← Eesti

3-11-1731/69

Obsah (8)§ 212§ 215§ 213§ 223§ 116§ 62§ 109§ 108

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viive Ligi, Lilianne Aasma ja Lauri Madise Otsuse tegemise aeg ja koht 11. aprill 2013, Tallinn Haldusasja number 3-11-1731

§ 212

lg 1 teises lauses sätestatud juhul (

§ 212lg 1).

Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoime- 3-11-1731 tamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (

§ 215lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 213lg 1 p 5).

Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (

§ 223lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (

§ 116

lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (

§ 116lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. AS Järvak kajastas perioodil
  2. oktoobrist kuni
  3. detsembrini 2009 oma raamatupidamises diiselkütuse soetamist järgmistelt äriühingutelt: OÜ Albo Invest (kaks arvet, kokku 27 000 liitrit hinnaga 274 500 krooni + käibemaks 54 900 krooni), OÜ Timotex Trade (üks arve, 17 000 liitrit hinnaga 182 750 krooni + käibemaks 36 550 krooni), OÜ Grimsley (üks arve, 10 000 liitrit hinnaga 104 200 krooni + käibemaks 20 840 krooni) ning OÜ Stavorin (üks arve, 17 000 liitrit hinnaga 184 280 krooni + käibemaks 36 856 krooni). Eelnimetatud äriühingute arvetel näidatud käibemaksusummad kajastas AS Järvak oma käibemaksuarvestuses sisendkäibemaksuna ning tegi nende arvete alusel väljamakseid arvetel nimetatud müüjate pangakontodele.
  4. Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskus (LMTK) tegi
  5. juunil
  6. a maksuotsuse nr 12.2-3/2228-56, millega kohustas AS Järvak tasuma 9 532,17 eurot käibemaksu ning 15 203,18 eurot tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt. Maksuotsuses asuti seisukohale, et AS Järvak raamatupidamises olevatel OÜ Albo Invest, OÜ Timotex Trade, OÜ Grimsley ja OÜ Stavorin rekvisiitidega vormistatud arvetel kajastatud tehinguid ei ole toimunud ja AS Järvak ei ole neil arvetel näidatud diiselkütust soetanud. Maksuotsuse kohaselt puudusid AS-l Järvak seega nõuetekohased algdokumendid, mis õigustaksid sisendkäibemaksu mahaarvamist ning mille põhjal saaks järeldada, et tehtud väljamaksed olid ettevõtlusega seotud. Eeltoodud seisukohti põhjendatakse maksuotsuses järgnevalt. 1) OÜ Albo Invest, OÜ Timotex Trade ja OÜ Stavorin rekvisiitidega kütuse saatedokumendid ei vasta vedelkütuse seaduse (VKS) nõuetele, kuna neil puudub märge, millist liiki diiselkütusega on tegemist. Lisaks erinesid OÜ Timotex Trade saatedokumendil andmed teineteisest vastavussertifikaadi väljaandmise kuupäeva osas ning saatelehel oli kaubasaajaks märgitud OÜ Linnakütus. 2) OÜ Albo Invest, OÜ Timotex Trade, OÜ Grimsley ja OÜ Stavorin dokumentides viidatud vastavussertifikaatidega kütust ei saanud neil isikutel olla ning nad ei saanud seda AS-le Järvak müüa, kuna nende vastavussertifikaadiga diiselkütust tegelikult soetanud äriühingud ei kinnitanud selle edasimüüki ülaloetletud äriühingutele või äriühingutele, kellelt ülalloetletud äriühingud selle väidetavalt soetasid. 3) OÜ Albo Invest omas varifirmale iseloomulikke tunnuseid: oma juriidilisel aadressil jäi kättesaamatuks, ei esitanud aruandeid, puudusid tehnilised vahendid ja töötajad, juhatuse liige polnud maksuhaldurile kättesaadav ega omanud alates
  7. aasta veebruarist kindlat elukoh2

(16)3-11-1731 ta. OÜ Albo Invest esindaja R S kinnitas ainult kütuse müügidokumentide koostamist ja laekunud raha samal päeval edasi kandmist teise ettevõtte pangakontole ning selle sularahas välja võtmist, kuid kütuse olemasolust ei teadnud ta midagi. 4) AS Järvak juhatuse liige A V ei osanud maksuhaldurile selgitada, kuidas käis OÜ-lt Albo Invest kütuse tellimine, millised dokumendid olid kütusega kaasas, kuidas kütuse transpordis kokku lepiti või kes oli kütuse vastuvõtja. Kütuseveoki omanik OÜ Sparostar ei kinnitanud kütuseveo kokkulepete olemasolu AS-ga Järvak ega OÜ-ga Albo Invest, saatelehtedel kajastatud kütuse koguste üleandmist ei kinnitanud dokumentides märgitud autojuht S, samuti ei kinnita seda saatelehel olev juhatuse liikme allkiri, kuna A V ise kinnitas maksuhaldurile antud seletuses, et ei tea, kes oli selle kütuse vastuvõtja. 5) OÜ Grimsley saatelehele märgitud kütuse üleandmist ei kinnitanud dokumentides kajastatud autojuht S. AS Järvak kütuse vastuvõtja H H kinnitas saatelehe allkirjastamist, ent kütuse vastuvõtmise osas ei olnud ta kindel. A V i ja OÜ Grimsley volitatud esindaja A G i ütlused lepingu sõlmimise ja tehingu toimumise kohta on vastuolulised ja ebausaldusväärsed, AS Järvak ega OÜ Grimsley ei esitanud maksuhaldurile väidetavalt sõlmitud lepingut, kriminaalmenetluse raames OÜ-lt Grimsley äravõetud dokumentide hulgas seda samuti polnud. 6) OÜ-ga Timotex Trade tehtud tehingu puhul ei osanud lepingus märgitud osapooled selgitada tehingu toimumise täpseid asjaolusid ega lepinguga kokku lepitud tingimusi, andsid vastuolulisi ja ebausaldusväärseid ütlusi. OÜ Timotex Trade pangakontole laekunud raha kantakse kohe edasi teise ettevõtte pangakontole, kust see võetakse sularahas välja või kantakse edasi valuuta ja sularaha tehinguid tegeva ettevõtte pangakontole. Kütuse vedaja V. V ja OÜ Vitrans poolt saadud selgitused OÜ Timotex Trade rekvisiitidega saatelehele märgitud kütuse veo osas on vastuolulised ning AS Järvak kütuse vastuvõtja ei osanud öelda, kas saatelehele märgitud kütuse kogus tuli AS Järvak. 7) OÜ Stavorin omab varifirmale iseloomulikke tunnuseid: pole juriidilisel aadressil kättesaadav, ei ole esitanud majandusaasta aruannet, pangakontole laekunud summad võetakse sularahas välja, ettevõttel puuduvad tehnilised vahendid ja töötajad. OÜ Stavorin juhatuse liige ei ole maksuhaldurile kättesaadav ega ole esitanud maksuhaldurile korraldusega nõutud dokumente. OÜ Stavorin esindaja R S kinnitas ainult kütuse müügidokumentide koostamist ja sularaha väljavõtmist, ent kütuse olemasolust ei teadnud midagi. OÜ-ga Stavorin tehtud tehingu puhul ei osanud lepingus märgitud üks osapool selgitada tehingute toimumise asjaolusid ega lepingus kokkulepitud tingimusi ning teise osapoole esindaja ei mäletanud lepingu sõlmimist ega teadnud kütuse olemasolust ega kütuse transpordist midagi. Autojuht Kalja kinnitas OÜ Stavorin rekvisiitidega saatelehel kajastatud kütuse koguste viimist, kuid ei teadnud, miks on saatelehele märgitud kauba mahalaadimise kohaks Maardu Terminaal AS. AS Järvak raamatupidamises oli kajastatud OÜ Stavorin rekvisiitidega kütuse saateleht, millel puudus märge kütuse faktilise vastuvõtmise kohta. 3. AS Järvak esitas 13. juulil 2011. a Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskuse 14.06.2011 maksuotsus nr 12.23/2228-56. Kaebuse põhjendused olid järgmised. 1) Maksuotsuse tegemisel ei ole maksuhaldur hinnanud kaebaja poolt kontrollakti kohta esitatud vastuväiteid, mis puudutasid tõendite hindamist. Maksuhaldur ei arvestanud kaebaja antud ütlustega ja taotlustega kuulata täiendavalt üle kolmandaid isikuid, samuti pole arvestatud sellega, et kütuse puudumisel poleks kaebajal olnud võimalik teenust enda klientidele osutada. Maksuotsuses pole esitatud tõsiseltvõetavaid etteheiteid kaebaja tegevusele vaidlusaluste tehingute toimumise ajal, maksuotsust on põhjendatud sellega, et 1,5 aastat hiljem ei ole kaebajaga tehinguid teinud isikud maksuhaldurile kättesaadavad ning sarnanevad variäriühingute3
(16)3-11-1731 le. Isegi kui kaebajaga tehingud teinud isikud ei ole seadusi täitnud, ei saa karistada kaebajat täiendava maksu määramisega. 2) Maksuhaldur on maksuotsuse tegemisel jätnud kütuseraamatu andmed põhjendamatult arvesse võtmata. Kaebaja kavatsus kütuseraamatu originaal kohtuistungil esitada ei saanud vastustajale teatavaks alles kohtuistungil, vaid oluliselt varem. Seega oleks vastustaja pidanud viitama dokumendi ebausaldusväärsusele samuti varem. Kütuseraamat kinnitab kütuse vastuvõtmist, sest selle kanded on tehtud käsikirjaliselt ja kronoloogilises järjestuses ning koosmõjus kütuse kasutamist kinnitavate tõenditega ja selgitava tabeliga on tõendatud, et kütus vaidlusaluses koguses ja ajal kaebaja mahutitesse jõudis. Maksuhaldur on jätnud põhjendamatult arvestamata väljundkäibega ning teiste raamatupidamisdokumentidega (sõidulehed, kütuse tankimine kolmandate isikute juures jne). 3) Maksuotsuses pole piisavalt põhjendatud seisukohta, et vaidlusaluseid tehinguid ei toimunud. Asjakohatu on maksuhalduri põhjendus, et ta pole saanud kontakti tehingu teiste poolte esindajatega. Asjaolu, mis esineb pärast kütuse müügitehinguid, ei saa kinnitada varasema sündmuse olemasolu või selle puudumist. Mitmed isikud (A V , M S , H H , R S , A G , T V , I K , R S , A K jt) on kinnitanud maksuhaldurile äritegevust ja tehingute toimumist. 4) Tehingu toimumist OÜ-ga Albo Invest kinnitab kohtuistungil A V i poolt vande all antud seletus, samuti autojuht M S i 12. mail 2011 maksuhaldurile antud seletus. Asjaolu, et maksuhaldur ei ole saanud kontakti Albo Invest OÜ seadusliku esindajaga või et maksudeklaratsioonidest ei nähtu kütuse soetust ega müüki, on kaebaja hinnangul pärast vaidlusalust tehingut ja kütuse üleandmist aset leidnud sündmused, millega ei ole võimalik tehingu mittetoimumist tõendada. Kaebaja ei saanud seda asjaolu kuidagi teada ega seda mõjutada. OÜ Albo Invest seaduslik esindaja Sergei Nabattšikov ei ole tehingu toimumist ümber lükanud. 5) V. P, A. K ja A. G ütlused kogumis tõendavad asjaolu, et OÜ Grimsley tegeles kütuse ostu ja müügiga. A. G ei mäletanud, kust ta kütuse soetas, sest ta tegeles illegaalse kütuseimpordiga ning vaidlusalust perioodi puudutavad dokumendid olid OÜ-st Grimsley kriminaalmenetluse raames ära võetud. Tehingute toimumist OÜ-ga Grimsley kinnitab kohtus tunnistajana üle kuulatud H H. Autojuht S ütlused, milles ta ei kinnita kütuse vedu kaebajale, on ümber lükatud A. Gi ning Si enda ütlustega. Kohtuotsusest kriminaalasjas nr 1-10-16180 nähtub, et OÜ-ga Grimsley seotud isikud on süüdi tunnistatud selles, et nad tegelesid kütusepettusega - erinevatest riikidest soetatud kütus ja komponendid imporditi Eestisse, maksud jäeti maksmata ning pärast ümbertöötlemist müüs OÜ Grimsley kütuse Eesti ettevõtetele. 6) Tehingu toimumist OÜ-ga Timotex Trade kinnitab juhatuse liige T V seletus ning A V i ja H H i poolt antud ütlused. Lisaks kinnitas Vitrans OÜ, et viis kütuse kaebajale ja selle võttis vastu H H . Asjaolu, et dokumentidel esineb ka nimi Linnakütus OÜ, ei muuda asja sisu, kuna kõik asjaosalised kinnitavad, et kaup jõudis müüjalt kaebajani. 7) Kuigi OÜ Stavorin esindaja ei ole maksumenetluses maksuhaldurile olnud kättesaadav, kinnitab kütuse OÜ-lt Stavorin kaebajale transportinud autojuht I K tehingu toimumist ja kauba kättesaamist kaebaja poolt. Autojuht teadis sedagi, et kütuse kogus märgiti ära kütuselao vihikusse, seega oli ta ilmselt kütusevihiku täitmise juures. Maksuhaldur on eiranud uurimispõhimõtet, jättes Stavorin OÜ seaduslikult esindajalt Aleksandrs Sviridovsilt seletuse võtmata, selleks oleks olnud võimalik kasutada Läti maksuhalduri ametiabi. 8) Asjaolust, et käibemaksukohustuslase lepingupartnerite tegevus pole õiguspärane, ei tulene iseenesest, et kaebaja on alusetult nõudnud enammakstud maksusumma tagastamist. Ostja heausksust tuleb eeldada ning ostjal ei ole kohustust kontrollida, kas müüja tasub riigile käibemaksu. Kaebaja eeldas põhjendatult, et arvel märgitud isikud olid tegelikud kauba müüjad, 4
(16)3-11-1731 ega teadnud, et nad seda pole. Kaebaja kontrollis arvel näidatud käibemaksukohustuslase registrinumbrit ning on sellega üles näidanud nõutavat hoolsust. 9) Puudub alus tulumaksu määramiseks. Maksuotsuses ei ole välja toodud asjaolusid, millest järelduks, et müüjate poolt väljastatud arved ei vasta õigusaktides ettenähtud nõuetele. Dokumendid on nõuetekohased ning võimaldavad adekvaatselt tuvastada majandustehingute toimumise näidatud poolte vahel. Mittenõuetekohase kuludokumendi alusel tehtud väljamaksest saab rääkida näiteks siis, kui pangaülekandega tasutud summa puhul ei ole võimalik tuvastada, mille eest raha maksti. Hoolsusnõuete täitmine seoses müüja isiku tuvastamisega ei ole tulumaksu osas oluline.
  1. Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskus palus jätta AS Järvak kaebuse rahuldamata ja kohtukulud kaebaja kanda. Vastustaja põhjendused olid järgmised. 1) Kontrollimenetluses ei selgunud, et kütust oleks soetatud fiktiivsetel arvetel näidatud koguses ja aegadel, ning tehingute toimumist kinnitavate isikute seletused on ümber lükatud teiste asjas kogutud tõenditega. Seetõttu ei saa kaebaja tugineda tegutsemisele heas usus. Kaebajat ei maksustata puuduste tõttu tehingute jada eelmistes lülides, need puudused üksnes kinnitavad maksuhalduri järeldust, et kaebaja ei soetanud kütust. Kaebaja, kajastades teadvalt raamatupidamises arveid, mille alusel kaupa ei saadud, osales maksupettuses. 2) Kaebaja poolt esmalt saadetud e-kirja, mis sisaldas väidetavalt eriarvamust ning koopiat kütuseraamatust, ei võtnud vastustaja server seatud mahupiirangu ületamise tõttu vastu. Kaebaja oleks kaasaaitamiskohustusest tulenevalt pidanud esitama eriarvamuse lisana saadetud kütuseraamatu lehed uuesti, valides vajadusel teistsuguse edastamise viisi. 3) Eriarvamusele väidetavalt lisatud kütuseraamatu neli lehte poleks võimaldanud tuvastada, et kütus tõepoolest neil kuupäevadel kaebaja kütuselattu saabus. Kütuseraamatu andmed ei ole usaldusväärsed ning lahknevad kaebaja raamatupidamise andmetest. Pole ühtki tõendit, et kaebaja oleks kütust ladustanud kolmandasse, nö reservmahutisse. Kohtule esitatud kütuseraamatus on kirjed vaid kahe mahuti kohta. Seega ei saanud kaebajal korraga olla kütust rohkem kui 2x27=54 m
  2. Võrreldes kütuseraamatu andmeid kaebaja poolt kohtule esitatud väidetavalt jooksvat laoarvestust kajastava Exceli tabeli andmetega, siis
  3. oktoobril ning
  4. detsembril
  5. a ületas kaebajal väidetavalt olemas olnud kütuse maht eeltoodud 54 m3 piiri. Kütuseraamatu andmete kohaselt on kütuse jääk aasta lõpus 12 072 liitri võrra väiksem, kui on kajastatud raamatupidamises ning see vahe ühtib kaebaja poolt esitatud Exceli tabelis korrigeeritud summaga. 4) Kaebaja soetas kontrollitaval perioodil kütust 3-4 korda kuus, mistõttu ei oleks kaebaja töötajatel pidanud olema väga suuri raskusi tarnete meenutamisega kontrollimenetluse ajal, mil tehingutest ei olnud möödunud veel aastatki. 5) Kaebaja
  6. juunil
  7. a kohtule esitatud Exceli tabel DK 2009 ei tõenda, et vaidlusalustel arvetel kajastatud kütuseta poleks kaebaja autod sõita saanud. Selles tabelis esitatud andmed kasutatud kütuse osas ei ühti kaebaja raamatupidamise andmetega ning tabeli arvestusest on välja jäetud OÜ-lt Inndex soetatud kütus. Vastustaja poolt
  8. septembril 2012 kohtule esitatud arvestusest järeldub, et AS-lt Jetoil ja OÜ-lt Inndex ning avalikest tanklatest soetatud kütusest piisas raamatupidamisarvestuses fikseeritud sõidukite kütusekuludeks. 6) Pole usutav, et kütuse saajat ei huvita, kas tegemist on suvise või talvise diiselkütusega, kuna suvise kütuse kasutamine talvisel ajal võib muuta sõidukite liikumise võimatuks. Kuna vaidlusaluste tehingupartnerite näol ei olnud tegu kaebajale tuttavate ettevõtjatega, oleks kütu- 5
(16)3-11-1731 se kvaliteedi kontrollimine olnud iseäranis mõistlik ning üksnes kütuse odavam hind ei saanud olla argument, mis kvalitatiivsed puudused üles kaaluks. 7) Ekslik on kaebaja väide, et ta kontrollis kõigi tehingupartnerite registreeringuid majandustegevuse registris. OÜ Timotex Trade ei olnud registris kütusemüüjana registreeritud. VKS § 6 lg 2 p 6 kohaselt pidi saatedokumendile olema märgitud müüja registreeringu number, mis OÜ Albo Invest ja OÜ Timotex Trade saatedokumentidel puudus. 8) Pole usutav, et A V ile ja H H ile meenusid 3 aastat pärast tehingute toimumist täpsed asjaolud kütuse soetuse kohta, samas kui maksumenetluses, mil tehingutest ei olnud möödunud veel aastatki, need ei meenunud. Istungil antud seletusi lubavad ebausaldusväärseteks pidada ka järgmised asjaolud: A V väitis kohtus, et Albo Invest OÜ kütusesoetuse puhul oli kütust autos 35 000 liitrit, samas kui autojuht Mihhail Si seletuse kohaselt oli seda 27 000 liitrit; Grimsley OÜ puhul ei rääkinud A V vahendajast, kelle olemasolu tehingus väitis aga A G ; A Si väitel ei saanud ta
  1. aasta novembris sõita saatelehele märgitud sõidukiga, samas kui H H väitis, et OÜ Grimsley kütust toonud autojuhiks oli S; Timotex Trade OÜ puhul ei selgitatud, miks oli saatedokumentides saajana märgitud Linnakütus OÜ; kui autojuht I K oleks öö vastu
  2. detsembrit veetnud autos, et hommikul kütust maha laadida, nagu väitis kohtuistungil H H , oleks see talle maksuhaldurile seletusi andes meenunud; ebausutav on H H i selgitus, et täiesti uued kütusemüüjad, kellega AS Järvak ei ole varem tehinguid teinud, kasutavad pikaaegsete kütusemüüjatega samu autosid ja autojuhte.
  3. Tallinna Halduskohus rahuldas
  4. oktoobri
  5. a otsusega osaliselt AS Järvak kaebuse, tühistades Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskuse
  6. juuni
  7. a maksuotsuse nr 12.2-3/2228-56 osas, millega kohustati AS-i Järvak tasuma 2335,97 eurot käibemaksu tehingult OÜ-ga Timotex Trade ning 7482, 64 eurot tulumaksu väljamaksetelt OÜ-le Timotex Trade ja OÜ-le Stavorin. Kohus mõistis Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskuselt AS Järvak kasuks välja menetluskulu 3103, 50 eurot. 1) Kaebaja vastuväidetega on maksuotsuse tegemisel arvestatud. Maksuotsuses punktis 6 on kontrollakti kohta esitatud eriarvamuses toodud seisukohti kajastatud, samuti on viidatud, et maksuhalduri hinnang neile seisukohtadele sisaldub maksuotsuse punktides 2.1, 3.1, 4.1, 5.1 ja 6.
  8. Põhjendamatu on väide, et maksuhaldur ei ole seletusi võtnud isikutelt, kellelt seletuste võtmist kaebaja maksumenetluses oluliseks pidas. Asja materjalidest nähtuvalt taotles kaebaja
  9. aprillil 2011 maksuhaldurile esitatud avalduses (CD-l dok. nr 6) M. Si küsitlemist ning selle isiku käest on maksuhaldur suulise seletuse võtnud. 2) Asjakohatu on kaebaja etteheide, et maksuhaldur pole maksumenetluses arvestanud sellega, et ilma vaidlusalustel arvetel näidatud kütuseta ei oleks kaebaja autod sõita saanud. Kogu maksumenetluse vältel (sh kontrollaktile esitatud eriarvamuses) ei ole kaebaja sellist vastuväidet esitanud. Samas on maksuhaldur kontrollaktis viidanud kaebaja laoarvestuse puudulikkusele ning maksumenetluses esitatud raamatupidamisdokumentide alusel (sh väljavõte kontost Kütuseladu) järeldanud, et kütuse puudujääki poleks tekkinud. Seega oleks kaebaja pidanud vastuväited ja vajalikud tõendid esitama hiljemalt eriarvamusega. 3) Kütuseraamatut maksumenetluse jooksul ei esitatud ning tegemist on kaasaaitamiskohustuse rikkumisega. Koopiad kütuseraamatu 4 leheküljest ei jõudnud vastustajani ka koos eriarvamusega. Dokumendi saatja peab hoolt kandma selle eest, et saadetud dokumendid adressaadini jõuaks. Alles kohtumenetluses esitatud kütuseraamatut tuleb käsitleda asjakohatu tõendina (vt Riigikohtu otsus nr 3-3-1-47-07). Pidades kütuseraamatule kui tõendile tuginemist lubamatuks selle hilise esitamise tõttu, tuleb märkida, et tegemist on ka ebausaldusväärse dokumendiga. Kaebaja raamatupidaja sõnul (CD-l dok. nr 17) koostas ta raamatupidamise kütuselao väljaminekud tanklas oleva lehe ja sõidulehtede järgi. Raamatupidamise andmed konk6
(16)3-11-1731 reetsete sõidukite lõikes (CD-l dok. nr 28) erinevad kaebaja poolt esitatud kütuseraamatust ja selle põhjal koostatud arvestustabelist (tl 143 jj) konkreetsete sõidukite poolt tangitud (lao väljaminek) kütuse koguste osas. Usaldusväärsed pole ka kaebaja poolt koostatud tabeli andmed. Maksumenetluses kinnitas kaebaja raamatupidaja, et kütuselao liikumise kandeid ei säilitata pärast seda, kui need on koondtabelisse kantud, seepärast pole selge, milliste andmete põhjal tabel on koostatud. 4) OÜ Albo Invest arvete ja saatedokumentide alusel ei ole kaebaja diiselkütust soetanud. Tegemist on fiktiivsete dokumentiga. Erinevalt maksuhaldurile antud seletusest, et ta ei mäleta tehingut OÜ-ga Albo Invest, andis A V kohtuistungil tehingu kohta üksikasjaliku kirjelduse. Pole usutav, et A V mäletas kohtuistungi ajal sündmusi paremini kui 2010. aasta juulis. Pigem võiks põhjus olla selles, et seda tehingut tegelikult ei toimunud ning A V ei soovinud maksuhaldurile esitada valeväiteid asjaolude kohta, mida maksuhaldur oleks menetluse käigus kontrollida saanud. MKS § 60 lg 1 ja 4 kohaselt on maksukohustuslase seadusliku esindaja seletus maksumenetluses tõendiks. Jättes maksuhaldurile esitamata tehingu asjaolud, rikkus A. V kaasaaitamiskohustust ega saa kohtus neile asjaoludele enam tugineda (vt Riigikohtu otsus nr 3-3-1-47-07). 5) OÜ Albo Invest ja kaebaja vahelist tehingut ei tõenda M. Si kinnitus kütuse vedamise kohta (CD-l dok. nr 3). Kinnitus on üldsõnaline ja võib olla mõjutatud, sest M. Si kontaktandmed esitas kaebaja maksuhaldurile alles pärast kontrollaktiga tutvumist. A. Vi ja M. Si seletused kütuse koguse osas ei lange kokku (35 vs 27 tonni). M. S väitis, et ta ei allkirjastanud ega andnud üle mingisuguseid dokumente. On ebausutav, et autojuht, kelle jaoks kütuseveokiga kütuse transportimine on igapäevane töö, mäletab poolteist aastat hiljem täpselt konkreetsesse kohta viidud kütuse kogust. Samuti on ebausutav, et autojuhil ei olnud kaasas ühtegi dokumenti ning mingeid dokumente kütuse üleandmisel ei allkirjastatud. 6) Kütuse üleandmist puudutavate dokumentide puudumine räägib samuti OÜ Albo Invest ja kaebaja vahelise tehingu toimumise vastu. Ei ole usutav, et suur kogus kütust liigub müüjalt ostjale puhtalt pooltevahelisele usaldusele tuginedes. Kütuse kvaliteedi kohta andmed puudusid, mis viitab samuti tehingu fiktiivsusele, sest suure autopargiga firmale peaks kütuse kvaliteet tehnika korrasoleku tagamiseks olema väga oluline. 7) OÜ Albo Invest tehingu kohta vormistatud leping (CD-l dok. nr 176) ei vasta kaebaja seletusele tehingu väidetavate asjaolude kohta. Kütuse müüki kaebajale ei kinnita tehingu väidetav teine pool. R S il oli OÜ Albo Invest pangakonto kasutamise õigus, kütuse müügiks vajaliku vastutuskindlustuse lepingu sõlmis R S – need asjaolud viitavad sellele, et OÜ Albo Invest tegevust korraldas R S ning juhatuse liikmeks olnud S N ei olnud äriühinguga tegelikku seost. Seega võib tehingu teise poole seletusena arvestada R S i kinnitust maksuhaldurile, et ta ei tea kütusest midagi ning tema vormistas ainult dokumente. 8) Kuna vaidlusaluse arve alusel kaebaja OÜ-lt Albo Invest kütust ei saanud, ei saa kõne alla tulla kaebaja heausksus ega võimalus, et kaebaja soetas kütuse mõnelt tundmatult kolmandalt isikult. Seisukohta, et OÜ Albo Invest nimel on tegelikult keegi tundmatu isik kaupa toonud, võiks kaaluda juhul, kui kaebajal oleks olnud usaldusväärne laoarvestus ning kauba vastuvõtmist kinnitavad dokumendid, mis veenaksid selles, et konkreetsel ajal tõepoolest saabus kaebajale konkreetne kogus kütust. Selliseid tõendeid käesoleval juhul ei ole. Seetõttu ei olnud maksuhalduril alust kaaluda vaidlusaluse tehingu tulumaksuga maksustamist hindamise teel. 9) OÜ Grimsley ja kaebaja vahel ei ole tehingut toimunud. A G kinnitas lepingu olemasolu ning kinnitas mäletavat lepingu saatmist autojuhiga. Samas pole sellist lepingut kummalgi väidetaval tehingu poolel, mis lubab A G i kinnitust, et arvel näidatud tehing toimus, pidada ebausaldusväärseks. A G kinnitas maksuhaldurile antud seletuses, et kütuse tarnimine kaeba7
(16)3-11-1731 jale toimus vahendaja kaudu ning pärast lepingu sõlmimist tema ise enam kaebajaga ei suhelnud. A V andis maksuhaldurile aga selgituse, et leppis kütuse eest tasumise kokku A. Giga siis, kui viimane pakkus kaebajale diiselkütust müüa. 10) Kaebaja poolt viidatud kohtuotsus kriminaalasjas nr 1-10-16180 ei kinnita, et OÜ Grimsley oleks kaebajale kütust müünud. Viidatud kriminaalasi ei puudutanud OÜ Grimsley poolt tehtud müügitehinguid, vaid jaanuaris 2010 ja hiljem toimunud tehinguid, kus OÜ Grimsley oli kauba ostjaks. Kohtuotsuses tuvastati, et OÜ Grimsley nimel võõrandati kütus edasi kokkuostjatele, varjates kütuse päritolu ja kvaliteeti, ent see ei kinnita konkreetse tehingu toimumist OÜ Grimsley ja kaebaja vahel. Liiati toimus käesolevas asjas vaatluse all olev tehing enne kriminaalasjas käsitletud sündmusi. 11) OÜ Grimsley saatelehel on kütuse transpordivahendina märgitud sõiduk 135 MKI ning autojuhiks S. Andmete õigsust kinnitas ka A G . Autojuht A S kinnitas maksuhaldurile antud seletuses (CD-l dok. nr 327), et
  1. aasta novembris ei saanud ta autoga 135 MKI kütust vedada ning talle näidatud saatelehe alusel tema AS-le Järvak kütust vedanud ei ole. Kuna A S kinnitas, et tema pole OÜ Grimsley saatelehe alusel kütust AS-le Järvak vedanud, tähendab see, et H H on kauba vastuvõtmise kohta andnud allkirja dokumendile, milles olevad valeandmed pidid talle teada olema. Selliselt antud allkirja olemasolu saatedokumendil ei ole usaldusväärne tõend kauba tegeliku vastuvõtmise kohta. 12) Põhjendatuks ei saa pidada maksuhalduri järeldust, et kaebaja ei ole soetanud kütust OÜ Stavorin arve alusel. Õige on maksuhalduri seisukoht, et saatelehel näidatud vastavussertifikaadiga kütus ei saanud olla tehingu esemeks ning pooltevahelises lepingus sätestatu ei vasta kütuse üleandmise ja transportimise asjaoludele. Samas on maksuhaldur põhjendamatult jätnud tähelepanuta saatelehel märgitud autojuht I K antud seletuse (CD-l dok. nr 444), kes kinnitas, et viis talle näidatud OÜ Stavorin saatelehel märgitud 17 000 liitri suuruse kütusekoguse enne jõule kaebajale. Maksuhaldur on I K seletusest sisuliselt mööda vaadanud. I K seletuse usaldusväärsust oleks saanud maksuhaldur kontrollida, pöördudes tema seletuses väidetud OÜ Bartec Trade juhataja poole. Viimane oleks võinud anda seletusi vaidlusaluse kütuse vedamise, veo tellija jms asjaolude kohta. 13) Kuigi on tõenäoline, et OÜ Stavorin arvel kajastatud kütusekogus saatelehel näidatud ajal kaebajani jõudis, ei olnud OÜ Stavorin selle kütuse tegelikuks müüjaks. Kõige otsesemalt kinnitab seda kaebaja ja OÜ Stavorin vaheline leping, mis on fiktiivne. Lepingus (CD-l dok. nr 397) on sätestatud kütuse müük selliselt, et see antakse ostjale üle terminalis ning kauba transpordi korraldab ostja, samuti oli lepingu punktis 2.
  2. sätestatud, et lisaks väljastusdokumentidele antakse kaubaga kaasa sertifikaat. A V on aga maksuhaldurile seletanud, et kütuse transpordi korraldas müüja ning transpordi hind oli juba kütuse hinna sees. Mingisugust sertifikaati kaubaga koos ei liikunud. Leping on sõlmitud eesti keeles, müüja poolt on sellele alla kirjutanud A. S, kes eesti keelt kõnes ega kirjas ei valda. 14) Seega on tõenäoline, et kaebaja võis kindlaks tegemata isikult saada 17 000 liitrit kütust, ent kütuse tooja ei olnud OÜ Stavorin ning see asjaolu oli kaebajale teada ning OÜ Stavorin rekvisiitidega dokumendid on vormistatud selleks, et raamatupidamises oleksid korrektsed dokumendid. Seda seisukohta kinnitavad R S e selgitused, et tema ei teadnud kütuse liikumisest midagi ja vormistas üksnes dokumente. Arvestades R. S juurdepääsu OÜ Stavorin arveldusarvele ja seda, et ta sinna laekunud summad sularahas välja võttis, on R. S käsitletav OÜ Stavorin tegeliku juhina, sõltumata sellest, et juhatuse liikmeks oli tema asemel saanud S. Kuna R. S oli oma varasema juhatuse liikmeks oleku ajal kütusetehinguid teinud ning nendega enda sõnul hakkama ei saanud, jätkas ta ilmselt ka hiljem fiktiivsete arvete väljastamisega. Selle valguses on ebaõiged A. Vi ütlused, et ta leppis tehingutes kokku Sviridovsiga, sest 8
(16)3-11-1731 Sviridovsil ei saanud kütusega mingit seost olla. Eeltoodud põhjustel pole AS-l Järvak õigust sisendkäibemaksu maha arvata. Arvestades Riigikohtu poolt haldusasjas nr 3-3-1-60-11 võetud seisukohti, tuleb maksuotsus tühistada tulumaksu osas, sest esitatud tõendite pinnalt ei saa teha järeldust, et kaupa pole saadud. Võimalik on, et maksuhaldur oleks autojuht I. Kalja ütlusi kontrollides jõudnud seisukohale, et kütus jõudis kaebajani. Sellisel juhul oleks maks tulnud määrata hindamise teel. 15) Põhjendatuks ei saa pidada maksuhalduri seisukohta, et kaebaja ei ole OÜ Timotex Trade arve alusel diiselkütust soetanud. Kõigepealt kinnitab kütuse müüki kaebajale OÜ Timotex Trade juhatuse liige T V . Tema seletused tehingu asjaolude kohta ning tema poolt maksuhaldurile esitatud dokumendid pole küll päriselt kooskõlas muude asjas kogutud tõenditega. Nii näiteks väidab T. V, et käis ise Järvakandis lepingut sõlmimas, samas seletas A. V, et pole OÜ Timotex Trade esindajaga kohtunud. Samuti oli OÜ Timotex Trade raamatupidamises olev kütuse saateleht erinev kaebaja raamatupidamises olnud saatelehest. Oluline on aga, et kütuse vedamist kaebajale 9. detsembril 2009 sõidukiga 751AKP on kinnitanud kütuse transporti pakkunud OÜ Vitransa juhatuse liige, kes kinnitas sedagi, et transpordi tellis OÜ Timotex Trade. OÜ Vitransa edastas maksuhaldurile koopia saatelehest H. H allkirjaga kütuse vastuvõtmise kohta. Maksuotsuses ei ole OÜ Vitransa seletust sisuliselt hinnatud, on märgitud üksnes, et Villu V (kelle nimi oli OÜ Timotex Trade raamatupidamises oleva saatelehe peal) ning OÜ Vitransa seletused on vastuolulised. H. H seletuse võtmise protokollist ei nähtu, millist saatelehte talle seoses selle tehinguga näidati. OÜ-lt Timotex Trade saadud saatelehel polnud H. H allkirja ning autojuhiks oli märgitud V, samas AS-st Järvak saadud saatelehel oli H. H allkiri ning sõidukiks märgitud 751 AKP ja autojuhiks F. H. H ütlustest nähtub, et ta on tunnistanud sellise kütuse vastuvõttu, mille kohta oli saatelehel tema allkiri. Eeltoodud asjaoludega võib olla seotud see, et H. H OÜ-st Timotex Trade ostetud kütuse vastuvõtmise kohta kindlaid ütlusi ei andnud. Õige on ka see, et OÜ Vitransa pole maksuhalduri kõigile küsimustele vastanud ega esitanud kõiki nõutud dokumente, kuid maksuhaldur pole sellest mingeid järeldusi teinud ega nõudnud täiendavat vastamist. Maksuotsuses pole võetud ega põhjendatud seisukohta, et OÜ Vitransa selgitus oleks ebausaldusväärne. Tegemist on uurimispõhimõtte rikkumisega, mis võis tuua kaasa asja vale otsustamise. Pole ilmseid asjaolusid, mis kinnitaksid, et OÜ Timotex Trade ei saanud olla kaebajale OÜ Vitransa poolt transporditud kütuse tegelikuks müüjaks. Samuti ei saa olemasolevate tõendite pinnalt väita, et kaebaja oleks hoolikam olles saanud tuvastada, et kütuse müüjaks pole OÜ Timotex Trade. Kaebaja poleks saanud kontrollida vastavussertifikaadi esemeks oleva kütuse varasemat liikumist, kuigi praegu on selge, et vastavussertifikaadil näidatud kütus ei saanud olla tehingu esemeks. Seega tuleb maksuotsus tühistada OÜ-ga Timotex Trade tehtud tehingu osas nii käibe- kui tulumaksu juurdemääramise kohta. 16) Kaebaja õigusabikulu on põhjendamatult suur. Kaebaja on taotlenud 8551,20 euro suuruse õigusabikulu väljamõistmist. Hinnates tervikuna vaidluse mahukust ja keerukust ning tehtud toimingute kirjeldusi, on põhjendatud 6800 euro suurune õigusabikulu. Kaebusega vaidlustatud maksuotsusega kaebajale pandud kohustuse suurus oli 24 735,35 eurot. Tühistades maksuotsuse osas, millega määrati tulumaks tehingult OÜ-ga Stavorin ning tulu- ja käibemaks tehingult OÜ-ga Timotex Trade, on maksuostus tühistatud vastavalt 9818,62 euro ehk umbes 40% osas. Seega tuleb välja mõista riigilõivust 958,76*0,4 = 383,50 eurot ning põhjendatud õigusabikulust 6800*0,4 = 2720 eurot, kokku 3103,50 eurot. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 9
(16)3-11-1731
  1. Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskus esitas
  2. novembril
  3. a Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tallinna Halduskohtu 19.10.2012 otsus osas, millega tühistati Lääne maksu- ja tollikeskuse 14.06.2011 maksuotsus nr 12.2-3/2228-56 ning mõisteti Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskuselt välja menetluskulud. Vastustaja palub teha uue otsuse, millega jätta AS Järvak kaebus rahuldamata. Vastustaja põhjendused. 1) Kohus on ebaõigesti hinnanud tõendeid, leides, et kaebaja on soetanud diiselkütust OÜ-lt Timotex Trade. Vaidlustatud kohtuotsuse punktis 35 toodud asjaolud kehtivad täielikult ka OÜ-ga Timotex Trade tehtud tehingu puhul. Kaebaja soetas 09.12.2009 OÜ-lt Timotex Trade kütust esimest korda (T V seletus CD-l dok. nr 332). Saanud esmakordselt tehingupartnerilt detsembrikuus arve (CD-l dok. nr 330), millele on kütuse sertifikaadi kuupäevaks märgitud 10.09.2009, tekib mõistlikul ostjal kahtlus, kas tegu on talvise või suvise diiselkütusega. Kaebaja selle vastu huvi ei tundnud. 2) Kaebajal oleva saatelehe (CD-l dok. nr 356) järgi ei olnud võimalik tuvastada, et kütus toodi Järvakanti, sest saatelehel on saajaks märgitud Linnakütus OÜ. Saatelehel puudub kütuse üle andnud autojuhi allkiri. OÜ Vitransa jättis esitamata andmed, mille järgi oleks olnud võimalik tuvastada autojuht F isikut, kellelt maksuhaldur saanuks teavet kütuseveo kohta. T V seletusest ei selgunud, et ta oleks kasutanud kütuseveoks OÜ Vitransa teenuseid, sest tema tellis kütuseveo OÜ-lt Robikon või Hulja tanklalt. Samas väitis OÜ Vitransa, et kütuseveo tellis just OÜ Timotex Trade. OÜ Timotex Trade poolt 17.05.2010 saadetud uue saatelehe järgi vedas kütust sõiduk numbriga 725 MNB Villu V nimelise autojuhiga, kes aga eitas kütusevedu. Seetõttu hindaski maksuhaldur kütusevedu tõendavaid saatelehti vastuolulisteks ja mitteusaldusväärseteks. 3) Kaebaja töötajale H H ile näidati temalt 06.10.2010 seletuse võtmisel kõiki tehinguga seoses esitatud saatelehti. Sellele vaatamata ei kinnitanud ta üheselt kütuse vastuvõtmist. 12.09.2012 toimunud kohtuistungil ei kinnitanud H H kütuseraamatus oleva märke tegemist OÜ-lt Timotex Trade soetatud kütuse kohta. 4) Ükski OÜ Timotex Trade saatelehtedest ei kajastanud vedelkütuse seadusega nõutud andmeid müüja registreeringu numbri kohta, samuti märget suvise või talvise diiselkütuse kohta. OÜ Timotex Trade ei olnud majandustegevuse registris registreeritud kütusemüüjana, seega ei saanud kaebaja veenduda, et OÜ Timotex Trade omab kütusetehinguteks vajalikke registreeringuid. Samuti ei olnud seoses OÜ Timotex Trade tehinguga kaebaja raamatupidamises originaalarveid. Järelikult 09.12.2009 kuupäevaga vormistatud kütuse soetuse puhul ei ole ei ostja, müüja ega ka kütuse vedaja esitanud
  4. aastal kehtinud VKS § 6 lg 2 p 3 nõuetele ega tehingu asjaoludele vastavat saatelehte. Seega ei ole kütusevedu tõendatud. 5) OÜ Timotex Trade ei osanud anda tõeseid seletusi kütuse veo kohta, mis seab kahtluse alla tema kinnituse kütuse müügi toimumisest. OÜ Timotex Trade rekvisiitidega diiselkütuse saatelehel nr 11 oli märgitud paakauto Scania (registreerimismärgiga 751 AKP). Maksuhaldur tegi päringu Maanteeametile ning sai teada, et mainitud paakauto omanik on OÜ Vitransa. Seega info, mille alusel pöördus maksuhaldur kütuseveo asjaolude väljaselgitamiseks OÜ Vitransa poole, sai maksuhaldur Maanteeameti registrist päringu tegemisel (CD-l dok. nr 357), mitte OÜ Timotex Trade kaasabil. 6) Võttes arvesse asjaolusid, mida ka halduskohus möönab, ei jää kahtlust, et kaebaja pole OÜ-lt Timotex Trade kütust soetanud: T. V sõnul käis ta isiklikult Järvakandis lepingut sõlmimas, kuid A. Vi seletuse kohaselt ei ole temaga kohtunud; OÜ Timotex Trade raamatupidamises olev saateleht on erinev kaebaja käes olevast saatelehest; OÜ Vitransa ei ole seletuses 10
(16)3-11-1731 vastanud kõigile maksuhalduri küsimustele ega esitanud kõiki dokumente; tehingu esemeks ei saanud olla see kütus, mille vastavussertifikaadi numbrile viidatakse. 7) Maksuotsuses sisalduv seisukoht, et väidetavat tehingut kaebaja ja OÜ Stavorin vahel tegelikult ei toimunud, on õige. Halduskohus on jätnud tähelepanuta, et maksuhaldur on pöördunud OÜ Bartec Trade poole ning vastavad seletused ja dokumendid on kohtule esitatud (CD-l dok. nr 444 ja 445). OÜ Bartec Trade seletustest nähtub, et Stavorin OÜ soetas kütust OÜ-lt Bartec Trade juba 18.11.2009 ning kütusevedu toimus Huljast Tallinna. I K seletuse kohaselt viis ta kütust kaebajale Huljast Järvakanti. Seega ei saanud novembris 2009 Huljast Tallinna müüdud kütust vedada detsembris 2009 Huljast Järvakanti. Lisaks muudavad tehingu ebausutavaks asjaolud, et kütuse saatelehel puudus märge kütuse vastuvõtmise kohta, kütuse mahalaadimise kohaks oli märgitud Maardu Terminaal, diiselkütuse osas puudus märge, kas tegemist on suvise või talvise kütusega. Võttes arvesse halduskohtu otsuse punktides 35, 43 ja 44 nimetatud asjaolusid, on tõendatud, et kaebaja ei ole OÜ-lt Stavorin diiselkütust soetanud.
  1. AS Järvak esitas
  2. detsembril
  3. a Tallinna Ringkonnakohtule vastuapellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tallinna Halduskohtu 19.10.2012 kohtuotsus osas, millega kaebus jäi rahuldamata, tühistada maksuotsus täielikult ja mõista vastustajalt välja kohtukulud. Apellatsioonkaebuse põhjendused olid järgmised. 1) Vastustaja on tehingute jada kontrollinud suunitlusega, et lõpuks kaebaja korvaks maksude tasumata jätmisega tekitatud kahju. Vastustaja ei ole kaebajale kütust müünud isikutelt nõudnud selgitusi kütuse tegeliku päritolu kohta, ehkki tal oli selleks võimalus. Tervikpilti vaadates ilmneb, et kaebajat tahetakse panna vastutama teiste isikute võimalike maksurikkumiste eest. Kuna kaebaja ei ole kütuse edasimüüja ja talle ei kehti selle valdkonna kõrgendatud nõuded tehingute tegemisel, siis kaebaja seisukohast ei ole kokkuvõttes oluline, kas ta ostab õigusvastaselt maksudest vabastatud või koguni ebakvaliteetset kütust. 2) Maksumenetluses on kaebaja esitanud vastustajale andmed kütuselao arvestuse ja liikumise kohta ning võimaldanud tutvuda ka algdokumentidega. Kohtuotsuse punktis 28 viitab kohus ise, et kaebaja küll esitas kütuse laoarvestuse, kuid see oli puudulik. Isegi puuduliku laoarvestuse puhul on maksuhalduril kohustus teha hindamise teel kindlaks maksukohustust vähendavad asjaolud. Antud juhul oli see võimalik, võttes aluseks kaebaja väljundkäibe (s.o transporditeenuse osutamine kolmandatele isikutele) ja tuletades mõistliku vajaliku kütusekulu, et kindlaks teha, palju ja millise hinnaga pidi kaebaja kütust soetama, et sellist väljundkäivet saavutada. Kaebaja on maksumenetluses esitanud maksuhaldurile oma raamatupidamisdokumendid, mis muuhulgas sisaldasid ka väljavõtet kontost „Kütuseladu“, kus kajastus kütuse soetamine ja kulutamine (CD-l dok. nr 28). Viidatud dokumendis on kajastatud vaidlusalused kütusekogused, mida maksuhaldur oleks pidanud analüüsima. 3) Kütuseraamat tõendab, et kui vaidlusalust kütust poleks tanklasse sisestatud, poleks kümnetel sõidukijuhtidel olnud võimalik tankida. Olukorras, kus kaebaja on eriarvamuses viidanud kütuseraamatule, ei ole tegemist kaasaaitamiskohustuse rikkumisega. Kaebaja ei pidanud arvestama maksuhalduri serverile seatud dokumentide vastuvõtmise mahupiiranguga. Hea halduse põhimõttega olnuks kooskõlas, kui revident, nähes eriarvamuses viidet võimalikele lisadele, nende puudumisel neid kaebajalt küsib. Isegi kui jätta kütuseraamat kui tervikdokument arvestamata, oleks tulnud tõendite hulka võtta kütuseraamatu väljavõte, mille kaebaja esitas kohtule ja vastustajale 03.02.2012 ja millele viidati eriarvamuses. 4) Pole midagi erilist selles, kui A. Vil ütluste andmisel koheselt detailid ei meenunud. Juba 01.07.2010 ütlustes mainib A. V, et ei ole välistatud, et tegemist oli kütusega, mis toodi nii kaebajale kui AS-le RMV. Seda asjaolu oleks maksuhaldur saanud kontrollida. Üksnes sellest, et mõni aeg hiljem ettevõtte juht mäletab asjaolusid paremini, ei saa tuletada järeldust, et väi11
(16)3-11-1731 detu on eluliselt ebausutav. Kui analüüsida Vi ja Si ütlusi sisuliselt, siis ei ilmne midagi, mis võiks olla eluliselt ebausutav. Ka teised tõendid kinnitavad, et sellel päeval kütus kaebaja mahutitesse valati, vastupidisel korral poleks kaebaja autopark saanud sõita. 5) Kohtu hinnangul on maksuhaldur õigesti leidnud, et kaebaja ning OÜ Grimsley vahel ei ole tehingut toimunud. Kaebaja leiab, et kui V ja G oleks tahtnud maksuhaldurit kooskõlastatult eksitada, siis nad oleksid rääkinud maksuhaldurile samasugust juttu. Vastuolu kõrvaldamiseks oleks kohus pidanud Gi üle kuulama. Maksuhalduri poolt kogutud tõendid (V. P, A. K ja A. Gi ütlused) kogumis tõendavad, et OÜ Grimsley tegeles kütuse ostu ja müügiga, OÜ Grimsley on müünud vaidlusalust kütust kaebajale, korraldanud kütuse veo ning OÜ Grimsley müügidokumendid on korrektselt koostatud. 6) Autojuht Si ütlused, kes ei kinnita kütuse vedu kaebajale, on ümber lükatud tunnistaja H. Hüvaneni ja müüja esindaja A. Gi ütlustega. Kohus pole pööranud tähelepanu Si ütlusele, milles ta ise kinnitab, et talle on tuttav OÜ Grimsley nimi. 7) Kohus on Stavorin OÜ ja kaebaja tehingut analüüsides pannud liigse rõhu vormile, mitte tegelikule sisule ja tõenditele. Sellistes suhetes on lepingud pelgalt vormitäide. Isegi kui pooled jätnuks lepingu üldse sõlmimata, ei saaks lugeda tehingut mittetoimunuks. Selliste tehingute alusdokumentideks on akt ja arve. Seda kinnitab asjaolu, et sõlmitud on eestikeelne leping. A. Sviridovsi jaoks leping tõlgiti. 8) Kohus pole järginud Riigikohtu lahendis nr 3-3-1-60-11 toodud põhistust, mille kohaselt hindamisest keeldumise aluseks ei saa olla asjaolu, et maksuhaldur on maksu määranud algdokumentide (sh müüja arve) alusel. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et hindamine on põhjendatud ja lubatud siis, kui algdokument (sh arve) ei kajasta näiteks õiget müüjat. Samuti on viidatud lahendis Riigikohus märkinud, et hindamise vajalikkuse üle otsustamisel tuleb lähtuda põhimõttest, et maksustamine ei tohi omandada karistuslikku iseloomu sellest hoolimata, et maksukohustuslane on jätnud hoolsuskohustuse täitmata. Eeltooduga pole halduskohus arvestanud. 8. Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskus palub AS Järvak vastuapellatsioonkaebuse rahuldamata jätta. Vastustaja põhjendused: 1) Kohus jättis õigustatult haldusasja tõendite hulgast välja 12.09.2012 kohtuistungil esitatud kütuseraamatu. Kaebaja 11.05.2012 saadetud e-kirjas puudus teavitus, et kütuseraamat esitatakse täies mahus kohtule istungil, vältimaks originaaldokumendi kaotsiminekut. Kaebaja ei ole kinnitanud kütuseraamatu täies mahus säilimist ja kohtule esitamist ka 25.06.2012 avalduses. Ka juhul, kui maksuhaldur saanuks kätte kaebaja poolt eriarvamusele lisada soovitud kütuseraamatu üksikud lehed, ei oleks need võimaldanud tuvastada kütuse tegelikku sissetulekut, väljaminekut ja ladustamist kaebaja kütusepaakides. Kaebaja 12.09.2012 esitatud kütuseraamatu andmed ei ühti kaebaja raamatupidamises kajastatud sissetulnud ega väljaläinud kütusekogustega ei mahutite ega autode lõikes. Kaebaja poolt 25.06.2012 halduskohtule esitatud tabelid ei kajasta kütusearvestust õigesti ning neis tabelites sisalduvad andmed ei ühti kaebaja raamatupidamise andmetega. Kaebaja andmete ebaõigsust illustreerib ka asjaolu, et tema poolt 19.09.2011 vastuse lisana esitatud kütuselao liikumise väljatrükk kajastab kütuse jäägina aasta lõpus 66 286 liitrit, see kogus poleks kaebaja mahutitesse mahtunud. 2) Vastustaja pole nõus kaebaja seisukohaga, nagu sooviks maksuhaldur antud juhul teiste isikute maksukohustust kaebajale üle kanda. OÜ-de Albo Invest, Grimsley, Timotex Trade ja Stavorin arvetel kajastatud müügitehingutes kaup tegelikult ei liikunud. Juhul, kui kaupa tegelikult ei soetatagi, teab ostja, et tema raamatupidamises on kajastatud arveid, mille alusel te- 12
(16)3-11-1731 hinguid tegelikult ei toimunud. Seetõttu ei saa tõusetuda ka küsimust sellest, et maksukohustus tulnuks panna kauba müüjatele. 3) Maksuhalduril puudus vajadus selgitada väljundkäibe alusel välja vajalik kütusekogus ja hind. Kütuse sõidukitesse tankimise ja autode läbisõidu kohta sai vastustaja raamatupidamisdokumentidest andmeid koondatuna kuude lõikes. Autode läbisõitu ja kütusekulu kokku arvestades oleks piisanud AS-lt Jetoil ning OÜ-lt Inndex soetatud ja autojuhtide poolt kaardiga avalikest tanklatest ostetud diiselkütusest. Kaebaja kütuselao jääk pidi maksuhalduri arvestuse järgi 31.12.2009 olema 49 593 liitrit (mahutitesse sai paigutada kokku maksimaalselt 54 000 liitrit) diiselkütust. Autode kütusekulu arvestuse on kaebaja maksuhaldurile esitanud (19.09.2011 vastuse lisa 28) ja selle andmed on MTA võtnud oma arvestuste ja väidete aluseks. 4) Vastustaja ei nõustu kaebaja väitega, mille kohaselt kütuseraamatu väljavõtte neli lehekülge võiks tõendada, et ilma vaidlusaluse kütuse soetamiseta poleks saanud kaebaja autod sõita. Maksuhaldur on välja selgitanud, et isegi kütuseraamat tervikuna koos raamatupidamisandmetega ei tõenda, et kaebaja tarbis
  1. a oktoobris, novembris ja detsembris kütust enam, kui on soetanud AS-lt Jetoil ja OÜ-lt Inndex ning avalikest tanklatest. Kaebaja raamatupidamisandmetest (CD-l dok. nr 24-26) selgub, et kütusekulu 157 733 liitrit sisaldab endas kogu kütusekulu. Isegi juhul, kui võrrelda AS-lt Jetoil ja OÜ-lt Inndex soetatud kütusekogust (kokku 133 000) ja 01.10.2009 näidatud kütusejääki (20 017 liitrit) kogu kaebaja kütusekuluga, on vahe minimaalne. Samas osteti 54 324 liitrit kütust juurde avalikest tanklatest. Vastustaja on kohtukõne teesides (I kd, tl 230 pöördel – 232) esitanud arvestuse, mille kohaselt on kütuseraamatu järgi sõidukite kütusekulu 149 115 liitrit, raamatupidamisarvestuse järgi aga 157 733 liitrit. Vahe kütusekulus on 8618 liitrit, vahe kütusejäägis 12 072 liitrit. 5) Maksumenetluses oli probleemiks, et kaebaja ei esitanud mahutipõhist kütusearvestust. Kui kaebaja tahab väita, et lahknevused raamatupidamisandmete ja kütuseraamatu andmete (samuti 25.06.2012 esitatud tabelite) vahel on tingitud raamatupidamisandmete ebaõigsusest, siis pidanuks ta oma väiteid selgemini motiveerima. Kaebaja jätab selgitamata vastuolu kütuseraamatu andmete ja raamatupidamisandmete vahel. Maksuhaldur analüüsis ka kaebaja 25.06.2012 kohtule esitatud tabeleid ning leidis, et nende andmed ei ühti raamatupidamisandmetega, samuti ületasid kütuseraamatus kajastatud kütusekogused teatud perioodidel kaebaja kütusemahutite mahu. 6) OÜ-lt Albo Invest kütuse soetamise välistab muu hulgas ka asjaolu, et sellelt äriühingult väidetavalt soetatud 27 000 liitrit kütust poleks mahtunud kaebaja mahutitesse olukorras, kus kaebaja oli 2 päeva varem soetanud AS-lt Jetoil 30 000 liitrit diiselkütust ega olnud jõudnud seda veel ära kasutada (vt 05.10.2012 kohtukõne teeside lk-del 5-6 toodud tabel). OÜ-dega Grimsley ja Stavorin seotud tehingute osas jääb maksuhaldur samuti varem esitatud seisukohtade juurde. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  2. Käesoleva vaidluse lahendamiseks on oluline kindlaks teha, kas OÜ-d Albo Invest, Grimsley, Timotex Trade ja Stavorin olid kauba tegelikud müüjad. Sisendkäibemaksu mahaarvamise tingimused näevad arvele ette ranged nõuded (KMS § 37 lg 7) ning asjaolu, et arvel märgitud müüja pole tegelik müüja, annab aluse pidada sisendkäibemaksu mahaarvamist lubamatuks (KMS § 37 lg 1). Kui leiab tõendamist, et tegemist ei olnud tegelike müüjatega, siis tuleb hinnata, kas kaebaja teadis või pidi teadma, et kauba müümisel kasutatakse variisikuid. Kui kogutud tõendid viitavad sellele, et kaebaja teadis või pidi teadma pettuse toimepanemi13
(16)3-11-1731 sest, loetakse tasutud summad arvete mittevastavuse tõttu raamatupidamist reguleerivates õigusaktides esitatud nõuetele TuMS § 51 lg 2 p 3 alusel ettevõtlusega mitteseotud kuluks ning maksustatakse tulumaksuga. Riigikohus on haldusasjas nr 3-3-1-60-11 leidnud, et "pidi teadma" tähendab tulumaksu määramisel sellist olukorda, kus puuduvad otsesed tõendid, et ostja teadis, et tegemist pole tegeliku müüjaga, kuid kaudsed tõendid ja asjaolud kogumis näitavad äris mõistlikult käituvale isikule seda veenvalt. Lõpuks on oluline tuvastada, kas ostja siiski oli kauba saanud ning maksuhaldur oleks pidanud kaaluma maksusumma määramist hindamise teel (MKS § 94). Haldusasjas nr 3-3-1-12-12 leidis Riigikohus, et juhul, kui tehingut tõendav algdokument ei vasta raamatupidamise seaduse nõuetele, aga ostja on kauba eest maksnud ja kaup on olemas, siis tuleb tulumaks määrata hindamise teel. Kauba eest makstud tasu arvestamata jätmine suurendaks põhjendamatult ja olulisel määral tulumaksukohustust. Kui ei ole selge tegelik müüja ega ka kauba olemasolu, tuleb väljamakse täies ulatuses maksustada tulumaksuga.
  1. Maksuhaldur on seisukohal, et tegemist ei olnud tegelike müüjatega, kaebaja oli sellest teadlik, sest kaupa tegelikult ei saadud ning raamatupidamises kajastati fiktiivseid arveid. Maksuhalduri arvates viitavad eeltoodule vead dokumentides, väidetavate tehingupartnerite seletuste lahknevus või seletuste puudumine, kütuse veo ja vastuvõtmise tõendamatus, samuti asjaolu, et vaidlusalustel arvetel näidatud kütuse olemasolu korral poleks see mahtunud kaebaja mahutitesse ning kaebaja kütusekulu viidatud perioodil vaidlusaluse kütuse olemasolu ei kinnita. Kaebaja seisukoht on vastupidine - kütuse saamine on tõendite kogumis hindamise korral tõendatud, vastuolud või lahknevused tehingu osapoolte seletustes ja dokumentides seletatavad, maksupettust tehingu eelmistes lülides kaebaja ei saanudki teada ega saa selle eest vastutada, vaidlusaluse kütuseta poleks kaebajal
  2. a lõpus kütust autode käigus hoidmiseks jätkunud. Oma väidete tõenduseks esitas kaebaja viimasel kohtuistungil kaebaja enda tarbeks peetud kütuseraamatu, milles on sissekanded vastuvõetud ning väljaläinud kütuse kohta kaebaja kahest kütusemahutist. Halduskohus leidis, et väidetavatest tehingupartneritest üksnes OÜ Timotex Trade võis olla kütuse tegelik müüja. OÜ Stavorin polnud tegelik müüja ja kaebaja teadis seda või pidi sellest teadlik olema, kuid kütuse puudumist kaebajal pole maksuhaldur piisavalt põhjendanud. Ülejäänud kahe äriühingu puhul nõustus kohus maksuhalduri seisukohtadega. Kütuseraamatu puhul on kohus leidnud, et tegemist on asjakohatu ja ebausaldusväärse tõendiga. 11.

§ 62

lg 1 näeb ette, et tõendid tuleb esitada kohtu poolt määratud tähtajaks või nii, et nende esitamine ei põhjusta asja lahendamise viibimist. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi, millel on asjas tähtsust. Tõendil ei ole asjas tähtsust muu hulgas juhul, kui asjaolu pole vaja tõendada või see on kohtu hinnangul juba piisavalt tõendatud. Kui kohus on asjakohatu tõendi vastu võtnud, võib ta jätta selle

§ 62lg 6 alusel arvestamata.

Sama säte lubab jätta arvestamata ka ebausaldusväärse tõendi. Käesoleval juhul on kohus kütuseraamatu tõendina asja juurde võtnud ega ole piirdunud selle arvestamata jätmisel viitega tõendi asjakohatusele, vaid on pidanud seda ka ebausaldusväärseks. Ringkonnakohus nõustub, et kütuseraamatu puhul on tegemist ebausaldusväärse tõendiga, mille arvestamata jätmist toetab Riigikohtu lahendis nr 3-3-1-47-07 avaldatud seisukoht. Kaasaaitamiskohustuse rikkumisena käsitletav ning lubamatu on maksumenetluses oluliste tõendite esitamata jätmine, üritades nende esitamisega hilisemas kohtumenetluses üllatada maksuhaldurit ja saavutada maksuotsuse tühistamine. Tõendi kohtumenetluses esitamine tekitab kahtluse, et selle maksumenetluses esitamata jätmisega sooviti vältida tõendi põhjalikumat kontrolli maksuhalduri poolt. Arvestades kohtuotsuses kirjeldatud maksumenetluse käiku ja maksuhalduri ning kaebaja selgitusi, on usutav, et kaebaja jättis maksumenetluses kütuseraamatu esitamata tahtlikult. Muul moel pole võimalik seletada asjaolu, et olles teadlik eriarvamusele lisatud kütuseraamatu nelja lehe koopia mittejõudmisest maksuhaldurini, esitas ta need alles kohtu14

(16)3-11-1731 menetluse kestel. Kütuseraamat on ebausaldusväärne ka selle andmete lahknevuse tõttu kaebaja raamatupidamise andmetest, nagu maksuhaldur oma kohtukõne teesides näitas.
  1. Käesoleva maksuvaidluse lahendus sõltub eelkõige tõendite hindamisest. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu poolt tehingutele OÜ-dega Albo Invest ja Grimsley antud hinnanguga ega korda kohtuotsuse põhjendusi selles osas. Kohus on käsitlenud apellatsioonkaebuses viidatud tõendeid - kaebaja seadusliku esindaja, M. Si, A. Gi ja A. Si ütlusi ning apellatsioonkaebuses esitatud seisukohad vastuolude või ebakõlade põhjendamiseks ei veena ringkonnakohut selles, et tõenditele tuleks teistsugune hinnang anda.
  2. Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtu poolt OÜ-dega Stavorin ja Timotex Trade seotud tehingutele antud hinnanguga ning maksuotsuse tühistamisega käibe- ja tulumaksu määramise osas neilt tehingutelt. Maksuhaldur on apellatsioonkaebuses õigesti viidanud, et tõendid kogumis ei kinnita, et kaebaja tegelikult sai OÜ-lt Timotex Trade kütust. Maksumenetluses selgus, et selle kütuseveo kohta on vormistatud erinevad saatelehed - ühel saatelehel on kütuse saajaks Linnakütus OÜ ja vedajaks autojuht Fomitsev autoga XXXXX, teisel saatelehel saajaks kaebaja ja vedajaks autojuht V V autoga XXXXX. Viimati nimetatud autojuht pole kaebajale kütust vedanud (CD-l dok. nr 353) ja autojuht Fomitsevi kohta jättis väidetavalt vedu teostanud OÜ Vitransa andmed esitamata. OÜ Vitransa kinnitus veo kohta on üldse ebausaldusväärne, sest OÜ Timotex Trade esindaja T V kinnitas, et tellis veo kas OÜ-lt Robikon või Hulja tanklalt. OÜ Timotex Trade saatelehed ei kajastanud vedelkütuse seadusega nõutud andmeid müüja registreeringu numbri kohta ega märget selle kohta, kas tegemist on suvise või talvise kütusega. Kui A. V kinnitas maksuhaldurile, et kontrollis alati äripartneri usaldusväärsust ja registreeringu olemasolu majandustegevuse registris, siis OÜ-l Timotex Trade registreering puudub. Kaebaja töötaja H. Hile näidati mõlemaid saatelehti, kuid vaatamata allkirjale ühel saatelehel ei julgenud ta kinnitada kütuse vastuvõtmist. Ka kohtuistungil tunnistusi andes ja tutvudes kütuseraamatu kannetega, ei kinnitanud H. H kütuse vastuvõtmist kajastava kande tegemist kütuseraamatusse. Kaebaja raamatupidamises pole OÜ Timotex Trade originaalarvet.
  3. OÜ Stavorin osas on maksuhaldur maksumenetluses kontrollinud andmeid OÜ-lt Baltec Trade (CD-l dok. nr 442 ja 443) ja selgitanud välja, et OÜ Baltec Trade on vaidlusaluse vastavussertifikaadiga kütuse müünud OÜ-le Stavorin 18.11.2009 ning kütusevedu toimus autojuht I. Kalja poolt Huljast Tallinna. Seepärast pole usutavad I. Kalja ütlused, et ta vedas sama kütust enne jõule Huljast Järvakanti. Lisaks puudus kütuse saatelehel märge kütuse vastuvõtmise kohta ning kütuse mahalaadimise kohaks oli märgitud Maardu Terminal.
  4. Kaebaja on kogu kohtumenetluse vältel rõhutanud, et ilma vaidlusaluse kütuseta oleks olnud võimatu vedude teostamine ning tema autod oleksid jäänud seisma. Maksuhaldur on analüüsinud kaebaja esitatud tabelit soetatud kütuse ja kütusekulu kohta, samuti kütuseraamatu andmeid ning leidnud, et kaebaja raamatupidamisdokumentidest kogutud andmed sõidukite läbisõidu ja kütusekulu kohta näitavad, et AS-lt Jetoil, OÜ-lt Inndex ning avalikest tanklatest soetatud kütuse kogus katab kaebaja selle perioodi vajadused (vt esindaja seletus 12.10.2012 kohtuistungil, I kd, tl 185 ning parandatud andmetega tabel I kd, tl 162-163). Kuna raamatupidamisandmete põhjal oli võimalik välja selgitada kütusekulu ning neid andmeid maksuhaldur kahtluse alla ei seadnud, polnud maksuhalduril vajadust arvutada kütusekulu väljundkäibe alusel. Kaebaja polnud enda poolt koostatud arvutustes arvesse võtnud avalikest tanklatest soetatud kütust, kusjuures kütusekulu hulgas oli viimati nimetatud kütusega arvestatud. Seepärast tekkiski kaebaja arvestuse tulemusena kütuse puudujääk 4 714 liitrit (I kd, tl 221). Mis puudutab kütuseraamatu andmeid, siis on maksuhaldur neid analüüsinud kohtukõne teesides (I kd, tl 230p-232) ja vastuses apellatsioonkaebusele ning ringkonnakohus nõustub maksuhalduri seisukohaga. Kütuseraamatu andmed erinevad raamatupidamise andmetest ka autode tankimiseks kasutatud kütuse osas, kui võrrelda andmeid veokite lõikes. Veokite sõidulehti kaebaja 15
(16)3-11-1731 maksuhaldurile ei esitanud ning raamatupidaja kinnitusel koostas ta kütuse kulu koondtabeli veokijuhtide andmete alusel. Seega on maksuhaldur maksuotsuse tegemisel lähtunud kaebaja poolt maksumenetluses esitatud andmetest.
  1. Kaebaja pole esitanud vastuväiteid maksuhalduri seisukohale, et kontrolliperioodi vältel väidetavalt soetatud kütus poleks kaebaja kasutuses olnud kahte 27 000 liitrisesse mahutisse ära mahtunud. Näiteks OÜ-lt Albo Invest ostetud 27 000 liitrit kütust poleks kaebaja saanud 12.10.2009 mahutada, sest kaks päeva varem AS-lt Jetoil ostetud 30 000 liitrit kütust polnud veel ära kasutatud; 11.12.2009 OÜ-lt Inndex soetatud kütus poleks samuti mahtunud, sest diiselkütust oli laos veel alles 60 782 liitrit (vt tabel 05.10.2012 kohtukõne teesides, I kd, tl 231).
  2. Ringkonnakohus leiab, et eeltooduga on halduskohtu otsuse seisukohad maksuotsuse õigusvastasusest ümber lükatud. Maksumenetlus on olnud põhjalik ning maksuhaldur on maksuotsuses oma seisukohti põhjendanud, seega on tõendamiskoormis läinud üle kaebajale. Kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud kütuseraamat pole usaldusväärne, sest on esitatud teadlikult hilinemisega, samuti lahknevad seal toodud andmed raamatupidamises olevatest andmetest. Muid tõendeid pole kaebaja esitanud ning kaebaja vastuväited maksuhalduri poolt läbiviidud tõendite hindamisele pole veenvad. Seega tühistab ringkonnakohus kohtuotsuse osas, millega kaebus rahuldati, ning jätab uue otsusega kaebuse täielikult rahuldamata.
  3. Kaebaja taotles halduskohtus 8551,20 euro õigusabikulu ja 958,76 euro riigilõivu hüvitamist ning apellatsiooniastmes 1612,80 euro õigusabikulu ja 447,50 euro riigilõivu hüvitamist. Halduskohus mõistis kaebajale kohtuotsusega välja 3103,50 eurot õigusabikulu ja 383,50 eurot riigilõivu katteks. Kuna halduskohtu otsus tühistatakse kaebust rahuldanud osas, tuleb

§ 109lg 4 kohaselt muuta ka kohtukulude jaotust.

Kuna kaebus jääb täies ulatuses rahuldamata, jäävad menetluskulud

§ 108lg 1 alusel kaebaja kanda.

Maksuhaldur pole menetluskulude hüvitamist taotlenud. /allkirjastatud digitaalselt/ Lilianne Aasma /allkirjastatud digitaalselt/ Viive Ligi /allkirjastatud digitaalselt/ Lauri Madise 16

(16)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.