← Eesti

2-12-30281/19

Obsah (4)§ 48§ 7§ 28§ 47

2-12-30281 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis kohtunik Indrek Parrest Otsuse tegemise aeg ja koht 25. juuni 2013, Tallinn Tsiviilasja number 2-12-

) § 48 lg 2 p 2 alusel ning juhtumi käsitluse kulu nõue

§ 48

lg 3 alusel.

§ 7

lg 1 järgi on kindlustusandjal kohustus hüvitada kindlustatu tekitatud liikluskahju. Kindlustusandja on kohustatud teenindama kindlustusvõtjaid, kes tema poole pöörduvad.

§ 28

lg-st 3 tulenevalt võib liikluskahju varakahjuna seisneda asja kahjustamise või hävimise kahjus ning mõistlikes ja vajalikes kuludes õigusabile ja ekspertiisile.

§ 48

lg 2 p 2 kohaselt on kindlustusandjal õigus esitada tagasinõue kahju tekitanud sõiduki valdaja vastu, kes juhtis sõidukit, olles alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine mõju all, tarbis eelnimetatud aineid vahetult pärast liiklusõnnetuse toimumist või keeldus eelnimetatud ainete tuvastamisest tema väljahingatavas õhus või veres. Tagasinõude esitamise eelduseks käesoleval juhul on liikluskahju (varakahju) tekkimine ning kostja poolt kahju tekitanud sõiduki juhtimine narkootilise aine mõju all.

§ 48

lg 3 kohaselt nõutakse koos samas paragrahvis sätestatud tagasinõudega sisse ka juhtumi käsitluse põhjendatud kulu.

  1. Kohtumenetluse osapooltel ei ole vaidlust vähemalt järgmiste õiguslikku tähtsust omavate asjaolude üle: - 01.03.2012 kella 19:11 ajal toimus Tallinnas Endla 15 juures liiklusõnnetus, mille põhjustas kostja hagiavalduses märgitud sõidukiga; - kostja juhtis liiklusõnnetuse toimumise ajal sõidukit narkootilise aine mõju all; - sõiduki juhi tsiviilvastutus oli liikluskindlustuse tavalepinguga kindlustatud hageja poolt (poliisi nr XXX); - hageja on hüvitanud kannatanule (Aktsiaseltsile (AS) S ; registrikood XXX) liiklusõnnetusega tekitatud liikluskahju 4331,40 eurot.
  2. Poolte vahel on vaidlus eelnimetatud liikluskahju suuruse tõendatuses ning kahjukäsitluse kulu põhjendatuses.
  3. Esmalt käsitleb kohus liikluskahju hüvitamise nõuet. Kohus leiab, et tagasinõude esitamise eeldused ülalmärgitud vaidlusväliste asjaolude põhjal

§ 48lg p 2 järgi on täidetud.

Kostja ei ole tsiviilasja hilisemas menetluses vaidlustanud ka liikluskahju tagasinõude suurust (4331,40 eurot) ning on 03.01.2013 menetlusdokumendis nõustunud, et liikluskahju suurus on selge. Kohtu hinnangul on liikluskahju 4331,40 euro hüvitamise nõue ka õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Vastavalt

§ 47lg-le 2 hinnatakse varakahju suurust kahjustatud vara maksumuse või taastamiskulude kohta esitatud andmete ja tõendite alusel. Sama 3

(4)2-12-30281 paragrahvi kolmanda lõike kohaselt seatakse varakahju hüvitamisel eesmärgiks kindlustusjuhtumieelse olukorra taastamine. Hüvitada tuleb kindlustusjuhtumieelse olukorra taastamise mõistlikud kulud. Varakahju suurust kinnitavad praegusel juhul hagiavaldusele lisatud kahjutoimiku materjalide hulgas olevad liikluskorraldusvahendite taastamise kalkulatsioon (tl 35), liikluskorraldusvahendite mahakandmise akt (tl 36) ning vara ülevaatuse akt (tl 38). Hageja poolt täiendavalt esitatud maksekorraldusest (nr 100007268) (tl 68) nähtub, et kahjuhüvitis 4331,40 eurot on 05.04.2012 AS-ile S hageja poolt välja makstud. 11. Edasi käsitleb kohus kahjukäsitluse kuludega seonduvat, mille sissenõudmise õigus tuleneb ülalviidatud

§ 48lg-st 3.

Kohus leiab, et kahjukäsitluse kulud hageja nõutud (vähendatud) summas 218,60 eurot on vajalikud ja põhjendatud ning kuuluvad kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. Hageja väitel on ta kandnud kahjujuhtumi käsitlemisel kulusid: toimiku koostamise kulu, paberikulu, printimise kulu, elektrikulu, andmete töölemise kulu jne. Kohtu arvates on hageja taolised väited veenvad. Hagiavaldusele lisatud materjalidest nähtuvalt on hageja kindlustusjuhtumi käsitlemise käigus muu hulgas tuvastanud kahjujuhtumi asjaolusid, tehes päringu kahju tekitaja võimaliku joobeseisundi kohta (tl 30-31). Samuti on hageja tuvastanud liikluskahju suuruse, teostanud kannatanule väljamakse (tl 34-42) ning esitanud kohtuväliselt kirjalikke tagasinõuded kostja vastu (tl 43 ja 44).

  1. Ülaltoodud kaalutlustest lähtudes rahuldab kohus hagi.
  2. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg-s 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest (TsMS § 174 lg 1). Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega (TsMS § 174 lg 3). /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.