Pärast tasaarvestust pidi OÜ Trassid (pankrotis) tasuma leppetrahvi 74 822.51 eurot. Tartu Maakohus kuulutas
sätestab tasaarvestuse piirangud, selle sätte lõike 4 kohaselt ei saa tasaarvestav pool tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid.
lõike 4 mõte seisneb eelkõige selles, et tasaarvestamiseks kasutatav nõue peab tasaarvestuse tegemisel olema selge, selle üle ei tohi olla vaidlust. Antud kohtuasjas käib vaidlus hageja leppetrahvi nõude olemasolu üle, seega on tegu ebaselge nõudega ning selle tasaarvestust ei ole toimunud.
Antud juhul olid hageja ja OÜ Trassid (pankrotis) sõlminud 25.05.2009.a koostöölepingu, et ühiselt osaleda riigihanke konkursil nr 112305. Koostöölepingu p 2 kohaselt oli leping suunatud ka koostööle peatöövõtulepingu täitmiseks sõlmitavate alltöövõtulepingute sõlmimisel ja täitmisel. Koostööleping vastab oma olemuselt
seltsingulepingu tunnustele. Haldur on seisukohal, et kahe seltsinglase vahel seltsingu huvides sõlmitud alltöövõtulepingutes teineteise suhtes leppetrahvi kohaldamise sätestamine on ilmses vastuolus seltsingulepingu olemusega, mis on suunatud koostööle ning vastastikkusele usaldusele. Sel põhjusel on leppetrahve ette nägevate sätete näol tegemist heade kommete vastaste tüüptingimustega
2.2.
lõike 3 punkt 5 kohaselt on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Antud juhul pidi OÜ Trassid (pankrotis) maksma ebamõistlikult suurt leppetrahvi. Seega ei ole tüüptingimus tühine mitte üksnes
lõike 1 alusel, tühisust kinnitavad ka
lõike 3 punkt 5 ja
. Seega eeldatakse majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingute puhul, et ebamõistlikult suur leppetrahvi kokkulepe kui tüüptingimus on tühine.
Haldur on seisukohal, et leppetrahvid, mis moodustavad 25% alltöövõtulepingute maksumusest, on ebamõistlikult suured, mistõttu on põhjendatud nende vähendamine mõistliku suuruseni, milleks 3 kõiki asjaolusid arvestades oleks mitte rohkem kui kokku 10 000 eurot. Leppetrahvide vähendamine on põhjendatud ka OÜ Trassid (pankrotis) majanduslikku seisundit (ettevõte on pankrotis) ning hageja õigustatud huvi arvestades. 5. Täiendavalt vaidleb haldur antud menetluses vastu hageja koostöölepingust tulenevale nõudele kogusummas 258 045,64 eurot. Kostja leian, et hageja on eksinud nõude arvutamisel, jättes projekti tuludena arvesse võtmata alltöövõtjatelt (sh OÜ Trassid) saadavad leppetrahvid. Juhul, kui kohtu hinnangul on leppetrahvinõue täies ulatuses põhjendatud, on hageja koostöölepingust tulenev nõue põhjendatud üksnes 204 933,04 euro ulatuses. Nimetatud summat ületavas osas (s.o 53 113,60 eurot) on hageja nõue alusetu ning haldur vaidleb selle tunnustamisele vastu. Kui kohus peaks leidma, et leppetrahvinõue on põhjendatud osaliselt, tuleb ka koostöölepingust tuleneva nõude suurus sellest lähtuvalt uuesti arvutada. Eelnevast tulenevalt palub kostja jätta hageja hagi rahuldamata ja hageja nõue 106 225,18 euro ulatuses tunnustamata; kui kohus peaks leidma, et nõudele saab vastuväite esitada vaid 74 822,51 euro ulatuses, jätta hageja nõue tunnustamata 74 822,51 euro ulatuses; alternatiivselt, vähendada hageja leppetrahvinõuet, jätta vastavas osas hageja nõue tunnustamata ning korrigeerida vastavalt ka koostöölepingu p-st 4.6 tuleneva nõude suurust; alternatiivselt, jätta hageja nõue tunnustamata 53 113,60 euro ulatuses koostöölepingu p-st 4.6 tuleneva nõude arvelt; jätta menetluskulud hageja kanda. HAGEJA SEISUKOHT KOSTJA VASTUSE OSAS Hageja ei nõustus kostja seisukohaga, et vastuväite saab esitada ka enne pankrotimenetlust tasaarvestatud leppetrahvi osale. Vaidlustada saab pankrotimenetluses vaid nõuet, mis on pankrotimenetluses esitatud. Enne pankrotimenetlust teostatud tasaarvestust võlausaldajate koosolekul kaitsta ei saa ja tasaarvestatud summa vaidlustamiseks peaks haldur soovi korral esitama tagasivõitmise hagi. Vaidlustatud nõude aluseks olevate alltöövõtulepingute tingimused ei ole tüüptingimused vaid mõlema lepingupoole poolt ühiselt kasutusse võetud tüüptingimustega. Antud juhul kasutati küll AS Terrat lepingu teksti, kuid selle teksti olid pooled eraldi läbi arutanud ja tunnistanud sobivaks seltsingu nimel lepingute sõlmimisel. Seega ei saa neid tingimusi pidada tingimusteks, mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu. Tüüptingimuste kehtetuse lisatingimusena viitab kostja
See viide ei ole asjakohane, sest see norm reguleerib vaid lepinguid, mille üheks pooleks on tarbija. Hageja ei nõustu kostja seisukohaga, et kaasseltsinglaselt seltsingu huvides võetud kohustuse täitmise ebaõnnestumisel leppetrahvi nõudmine on vastuolus seltsingulepingu olemuse ja hea usu põhimõttega. Kuna osalemine riigihankel ja selle kasumlikkus või kahjumlikkus on seotud pakkumise summaga, oli mõlemal seltsinglasel kohustus tagada, et nende töölõikude hind, mille hinna nad olid kalkuleerinud, vastaks pakkumise eelarves turuhinnale. Selle tagamiseks, oli kokku lepitud, et kui ei leita pakutud hinnaga alltöövõtjat, peab see seltsinglane, kes hinna määras, töö ise ära tegema oma pakutud hinnaga. Tagamaks selle kohustuse täitmist, olid alltöövõtulepingutes ette nähtud leppetrahvid juhuks, kui alltöövõtja keeldub töö teostamisest. Seega ei riku leppetrahv seltsinglaste lojaalsuskohustust vaid vastupidi, sätestab sanktsiooni juhuks, kui üks seltsinglastest on lojaalsuskohustust rikkunud. Selline lähenemine on igati kooskõlas nii seltsingulepingu olemuse kui ka heade kommetega. Leppetrahvide suurus oli kokku lepitud arvestades seltsingule tekkivat võimalikku kahju. Hageja palub esitatud hagi rahuldada ja menetluskulud jätta kostja kanda. 4 KOHTU SEISUKOHT Hageja nõudeks on tunnustada ASi Terrat leppetrahvinõuet OÜ Trassid (pankrotis) pankrotimenetluses summas 74 822.51 eurot. Kostja vaidleb hageja kogu leppetrahvi nõudele vastu summas 106 225.18 eurot, kuna kostja on seisukohal, et hageja ei olnud õigustatud tasaarvestust tegema, sest AS Terrat ja OÜ Trassid (pankrotis) vahel sõlmitud töövõtulepingute nr 508/15, nr 508/24, nr 508/25 ja nr 508/26 punktis 5.
) § 35 lg 1 sätestab, et tüüptingimuseks loetakse lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu. Tüüptingimustel on järgmised tunnused:
Selle sätte mõtte kohaselt peab kandma lepingutingimuse võimaliku tühisuse riski
§-s 42 sätestatud alustel see lepingupool, kes esitas läbirääkimata tingimuse teisele poolele sellistel asjaoludel, et viimasel polnud võimalik tingimuse üle läbi rääkida ja selle sisu mõjutada. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud, et nimetatud alltöövõtulepingute pooled pidasid p. 5.12 üle eraldi läbirääkimisi ja OÜl Trassid (pankrotis) oli võimalus mõjutada tingimuse sisu. Kohus andis 16.05.2012 kirjaliku menetluse määramise määruses, pooltele tähtaja kõiki asjas tähtsust omavate tõendite esitamiseks, hageja ei ole nimetatud asjaolu tõendamiseks esitanud ühtegi tõendit. Vaidluse korral tingimuste läbiräägitavuse üle kohaldatakse
Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et poolte vahel ei toimunud alltöövõtulepingute p. 5.12. osas eraldi läbirääkimisi. Kohus on seisukohal, et eeltoodud asjaoludega on tõendatud, et alltöövõtu lepingute p. 5.12 on tüüptingimus võlaõigusseaduse § 35 lg 1 mõttes. Nimetatud tingimust kasutati OÜ Trassid (pankrotis) suhtes, oli korduvalt kasutatud ja väljatöötatud tüüplepingutes ning tingimuse üle ei toimunud eraldi läbirääkimisi ja OÜl Trassid (pankrotis) ei olnud võimalik mõjutada selle sisu.
tulenevalt laieneb tüüptingimuste regulatsioon ka majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingutele.
sätestab, et kui käesoleva seaduse § 42 lõikes 3 nimetatud tüüptingimust kasutatakse lepingus, mille teiseks pooleks on isik, kes sõlmis lepingu oma majandus- või kutsetegevuses, siis eeldatakse, et see tingimus on ebamõistlikult kahjustav. Seega selle sättega laiendatakse tüüptingimuste regulatsiooni, nähes ette § 42 lg-s 3 toodud loetelu kohaldamist ka majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingutele. Erinevalt tarbijalepingutest ainult eeldatakse § 43 lg-s 3 antud loetelus sisalduvate tüüptingimuste ebamõistlikult kahjustavat sisu. III. Kohtu seisukoht leppetrahvi kokkulepe tühisuse osas vastavalt
lg 1 ja
lõike 3 punktile 5 ja
§-le 44.
lg 1 kohaselt on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimustega on lepingust tuleneva õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud, või kui tüüptingimus ei vasta headele kommetele.
lg 3 p 5 sätestab, et lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Kohus on seisukohal, et antud leppetrahvi tingimus ei eksi heade kommete regulatsiooni vastu arvestades koostöölepingu olemust, eesmärki ning leppetrahvi eesmärki. Nimetatud lepingute p.5.
lg 1 on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Kohus on seisukohal, et vastastikused lepingu täitmise tagatised on lubatud ja need ei ole vastuolus koostöölepingu olemuse ja eesmärgiga ning seega ei ole nimetatud leppetrahvi kokkulepe vastuolus heade kommetega. Samuti leiab kohus, et leppetrahv 25% lepingu maksumusest ei ole ebamõistlikult suur. Kohus leiab, et kui sarnane tingimus on korduvalt pooltevahelises lepingus esinenud, ei tohiks seda tingimust ebamõistlikuks lugeda. Samuti tuleb majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingutes lähtuda väljakujunenud praktikast ja tavast. Toimiku materjalidest nähtub, et AS Terrat ja OÜ Trassid (pankrotis) on sõlminud neli alltöövõtulepingut sellise leppetrahvi suurusega, millest oldi teadlikud, samuti on AS Terrat sõlminud samal tingimusel lepingu OÜga Nurme Teedeehitus. Seadus ei sätesta leppetrahvi suuruse kokkuleppele piiranguid. Seega ainuüksi leppetrahvi suurusest lähtuvalt ei saa leppetrahvi kokkulepe olla reeglina vastuolus heade kommetega ega seadusega ning seetõttu tühine. Nende asjaolude alusel asub kohus seisukohale, et majandustegevuses kahe 6 äriühingu vahel selliste töövõtulepingutele kohaldatav leppetrahvi määr 25% lepingu maksumusest ei ole ebamõistlikult suur. IV. Kohtu seisukoht selles osas, kas leppetrahvi kohaldamine on vastuolus hea usu põhimõttega.
lg 2 sätestab, et võlasuhtele ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Kohus on seisukohal, et kohustust käituda heas usus tähendab lähtuda eelkõige nendest reeglitest, mis on seaduses sätestatud ja mille alusel saab poolte käitumisele hinnangut anda. Seadus näeb ette leppetrahvi kohaldamist lepingupoole suhtes, kes ei ole lepinguga võetud kohustusi täitnud või on neid rikkunud.
lg 2 järgi tuleb kohustus täita hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes, mis tähendab eelkõige niisuguste objektiivsete asjaolude arvestamist nagu võlasuhte olemus, tehingu eesmärk, vastava tegevuse- või kutseala tavad ja praktika. Kohus on seisukohal, et leppetrahvi kohaldamine koostööpartneri suhtes, kes ei täida lepingut ei ole vastuolus hea usu põhimõttega. V. Kohtu seisukoht kostja taotluse osas leppetrahvi vähendamiseks. Kostja on seisukohal, et leppetrahvid, mis moodustavad 25% alltöövõtulepingute maksumusest, on ebamõistlikult suured. Leppetrahvide vähendamine on põhjendatud ka OÜ Trassid majanduslikku seisundit arvestades ja hageja õigustatud huvi arvestades.
lg 1 sätestab, et kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kohus on seisukohal, et kostjal on kohustus tõendada, et leppetrahv on ebaproportsionaalne. Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-66-05 p-s 19 asunud seisukohale, et kui kostja ei suuda tõendada, et leppetrahv on hageja kahjuga võrreldes ebaproportsionaalselt suur, tuleb leppetrahvi alandamise taotlus jätta rahuldamata. Vastasel juhul kaotaks leppetrahv oma eelnevalt kokku lepitud kahju hüvitise tähenduse. Poolte majanduslik olukord on asjaolu, mida peaks arvestama alles pärast seda, kui on kaalutud leppetrahvi eesmärki ja võlausaldaja õigustatud huve. Antud juhul ei ole kostja tõendanud, et leppetrahv on ebaproportsionaalne. Kostja on üksnes märkinud, et leppetrahv 25% alltöövõtulepingute maksumusest on ebamõistlikult suur ning seda tuleb vähendada mõistliku suuruseni, mis oleks kostja arvates mitte rohkem kui kokku 10 000 eurot. Muuhulgas märgib kohus, et hageja poolt on tõendatud AS Terrat ja OÜ Nurme Teedeehitus vahel sõlmitud töövõtulepinguga nr 508/29 ja OÜ Viamer Grupp arvetega nr 11-0613, nr 11-0907 ja nr 11-100 ja nende aluseks olevate aktidega, et leppetrahvi määr on suurusjärgus keskmise kahjuga. Hageja on välja toonud, et töövõtulepinguga nr 508/25 ette nähtud töö teostasid alltöövõtjad OÜ Nurme Teedeehitus (torustiku paigaldus) ja OÜ Viamer Grupp (asfaltkatete taastamine), ning selle hinnaks kujunes planeeritud 187 080,71 euro asemel 351.209,99 eurot. Seega ületab juba ühe lepingu summa suurenemine kõigi leppetrahvide summat. Kohus on seisukohal, et kuna kostja ei ole esitanud kohtule ühtegi tõendit ega põhjendanud, et leppetrahvi nõue on ebaproportsionaalselt suur hageja kahjuga, siis jätab kohus kostja nõude leppetrahvi vähendamiseks rahuldamata. VI. Kohtu seisukoht kostja taotlusele jätta tunnustamata hageja nõue 52 113.60 euro ulatuses koostöölepingu p-st 4.6 tuleneva nõude arvelt. 7 Kohus on seisukohal, et kuna hageja on esitanud nõude tunnustamaks OÜ Trassid (pankrotis) pankrotimenetluses leppetrahvide nõuet summas 74 822.51 eurot, siis ei analüüsi kohus antud menetluses hageja poolt pankrotimenetluses tunnustamiseks esitatud koostöölepingust tulenevat nõuet. Kohus on seisukohal, et esitatud hagi tuleb rahuldada ning tunnustada ASi Terrat nõuet OÜ Trassid (pankrotis) pankrotimenetluses pankrotihalduri poolt vaidlustatud osas summas 74 822.51 eurot. MENETLUSKULUDE JAOTUS TsMS § 173 lõike 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lõige 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jätab kohus menetluskulud täielikult OÜ Trassid (pankrotis) pankrotihaldur Ülli Adamsoni kanda. Kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.