) § 121 järgi lühimenetluses Prokurör Katrin Pärlats Süüdistatav Aleksandr Hvalin isikukood: 36311080219 kodakondsus: Eesti; emakeel: vene keel; elukoht: XXX; haridus: kesk; töökoht: KÜ XXX kojamees; varem kriminaalkorras karistatud 1 kord: - 19.10.2011 Harju Maakohtu otsuse alusel
,
lg 1,
lg 1,
lg 1,
Väärteo korras karistatud 1 kord. Kohaldatud tõkend: vahistamine, viibib Tallinna Vanglas alates 31.01.2013; kahtlustatavana kinni peetud 30.01.2013 (1 päev). Kaitsja Merike Allikmäe RESOLUTSIOON Juhindudes Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 238 lg 1 p 4 ja lg 2, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1, § 306, § 309 lg 3 kohus o t s u s t a s: 2 1. Süüdi mõista Aleksandr Hvalin 29.01.2013 toime pandud,
järgi kvalifitseeritud kuriteoepisoodis ja karistada vangistusega 9 (üheksa) kuud. 2. Vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra. Aleksandr Hvalinil tuleb ära kanda 6 (kuue) kuu pikkune vangistus. 3.
lg 2 alusel suurendada Aleksandr Hvalinile käesoleva kohtuotsuse alusel 29.01.2013 toime pandud kuriteoepisoodi eest mõistetud ja kandmisele kuuluvat, 6 (kuue) kuu pikkust, vangistust Harju Maakohtu 19.10.2011 kohtuotsuse alusel mõistetud ja ärakandmata karistuse – 1 (ühe) kuu ja 28 (kahekümne kaheksa) päeva pikkuse vangistuse võrra. Mõista Aleksandr Hvalinile liitkaristus – 7 (seitsme) kuu ja 28 (kahekümne kaheksa) päeva pikkune vangistus. 4. Süüdi mõista Aleksandr Hvalin 19.08.2011 toime pandud,
järgi kvalifitseeritud kuriteoepisoodis ja karistada vangistusega 8 (kaheksa) kuud. 5. Vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra. Aleksandr Hvalinil tuleb ära kanda 5 (viie) kuu ja 10 (kümne) päeva pikkune vangistus. 6.
lg 1, § 64 lg 1 järgi suurendada Aleksandr Hvalinile käesoleva kohtuotsuse alusel mõistetud üksikkaristustest raskemat ja mõista Aleksandr Hvalinile lõplik liitkaristus - 10 (kümne) kuu pikkune vangistus. 7.
lg 1 järgi lugeda Aleksandr Hvalini poolt eelvangistuses viibitud aeg 1 (üks) päev karistusaja hulka. Aleksandr Hvalinil tuleb lõplikult ära kanda 9 (üheksa) kuu ja 29 (kahekümne üheksa) päeva pikkune vangistus. Karistuse kandmise alguseks lugeda Aleksandr Hvalini vahistamine alates 31.01.
järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise inimese tervise kahjustamise eest, samuti löömise, peksmise või valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemise eest. Kohtuistungil esitatud ja uuritud tõendid: 1) Kannatanu V. H ütlused (tlk 1-3, 7-8, 11-12); 2) 30.01.2013 isiku läbivaatuse protokoll koos fototabeliga (tlk 4-6); 3) 30.01.2013 isiku läbivaatuse protokoll koos fototabeliga (tlk 9-10); 4) Patsiendikaart nr R636118 (tlk 15-17); 5) OÜ Kivilinna Perearstikeskuse vastus järelepärimisele (tlk 19); 6) Tunnistaja OH ütlused (tlk 22-26); 7) A. Hvalini ütlused (tlk 32-33, 34-35, 36-37); 8) Indikaatorvahendi kasutamise protokoll 30.01.2013 (tlk 41). Prokuröri seisukoht: Prokurör leidis, et A.Hvalinile esitatud süüdistus
järgi on tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud; süüdistatav pani teo toime katseajal. Prokurör leidis, et A.Hvalin tuleb süüdi mõista 29.01.2013 episoodis
Kriminaalasja menetleti lühimenetluses, seega tuleb karistusest maha arvata 1/3. A. Hvalinil tuleb ära kanda 6 kuu ja 20 päeva pikkune vangistus.
Hvalinile mõistetud karistust suurendada süüdistatavale 19.10.2011 Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja otsuse alusel mõistetud ja ärakandmata karistuse – 1 kuu ja 28 päeva pikkuse vangistuse võrra. A. Hvalinile tuleb mõista liitkaristus – 8 kuu ja 18 päeva pikkune vangistus. A. Hvalin tuleb süüdi mõista 19.08.2011 episoodis
Kriminaalasja menetleti lühimenetluses, seega tuleb karistusest maha arvata 1/3. A. Hvalinil tuleb ära kanda 5 kuu ja 10 päeva pikkune vangistus.
Hvalinile mõistetud üksikkaristustest raskemat ning mõista A. Hvalinile lõplik liitkaristus – 10 kuu pikkune vangistus.
Kannatanu seisukoht: Kannatanu kohtuistungil ei ilmunud. Kaitsja seisukoht: Kaitsja leidis, et A. Hvalinile süüksarvatavad kuriteod on tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud
4 § 121 järgi. Kaitsja osundas, et karistuse määramisel tuleb arvesse võtta A. Hvalini süü tunnistamist ja kahetsust. Kaitsja leidis, et arvestades süüdistatava süü suurust ja peresuhteid, oleks kohaseks karistuseks lõplik liitkaristus, mis on 3 kuu ja 28 päeva pikkune. Süüdistatava seisukoht: A.Hvalin tunnistas ennast täielikult süüdi ja kahetses; oma viimases sõnas avaldas A. Hvalin, et loodetavasti sellised olukorrad enam ei kordu. Kohtu seisukoht: KrMS § 60 lg 1 järgi tugineb kohus kriminaalasja lahendades asjaoludele, mida ta on tunnistanud tõendatuks või üldtuntuks; KrMS § 61 lg 2 järgi hindab kohus tõendeid nende kogumis ja siseveendumuse kohaselt. Kohtu hinnangul on kõik kohtuistungil esitatud tõendid asjakohased ja lubatavad; kohtuistungil avaldatud kannatanu, tunnistaja ütlused on kohtu arvates usaldusväärsed. Süüdistatava ütlused on kohtu arvates usaldusväärsed üksnes 29.01.2013 episoodi puudutavas osas; kohus peatub A. Hvalini ütluste usaldusväärsusel 19.08.2011 episoodi analüüsimisel. Kuigi kohus hindab A. Hvalini ütluste tõeväärtust 2011 ja 2013 episoodides erinevalt, ei too selline järeldus kaasa A. Hvalini ütluste tõendite kogumist tervikuna kõrvalejätmist. Isikuliste tõendiallikate osas on Tartu Ringkonnakohus oma 11.04.2012 lahendis nr 1-08-3124 p 8.3 märkinud, et „KrMS § 61 lg 2 kohaselt hindab kohus tõendeid nende kogumis; ringkonnakohus leiab, et ka üksiktõendit tuleb käsitleda terviklikult ning seega ei saa ka ühte isikulist tõendiallikat käsitleda lähtuvalt põhimõttest „kas kõik või mitte midagi“ (seda kaude toetavalt, sh tõendeid omapoolselt vahetult hinnates, ka RKKK otsuse 3-1-115-12 p-des 23-24). Kannatanu VHütlustega on tõendatud, et 2011 augustis sai ta abikaasa A. Hvalinilt peksa. A. Hvalin tuli tema juurde tuppa, haaras mõlema käega tema juustest kinni ning lõi rusikatega nii näo kui ka peapiirkonda. Kannatanu andis ütlusi, et ta tundis valu. Löökide tagajärjel tekkis talle parema silma ümbrusesse sinikas, kukla piirkonnas oli veritsev haav ning ta pöördus traumapunkti. Tunnistaja OH ütlustega on tõendatud, et ta elas 2011 augustis oma vanemate juures. Isa hakkas ema pea- ja näopiirkonda peksma; isa lõi ema rusikatega mitu korda. Ta nägi, et peksmise tagajärjel veritses ema kuklapiirkond ning ühel põsel oli tugev turse. Nad läksid emaga traumapunkti. Süüdistatav A.Hvalin andis eeluurimisel ütlusi, mille kohaselt ta ei mäleta, et augustis 2011 oleks midagi toimunud. Kannatanu VH ütlusi kinnitab patsiendikaart nr R636118, mille kohaselt pöördus VH 19.08.2011 erakorralise meditsiini osakonda, kus tal tuvastati trauma – ca 1cm pikkune peahaav. OÜ KP on vastanud politsei järelepärimisele, et 19.08.2011 pöördus kannatanu VH perearsti poole. Pöördumise põhjused: peahaav, näo paistetus ja iiveldus. Perearstikeskuse vastuse kohaselt oli VHeelnevalt pöördunud EMO-sse, kus kannatanul diagnoositi lahtine pealae haav, silmalau ning silmaümbruse pindmised vigastused. VH viibis trauma tõttu töövõimetuslehel ajavahemikul 20.08.2011-05.09.2011. Kohtu hinnangul on eeltoodu alusel täielikult tõendatud, et A.Hvalin kasutas 19.08.2011 oma abikaasa suhtes füüsilist vägivalda. Perearsti vastuse kohaselt on VH alates 20.08.2011 viibinud töövõimetuslehel peaaegu kaks nädalat. Kohtu arvates on kriminaalasjas täielikult tõendatud A. Hvalini kalduvus (kuri)tarvitada alkoholi. Isegi kui tunnistada, et A. Hvalini võimetus 19.08.2011 sündmusi mitte mäletada on tingitud alkoholitarvitamise tagajärjel tekkinud mälulünkadest, ei ole eluliselt usutav, et VHvõi abielupaari tütar, sündmust vahetult pealt näinud tunnistaja OH toimunust A. Hvaliniga ei vestelnud või et A. Hvalin ei märganud, et tema abikaasa viibib pikemat aega, traumajärgselt haiguslehel. Kohtu arvates ei ole A. Hvalini selgitus, et ta augusti 2011 episoodi kohta midagi öelda ei oska, eluliselt usutav; ka juhul, kui A. Hvalin viis ennast tahtlikult enne kuritegu ebaadekvaatsesse seisundisse, on eluliselt usutav, et siiras, süüd tunnistav ja kahetsev abikaasa peegeldaks menetlejale mingilgi moel seda, mida talle toimunu kohta vahendasid abikaasa 5 ja/või tütar. Kohus märgib, et A. Hvalin kohtuistungil küll tunnistas oma süüd talle esitatud süüdistuses täielikult, jäi süüdistatav siiski täies mahus eeluurimisel antud ütluste juurde. Kannatanu VH ütlustega on tõendatud, et 29.01.2013 sai ta abikaasalt, A. Hvalinilt kodus peksa. Abikaasa hakkas temaga tüli norima ning rusikatega pea piirkonda peksma. Kannatanu selgitas, et ei suutnud lööke lugeda, ta üritas ennast kaitsta. Ta tundis kukla piirkonnas valu, paremal näopoolel oli punetus; pea valutas veel hiljemgi. Tal õnnestus tütre, OH abil magamistoast väljuda. Tunnistaja OH ütlustega on tõendatud, et 29.01.2013 oli ta vanemate juures, kui isa hakkas ema ebatsensuurselt sõimama. Ta läks vanemate tuppa ja nägi, kuidas ema ja isa olid üksteise vastas, emal olid käed enda kaitseks ette tõstetud. Emal oli põsk kriimustatud ja punane. Tunnistaja helistas politseisse. Süüdistatava A. Hvalini ütlustega on tõendatud, et ta jõi õlut, läks endast välja ja lõi V. Hvalinat; ei oska öelda, miks nii käitus. 30.01.2013 indikaatorvahendi kasutamise protokolli kohaselt on A. Hvalinil 30.01.2013 tuvastatud alkoholijoove 0,52 mg/l. 30.01.2013 isiku läbivaatuse protokollidelt ja fototabelitelt nähtuvad VH läbivaatuse käigus tuvastatud vigastused ja nimelt: paremal pool oimu piirkonnas ja põsel punetus, kehatüvel rinnaku piirkonnas, paremal, sinakas-lillakas värvusega verevalum. Kohtu hinnangul on kohtule esitatud ja istungil uuritud tõenditega täielikult tõendatud, et A. Hvalin kasutas 29.01.2013 VH vastu füüsilist vägivalda; on ilmselge, et kannatanu tundis vägivalla tagajärjel valu. Kohus leiab, et nii 19.08.2011 kui 29.01.2013 kuriteoepisoodid pani A. Hvalin toime otsese tahtlusega: mõlemas episoodis on tõendatud, et A. Hvalin lõi oma abikaasat mh rusikaga peapiirkonda. Kohtu hinnangul pani A. Hvalin toime õigusvastased teod, tegude õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. A. Hvalin on süüvõimeline ning
lg 1 alusel arvestab kohus kohtualuse süüd, tema isikut ning karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest võib isikule mõista rahalise karistuse või kuni 1 aasta pikkuse vangistuse. A.Hvalin on varasemalt ühe korra kriminaalkorras karistatud: 19.10.2011 Harju Maakohtu otsuse alusel mõisteti isik süüdi
, § 266 lg 1 järgi ning karistati
lg 1,
Katseajaks määrati 18 kuud. 19.08.2011 episoodi pani A. Hvalin seega toime enne 19.10.2011 kohtuotsuse kuulutamist, 29.01.2013 episood on toime pandud katseajal. A.Hvalini isiku kohta märgib kohus järgmist: kannatanu VHon eeluurimisel andnud ütlusi (tlk 2-3) mille kohaselt jõudis kannatanu 29.01.2013 kella 22.30 paiku koju, kohe kui A.Hvalin tema tulekut kuulis, tuli alkoholijoobes A.Hvalin ja hakkas tüli norima; A. Hvalinile ei meeldinud, et voodilinad olid vahetatud. Ta lubas uued voodilinad panna, A. Hvalin ärritus ja hakkas teda rusikaga näopiirkonda peksma. Kui kannatanul õnnestus tütre abiga toast väljuda, hakkas A. Hvalin magamistoas asju lõhkuma. Kannatanu VH on eeluurimisel andnud ütlusi (tlk 8) selle kohta, et ta jõudis augusti keskel 2012 (aastaarvu korrigeerib kannatanu õigeks, so 2011, oma tlk 12 ütlustes) hommikul öisest vahetusest koju. Ta läks oma tuppa, istus arvuti taha, siis tuli A. Hvalin, sõimas 6 teda ropult ja peksis peapiirkonda. Kannatanu selgituste kohaselt oli rünne ootamatu ja lõppes sama äkki kui algas. Kohus märgib, et kannatanu ütlustest nähtuvalt on A. Hvalin ettearvamatult agressiivne, mõlemal juhul ei andnud kannatanu füüsiliseks ründeks vähimatki põhjust. Kuriteo toimepanemine alkoholi mõju all ei ole vabandatav, täisealine isik peab kohtu hinnangul suutma oma emotsioone adekvaatselt ohjeldada ning juhul, kui alkohol käivitab agressioonitulva, tuleb kohtu arvates alkoholist hoiduda või vähendada selle tarvitamist. A.Hvalini süü suuruse osas märgib kohus, et see on kohtu arvates keskmisest suurem. A.Hvalin on rünnanud oma abikaasat, põhjust ründeks ei ole kannatanu andnud; A. Hvalin on kannatanut rusikatega peksnud valdavalt üksnes peapiirkonda. Vähetähtis ei ole asjaolu, et A.Hvalin on pikemat kasvu ja jõulise kehaehitusega; kannatanu ütlustest nähtuvalt oli 29.01.2013 episoodis rünnet katkestavaks teguriks tütre juuresolek ning asjaolu, et tal õnnestus toast väljuda; so A. Hvalini poolne vägivallatsemise katkes üksnes tänu kõrvalistele faktoritele. 29.01.2013 episoodis võib A.Hvalini karistust kergendavaks asjaoluks lugeda kahetsuse; 19.08.2011 episoodis leiab kohus, et A. Hvalini karistust kergendavad asjaolud puuduvad; kohtul ei ole võimalik arvestada istungil väljendatud kahetsust kõikehõlmavalt, sest eeluurimisel on A.Hvalin väitnud, et ei tea 19.08.2011 episoodist midagi, kohtus jäi isik eeluurimisel antud ütluste juurde. Eeltoodu alusel leiab kohus, et A. Hvalinile nii 19.08.2011 episoodi eest kui 29.01.2013 episoodi eest mõistetavad üksikkaristused peavad jääma sanktsiooni keskmisest määrast ülespoole. Kohus välistab täielikult A. Hvalinile rahalise karistuse mõistmise; kohtu hinnangul on karistuse eesmärgid saavutatavad üksnes reaalse vangistusega. A. Hvalin pani kohtu poolt määratud katseajal toime uue vägivallaga seotud kuriteo. Seega ei ole A. Hvalin kohtu arvates aru saanud talle eelmise kohtuotsuse alusel mõistetud karistuse tähendusest ning A. Hvalin ei ole suutnud ka võimaliku reaalse karistusähvarduse juures suutnud pidada lugu ühiskonnas omaksvõetud põhiväärtustest. A.Hvalinile anti võimalus oma hoiakuid revideerida, kuid süüdistatav ei ole seda võimalust kohaselt kasutanud. Kaitsja taotlus piirduda A. Hvalini karistamisel isiku poolt istungi hetkeks kinnipidamisasutuses viibitud ajaga jääb kohtule A. Hvalini isikut, süü suurust ja tegude toimepanemise asjaolusid selgelt arusaamatuks. Kohtu hinnangul tuleb A. Hvalin süüdi mõista 29.01.2013 toime pandud,
järgi kvalifitseeritud kuriteoepisoodis ja karistada vangistusega 9 (üheksa) kuud. Kriminaalasja menetleti lühimenetluses, seega tuleb mõistetud karistust KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud 1/3 võrra. A. Hvalinil tuleb ära kanda 6 (kuue) kuu pikkune vangistus.
Hvalinile käesoleva kohtuotsuse alusel 29.01.2013 toime pandud kuriteoepisoodi eest mõistetud ja kandmisele kuuluvat, 6 (kuue) kuu pikkust, vangistust Harju Maakohtu 19.10.2011 kohtuotsuse alusel mõistetud ja ärakandmata karistuse – 1 (ühe) kuu ja 28 (kahekümne kaheksa) päeva pikkuse vangistuse võrra. Mõista A. Hvalinile liitkaristus – 7 (seitsme) kuu ja 28 (kahekümne kaheksa) päeva pikkune vangistus. A.Hvalin tuleb süüdi mõista 19.08.2011 toime pandud,
järgi kvalifitseeritud kuriteoepisoodis ja karistada vangistusega 8 (kaheksa) kuud. Kriminaalasja menetleti lühimenetluses, seega tuleb mõistetud karistust vähendada 1/3 võrra. A. Hvalinil tuleb ära kanda 5 (viie) kuu ja 10 (kümne) päeva pikkune vangistus.
Hvalinile käesoleva kohtuotsuse alusel mõistetud üksikkaristustest raskemat ja mõista A. Hvalinile lõplik liitkaristus - 10 (kümne) kuu pikkune vangistus. 7
Hvalini poolt eelvangistuses viibitud aeg 1 (üks) päev karistusaja hulka. A. Hvalinil tuleb lõplikult ära kanda 9 (üheksa) kuu ja 29 (kahekümne üheksa) päeva pikkune vangistus. Karistuse kandmise alguseks lugeda A. Hvalini vahistamine alates 31.01.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.