des 430 ja 431 sätestatu kohaselt.

§ 428

lg 1 p-le 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

§ 430

lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

§ 430

lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus leiab, et käesolevas tsiviilasjas ei ole kompromiss vastuolus heade kommetega ega seadusega ega riku olulist avalikku huvi, mistõttu tuleb kompromiss kinnitada ja menetlus lõpetada. Kompromissi on võimalik täita. Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostjate vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (

§ 432

). Kohtu seisukoht riigilõivu tagastamise osas.

§ 150

lõike 2 punkti 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi.

§ 150

lõike 4 kohaselt riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Hageja esindaja on avaldanud kohtule, et ta soovib menetluses tasutud riigilõivust poole tagastamist. Hageja esindaja tasus maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel 9.05.2013 riigilõivu 45 eurot. Kohus tagastab hagejale riigilõiv summas 22.50 eurot seoses kompromissi sõlmimisega. Hageja esindaja palub riigilõivu tagastada Baltic Credit OÜu arveldusarvele nr 221054964269 ASis Swedbank. 3 Kohtu seisukoht määruskaebuse esitamise osas.

§ 661

lõike 4 kohaselt poolte kokkuleppel võib määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on kohtule avaldanud, et loobuvad määruskaebuse esitamise õigusest. Arvestades eeltoodut välistab kohus määruskaebuse esitamise õiguse

§ 661lõike 4 alusel.

MENETLUSKULUDE JAOTUS Vastavalt

§ 173

lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt

§ 168

lg 3, kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kompromissist ei nähtu poolte kokkulepet menetluskulude jaotuse osas. Kohus jätab

§168lg 3 alusel menetluskulude menetlusosaliste endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.