Obsah (4)

§ 152§ 24§ 200§ 108

MÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Agu Timmi ja Einar Vene 27. veebruar 2013, Tartu Haldusasi Niina Limareva kaebus Narva-Jõesuu

§ 152

lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud. Ehkki kaebaja soovis vaid ehitusloa andmisest keeldumise tühistamist, on keelduva haldusakti vaidlustamisel kaebaja tahe suunatud ilmselgelt sellele, et taotletud haldusakt antaks. Seega tuleks tühistamiskaebust tõlgendada niikuinii ka kohustamiskaebusena. Seda arvestades on

§ 152

lg 1 p-s 4 sätestatud menetluse lõpetamise eeldus täidetud – kaebaja poolt soovitud haldusakt on välja antud - ning menetlus tuleks iseenesest lõpetada.

§ 152

lg 2 sätestab, et kohus ei lõpeta menetlust lg 1 p 4 alusel, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb.

1. Kaebaja ongi asjas esitanud kirjaliku teatise, milles on taotlenud asjas menetluse jätkamist. Samas ei nähtu sellest teatisest, miks on keeldumise vaidlustamine kaebaja õiguste kaitseks jätkuvalt vajalik hoolimata ehitusloa väljastamisest. Teatises on refereeritud ehitusloa andmise korralduse sisu, konstateeritakse, et kaebaja on esitanud selle korralduse peale vaide ning märgitakse, et „See tähendab, et uue korralduse tegemisega jääb vaidlus reguleerimata.“ (tl 120). Ka halduskohtu istungi protokollist ei nähtu, miks oli vaidluse jätkamine kaebaja 3 õiguste kaitseks vajalik. Kohtu küsimusele, mis on kaebaja põhjendatud huvi ehitusloa andmisest keeldumise vaidlustamiseks, on kaebaja vastanud: „Vastustaja arvates ei vastanud projekt tuleohutusnõuetele ja vastustaja viitas korralduse nr 338 andmisel sellele, projektil puudus Päästeameti kooskõlastus, mis ei vasta tõele. Lähtudes korralduse 331 sisust, on kaebajale tehtud linnavalitsuse poolt kohustus lammutada juurdeehitis“ (tl 139p). Ringkonnakohtu hinnangul ei nähtu sellest selgitusest, miks on ehitusloa andmisest keeldumise (eeltoodud tsitaadis nimetatakse seda korralduseks nr 338) vaidlustamine kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Viited ehitusloa andmise korraldusele (tsitaadis korraldus nr 331) on selle küsimuse raames asjakohatud. Olukorras, kus kaebajale on ehitusluba juba antud, on varasem ehitusloa andmisest keeldumine oma mõju ammendanud ning selle vaidlustamine ei ole kaebajale kuidagi õiguste kaitseks vajalik. Kaebajale saab õigusi ja kohustusi käesoleval hetkel kaasa tuua ainult ehitusloa andmise korraldus. Ning ehitusloa andmise korralduse on kaebaja vaidlustanud iseseisva kaebusega (haldusasi nr 3-11-252). Seega saab kaebaja kõiki oma õigusi kaitsta selles vaidluses.
2. Kehtiva

§ 152

lg 1 p-ga 4 ja lg-ga 2 analoogiline regulatsioon oli sätestatud kohtuotsuse tegemise ajal kehtinud

§ 24lg 1 p-s 4.

Kuigi halduskohus andis kaebajale võimaluse põhjendatud huvi väljatoomiseks vaidluse jätkamise osas, ei ole kaebaja asja materjalidest nähtuvalt seda välja toonud. Ka halduskohtu otsusest ei nähtu, mida kohus luges kaebajal põhjendatud huviks vaidluse jätkamise suhtes. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus menetlenud seega lõppkokkuvõttes lubamatut kaebust. Halduskohus oleks pidanud asjas menetluse lõpetama. 10. Eelnevast tulenevalt tuleb halduskohtu otsus tühistada ja asja menetlus lõpetada

§ 200p 5 ning § 152 lg 1 p 4 alusel.

Kuna halduskohus oli kaebajale andnud korduvalt võimaluse põhjendatud huvi väljatoomiseks ning ei kaebaja kirjalikus ega suulises selgituses seda välja ei toonud, siis ei pea ringkonnakohus vajalikuks hakata täiendavalt omapoolselt välja selgitama, kas kaebaja oskab põhjendada, miks on vaidluse jätkamine tema õiguste kaitseks vajalik. 11.

§ 108

lg 6 sätestab, et vastustaja kannab menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse

§ 152

lg 1 p 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. Nähtuvalt asja materjalidest oli ehitusloa väljastamise põhjuseks see, et kaebaja esitas 30. septembril 2010 uue ehitusloa taotluse ja uue projekti ning ehitusluba väljastati seega pärast taotluses varasemate puuduste kõrvaldamist kaebaja poolt (tl 109, 116, 139p-140). Seega ei olnud haldusakti andmine tingitud kaebuse esitamisest, vaid uue haldusmenetluse algatamisest kaebaja poolt. Seetõttu tuleb kaebaja menetluskulud (riigilõiv kaebuse ja apellatsioonkaebuse esitamisel, kokku 31,94 eurot) jätta kaebaja enda kanda. Maili Lokk Agu Timmi 4 Einar Vene