← Eesti

2-12-46590/7

Obsah (6)§ 179§ 174§ 405§ 187§ 162§ 145

Tsiviilasi nr 2-12-46590 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Andrus Miilaste Otsuse avalikult teatavaks- 8. mai 2013, Tartu kohtumaja tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number

§ 179lg 9).

  1. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.
  2. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Menetluskulude kindlaksmääramine Menetlusosaline ei või nõuda kulude hüvitamist

§ 174

lg-tes 1-3 sätestatud korras, välja arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse (

§ 405lg 1 p 3, § 1741 lg 4).

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse (

§ 187lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. 14.11.2012 esitas Eesti Vabariik Sotsiaalkindlustusameti kaudu (hageja) kohtusse hagi (tl 1-4), paludes, et kohus mõistaks Nikolai Grohovskilt (kostja I) ja Enn Tuumalt (kostja II, koos kostjad) solidaarselt hageja kasuks välja matusekulude hüvitise summas 447,38 eurot. Hagiavalduse kohaselt jõustus Riigikohtu 14.02.2012 määrusega kriminaalasjas nr 1-10-2963 tehtud kohtuotsus, millega mõisteti kostjad süüdi kuriteos, mille tagajärjel vägivallakuriteo ohver E.R. suri. Kuriteo ohvri matusekulud kandnud E.P. esitas 03.03.2010 Põhja Pensioniametile matusekulude hüvitise määramise taotluse, mis rahuldati ja 09.03.2010 otsusega nr 237 hüvitati matusteks tehtud kulutused summas 447,38 eurot. Hageja nõuab kostjatelt solidaarselt nimetatud hüvitise väljamõistmist. Hageja esitas oma nõude põhjendamiseks kohtule koopia 25.10.2012 Põhja Pensioniameti teatisest (tl 5), 09.03.2010 Põhja Pensioniameti otsusest nr 237 (tl 6) ning väljavõttest Tartu Ringkonnakohtu 25.10.2011 kohtuotsusest kriminaalasjas nr 1-10-2963 (tl 7-9).
  2. 21.11.2012 esitas kostja II hagile kirjaliku vastuse (tl 22), milles märgib, et ei nõustu enda süüdimõistmisega ja et kohtuotsus on 30.04.2012 edasi kaevatud Euroopa Inimõiguste Kohtule (EIK). Vastuse kohaselt ei võta kostja II hagi õigeks, kuna ei ole E.R. d näinud ei elavana ega surnuna.
  3. Kostja I on menetlusdokumendid (hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõude) kätte saanud isiklikult allkirja vastu üleandmisega 19.11.2012 (tl 20). Kostja I, kellele kohus andis kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kohtule kirjalikult vastanud.
  4. 12.02.2013 esitas hageja kirjaliku vastuse kostja II vastusele (tl 25-27). Hageja selgitab, et nõuab regressi korras kostjatelt kui kahju tekitajatelt E.P. ile hüvitatud matusekulusid tagasi. Kuivõrd kostjad on kriminaalasjas nr 1-10-2963 süüdi tunnistatud, ei vaja nende süü antud tsiviilasjas tõendamist. Hageja palub haginõude täies ulatuses rahuldada.
  5. Kostja II esitas 18.02.2013 omapoolse vastuse (tl 28), milles palub peatada 447,38 euro solidaarne sissenõue. Kostja II väitel ei ole kohus E.R. peksjat tuvastanud ja kostja II süü E.R. peksmises ei ole tõendatud. Kostja II palub ära oodata EIK otsuse. KOHTU PÕHJENDUSED
  6. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 405 lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes

-s sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Käesoleva tsiviilasja hind on 447,38 eurot.

  1. Kostjatele on kätte toimetatud 26.11.2012 kohtumäärus (tl 17-18) hagi menetlemise kohta lihtsustatud korras (tl 20, 21). Kohtule ei ole teatatud enda ärakuulamise soovist, mistõttu asub kohus seisukohale, et kostjad ei soovi enda ärakuulamist.
  2. Kohus leiab, et esitatud hagi kuulub rahuldamisele kostja II suhtes ja tuleb jätta rahuldamata kostja I suhtes. 2

(4)
  1. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 1 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu surma põhjustamisega. VÕS § 127 lg 4 järgi peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Vastavalt VÕS § 129 lg-le 1 tuleb isiku surma põhjustamisest tuleneva kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral hüvitada surma põhjustamisest tekkinud kulud, eelkõige mõistlikud matusekulud. Sama paragrahvi
  2. lõike kohaselt tuleb matusekulud hüvitada isikule, kellel lasub nende kandmise kohustus. Kui matusekulud kandis muu isik, tuleb matusekulud hüvitada temale. Ohvriabi seaduse (OAS) § 8 lg 1 p 1 sätestab, et OAS-s mõistetakse vägivallakuriteona otseselt isiku elu või tervise vastu toimepandud kriminaalkorras karistatavat tegu, mille tagajärg on kannatanu surm. OAS § 7 lg 1 järgi makstakse hüvitist OAS § 9 lg-s 4 nimetatud isikule. Viidatud sätte kohaselt on õigus saada hüvitist ohvri ravi- ja matusekulude eest füüsilisel isikul, kes kannab ohvri ravikulud või matuse korraldamise kulud. OAS § 13 (09.03.2010 kehtinud redaktsioon) nägi ette, et vägivallakuriteo ohvri matusteks tehtud kulutused hüvitatakse need kandnud isikule summas 7000 krooni (447,38 eurot). OAS § 31 lg 1 alusel läheb pärast OAS-i alusel hüvitise maksmist hüvitise saaja õigus nõuda kahju hüvitamist kuriteoga tekitatud kahju eest vastutavalt isikult hüvitisena makstud summa ulatuses üle riigile. Tagasinõutav summa ei või olla suurem tsiviilhagiga rahuldatud summast. 10.

§ 405

lg 1 p 8 alusel võttis kohus antud tsiviilasja juurde Tartu Maakohtu 20.06.2011 kohtuotsuse kriminaalasjas nr 1-10-2963 (tl 31-41). Viidatud kohtuotsusest nähtuvalt on kostja I süüdi tunnistatud karistusseadustiku (KarS) § 200 lg 2 p-de 5, 7 ja 9 järgi ehk võõra vallasasja äravõtmises selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud vägivallaga, raske tervisekahjustuse tekitamisega, grupi poolt ja sissetungimisega. Kostja II on sama kohtuotsuse alusel süüdi tunnistatud KarS § 212 lg 1 järgi ehk kindlustusjuhtumi toimumise kohta ebaõige ettekujutuse loomises kindlustusandjalt kindlustushüvitise saamise eesmärgil ning KarS § 114 p-de 1 ja 5 järgi ehk E.R. tapmises piinaval viisil ja mis oli toime pandud seoses röövimisega. Kohtuotsusest nähtub, et E.P. esitas kriminaalasjas nr 1-10-2963 tsiviilhagi seoses E.R. lt röövitud raha 8850 krooni ja tema surmaga tehtud kulutuste 14 660 krooni katteks, kokku seega 23 510 krooni. Tsiviilhagi vähendati Sotsiaalkindlustusameti poolt seoses E.R. surmaga E.P. ile matusekulude katteks makstud 7000 krooni võrra. Maakohus mõistis kostjalt II matusekulud E.P. i kasuks välja summas 489,56 eurot (14 660 – 7000 = 7660 krooni) ja kostjatelt solidaarselt röövitud sularaha ulatuses, millise kohus luges tuvastatuks summas 504,90 eurot (7900 krooni). Kohtu hinnangul tuleb kriminaalasjas nr 1-10-2963 tuvastatust lähtudes jätta hagi kostja I vastu rahuldamata, kuivõrd kohus jättis E.R. surma põhjustamise kostja I süüdistusest välja ning kvalifitseeris tema tegevuse ümber KarS § 200 lg 2 p-de 5, 7 ja 9 järgi. Eeltoodust tuleneb seega, et E.R. surma põhjustamises on süüdi tunnistatud vaid kostja II. Tartu Maakohtu 20.06.2011 kohtuotsus on Tartu Ringkonnkohtu 25.10.2011 kohtuotsusega jäetud muutmata ning kohtulahendite infosüsteemi (KIS) kohaselt on viidatud kohtulahendid jõustunud 14.02.2012, kui Riigikohus ei võtnud kostja II kassatsioonkaebust menetlusse. Kohus on seisukohal, et süüdimõistva ja jõustunud kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-10-2963 on tõendatud kostja II õigusvastane ja süüline käitumine, mille kausaalseks tagajärjeks oli E.R. surm, millega kaasnesid matusekulud. Kostja II ei ole vastutusest vabanemiseks tõendanud käesolevas kohtumenetluses ühegi õigusvastasust välistava asjaolu esinemist või süü puudumist. Väide, et kostja II on esitanud kaebuse EIK-le, on paljasõnaline ja tõendamata ega muuda käesoleval ajal fakti, et kostja II on E.R. tapmises süüdi tunnistatud ja et nimetatud kohtuotsus on jõustunud. Kohus selgitab, et EIK ei ole neljas kohtuaste, mis saab tühistada siseriikliku süüdimõistva kohtuotsuse, vaid isikul on inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonis 3

(4)(EIÕK) sätestatud õiguste ja vabaduste rikkumise korral üldjuhul õigus nõuda oma õiguste rikkumise tuvastamist ning õiglast hüvitist. 11. Vaidlust ei ole selles, et hageja on hüvitanud E.P. ile seoses E.R. surmaga matusekulud summas 7000 krooni, mis on 447,38 eurot (tl 5, 6). Kohus on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada kostja II suhtes, kuna kostja II on vastutav nii teo kui tekitatud kahju eest, milleks on ohvri matusekulud, mis on riigi poolt neid kandnud isikule hüvitatud. Pärast hüvitise väljamaksmist on E.P. i õigus nõuda Enn Tuumalt matusekulusid 7000 krooni ehk 447,38 euro ulatuses üle läinud riigile (hageja). Eeltoodust tulenevalt tuleb hageja regressinõue rahuldada VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 1, § 1050 lg-te 1 ja 2 ning OAS § 31 lg 1 alusel ja kostjalt II hageja kasuks välja mõisa 447,38 eurot. 12.

§ 405lg 1 p 10 alusel tunnistab kohus otsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.

MENETLUSKULUDE JAOTUS 13. Vastavalt

§ 162lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus, rahuldades hagi kostja II vastu täielikult, jätab menetluskulud kostja II kanda.

§ 405

lg 1 p 3 alusel määrab kohus otsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud. Eesti Vabariik kui menetlusosaline on

§ 145alusel vabastatud riigilõivu tasumisest.

Kostjalt II tuleb

§ 179lg-te 1 ja 5 alusel välja mõista hagi esitamisel tasumisele kuuluv riigilõiv 75 eurot riigituludesse. /allkirjastatud digitaalselt/ Andrus Miilaste Kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.