3-12-2598/22

MÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Tartu Ringkonnakohus Madis Ernits, Tiina Pappel ja Einar Vene

1. veebruar 2013, Tartu Haldusasi Nikolai Lilitškini kaebus Tartu Vangla
2. detsembri
3. a käskkirja nr 6-1/573 tühistamiseks Tartu Halduskohtu
4. detsembri
5. a määrus Nikolai Lilitškini määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Nikolai Lilitškin Vastustaja Tartu Vangla Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamine Menetlusosalised 3-12-2598 RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
6. detsembri
7. a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates otse Riigikohtule. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
8. Tartu Vangla
9. detsembri
10. a käskkirjaga nr 6-1/573 kohaldati N. Lilitškini suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid, mis seisnesid vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramises, kehakultuuriga tegelemise keelamises ning eraldatud lukustatud kambrisse paigutamises. Julgeolekuolekuabinõude kohaldamise tingis asjaolu, et Tartu Vangla registreeris viimase paari kuu jooksul N. Lilitškini osas kaheksa rikkumist. Lisaks omab kinnipeetav 16 kehtivat distsiplinaarkarisust ning eelnevalt määratud distsiplinaarkaristused ei ole mõjutanud kinnipeetavat hoiduma edaspidiste rikkumiste toimepanemisest.
11. N. Lilitškin esitas
12. detsembril 2012 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla
13. detsembri
14. a käskkirja nr 6-1/573 tühistamiseks. Kaebuse põhjenduste kohaselt pikendab vaidlustatav käskkiri kaebaja sotsiaalset isolatsiooni. N. Lilitškinil on asjas preventiivne huvi, kuna kaebaja soovib ka edaspidi oma õigusi kaitsta.
15. Tartu Halduskohtu
16. detsembri
17. a määrusega tagastati N. Lilitškini kaebus halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 4 alusel. Määruse põhjenduste kohaselt on N. Lilitškinil kaebuses esitatud nõude osas läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 11 lg-st
18. Kaebaja esitas nimetatud käskkirja kehtetuks tunnistamiseks Tartu Vanglale vaide
19. detsembril 2012, mis registreeriti
20. detsembril
21. VangS § 11 lg 7 järgi lahendatakse vaie 30 päeva jooksul, arvates vaide edastamisest vaiet läbivaatavale haldusorganile. Kaebaja on tühistamiskaebusega pöördunud kohtusse ennatlikult. Kohtupraktika kohaselt (vt nt Tartu Ringkonnakohtu
22. novembri
23. a määrus nr 3-09-866) tuleb kohustuslik kohtueelne menetlus läbida enne kohtusse pöördumist ning olukord, kus isik läbib kohtueelset menetlust kohtumenetluse ajal, ei tingi kaebuse menetlemist, kuna enne kohtusse pöördumist oli kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
24. N. Lilitškin esitas määruskaebuse, milles palus Tartu Halduskohtu
25. detsembri
26. a määruse tühistada, kuna see takistab asja sisulist menetlemist. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on kaebaja läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse. Kaebajal tekkis õigus pöörduda kohtusse juba siis, kui ta sai vaidlusaluse akti kätte ja sellega ei nõustunud. Kaebaja sõnutsi on vaie registreerimata ja läbi vaatamata, mistõttu on vaidemenetluses rikutud kaebaja õigusi ja kohtusse pöördumine on seetõttu võimalik. Kohus ei ole kaebust tagastades põhjendanud tagastamise asjaolusid. Kuna tuvastamisnõude osas ei tule vaidemenetlust läbida, esitab kaebaja kohtule tuvastamiskaebuse.
27. Tartu Vangla vastuses palutakse määruskaebus rahuldamata jätta. Vastuse kohaselt on HKMS § 121 lg 1 p 4 imperatiivne säte, mille kohaselt tuleb kaebus tagastada, kui kohustuslik kohtueelne menetlus on läbimata. N. Lilitškin esitas halduskohtule kaebuse enne seda, kui oli vanglale vaide esitanud, mistõttu ei saanudki kohustuslik kohtueelne menetlus läbitud olla. Ainult vaide esitamine haldusorganile ei tähenda, et kohustuslik kohtueelne menetlus oleks läbitud VangS § 11 lg 5 kohaselt. Ka käesoleval hetkel ei ole vaidemenetlus veel lõppenud, kuna kaebaja venekeelne vaie tuli edastada tõlkimisse ning tõlge eesti keelde saabus
28. detsembril
29. Vangla sisekorraeeskirja (VSkE) § 491 lg 6 kohaselt arvestatakse menetlustähtaegasid eestikeelse dokumendi saabumisest. Tulenevalt VangS § 11 lg-st 7 lahendatakse vaie 30 päeva jooksul, arvates vaide esitamisest vaiet läbivaatavale organile. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
30. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
31. Vangistusseaduse kuni
32. detsembrini 2012 kehtinud redaktsiooni § 11 lg 5 kohaselt on kinnipeetaval, karistusjärgselt kinnipeetaval ja vahistatul õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav, karistusjärgselt kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vangla direktorile või Justiitsministeeriumile ning vangla direktor või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Halduskohus on õiguspäraselt asunud seisukohale, et kaebaja on ennatlikult pöördunud kaebusega halduskohtusse. Halduskohtusse pöördumise hetkeks ei olnud kaebaja vanglale vaiet esitanud, seda enam ei olnud täidetud VangS § 11 lg-s 5 toodud eeldused, mis võimaldavad kinnipeetaval kohtusse kaebust esitada. Ainuüksi vaide esitamine haldusorganile ei tähenda, et kaebajal oleks tekkinud kohtusse pöördumise õigus. Vaidemenetluse üheks eesmärgiks on kohtute töökoormuse vähendamine ja halduse enesekontrolli funktsiooni täitmine, mis tähendab, et vaidemenetlus võib lõppeda kaebaja jaoks positiivselt ja kohtusse pöördumine võib osutuda mittevajalikuks.
33. Kaebaja väited vaide registreerimata jätmise ja vaidemenetluse normide rikkumise osas ei ole leidnud tõendamist.
34. Kaebaja on määruskaebuses esitanud õigusvastasuse tuvastamise nõude. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole tulenevalt HKMS § 203 lg-st 2 ja § 182 lg-st 3 võimalik tuvastamisnõuet läbi vaadata, sest seda ei esitatud esialgses kaebuses. Lisaks ei võimalda tuvastamisnõue kaebuse eesmärki saavutada, sest tegemist ei ole primaarse õiguskaitsevahendiga ning õigusvastasuse tuvastamise korral jääb haldusakt ikkagi kehtima. Ringkonnakohtu arvates on tuvastamisnõude esitamise tinginud asjaolu, et tuvastamisnõude osas ei näe haldusmenetluse seadus ette vaidemenetluse läbimise kohustust. Järelikult on tegemist pahatahtlikult esitatud nõudega, sest kaebaja on isegi aru saanud, et tühistamisnõude osas on tal kohtueelne menetlus läbimata ja seetõttu püüdnud esitada nõuet, mille osas vangistusseadus ja haldusmenetluse seadus takistusi ette ei näe.
35. Lähtudes eelpool esitatud seisukohtadest, on Tartu Halduskohus kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel õiguspäraselt tagastanud, kuna kaebaja ei ole läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust. Madis Ernits Tiina Pappel Einar Vene