← Eesti

3-12-682/43

Obsah (12)§ 212§ 215§ 213§ 223§ 116§ 2§ 41§ 120§ 157§ 200§ 108§ 109

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lilianne Aasma, Virgo Saarmets ja Silvia Truman Otsuse tegemise aeg ja koht 26. juuni 2013, Tallinn Haldusasja number 3-12-

§ 212

lg 1 teises lauses sätestatud juhul (

§ 212lg 1).

Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (

§ 215lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 213lg 1 p 5).

Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (

§ 223lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlus- 3-12-682 tähtaja kulgemist (

§ 116

lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (

§ 116lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. V H ile on määratud politseiametniku pension alates 26.08.2003 politseiteenistuse seaduse (PolTS) § 211 lg 1 alusel politseiteenistuses oleku viimase ametikoha järgi.
  2. V. H leidis 14.12.2011 Sotsiaalkindlustusameti Põhja Pensioniameti Kohtla-Järve büroole esitatud avalduses, et PolTS § 211 lg-s 1 nimetatud viie teenistusaasta hulka ei kuulu teenistuses mitteoldud aeg, s.t vaheajad, ning palus teha pensioni ümberarvestus ja määrata talle pension lähtudes teenistuse viie viimase aasta hulgast valitud perioodi soodsaimast politseiametniku ametipalgast ametikoha järgi, millel ta teenis vähemalt 12 kuud järjest. Ta soovis, et tema pensioni arvestatakse lähtudes abiprefekti ametipalgast, sest ta oli viimase viie teenistusaasta jooksul abiprefekti ametikohal 01.03.1991 kuni 31.12.1991 Kohtla-Järve Politseiprefektuuris ja 01.01.1992 kuni 01.05.1993 Ida-Viru Politseiprefektuuris. Politseiaseprefekti ametikohale vastas
  3. palgaaste kuupalgamääraga 1058,38 € (16 560 krooni).
  4. Sotsiaalkindlustusameti Põhja pensioniameti pensikonikomisjoni 02.01.2012 otsusega jäeti V. Hi 14.12.2011 avaldus riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) § 33 lg 2 alusel rahuldamata järgmistel põhjendustel. V. Hile pensioni määramise ajal kehtinud PolTS § 211 lg 1 nägi ette, et politseiametnikul, kellel on vähemalt 20-aastane politseiteenistuse staaž, tekib 50-aastaselt õigus politseiametniku pensionile 50% ulatuses tema viimasest politseiametniku ametipalgast või teenistuse viie viimase aasta hulgast valitud soodsaimast politseiametniku ametipalgast ametikoha järgi, millel ta teenis vähemalt 12 kuud järjest. Pensionitoimikus olevalt Ida-Viru Politseiprefektuuri teatiselt nr 89 nähtuvalt soovis pensioni taotleja V. H võtta aluseks politseiteenistuses oleku aja viimase ametikoha s.o konstaabli,
  5. palgaaste, ametipalgaga 6100 krooni. PolTS kehtis kuni 31.12.
  6. 01.01.2010 jõustus politsei ja piirivalve seadus (PPVS). Vastavalt PPVS § 117 lg-le 7 politseiametniku pension, mis on määratud PolTS alusel, ei kuulu ümberarvutamisele PPVS alusel. PolTS alusel määratud politseiametnike pensionid kuuluvad alates
  7. aastast indekseerimisele iga kalendriaasta
  8. aprilliks RPKS § 26 alusel Vabariigi Valitsuse poolt kinnitatud pensioniindeksiga.
  9. V. H taotles kaebuses Sotsiaalkindlustusameti Põhja Pensioniameti pensionikomisjoni 02.01.2012 otsuse tühistamist ja vastustaja kohustamist tema 14.12.2011 avalduse uueks sisuliseks läbivaatamiseks ning menetluskulude vastustaja kanda jätmist. Põhjendused: Kaebaja avastas, et talle politseiametniku pensioni määramisel on tehtud arvestuslik viga, mis seisnes selles, et pension oli määratud tema politseiteenistuses oleku aja viimase ametikoha (konstaabli) järgi. Lähtudes seisukohast, et teenistuse viie viimase aasta hulka ei kuulu arvestamisele teenistuses mitteoldud aeg, s.t teenistuse vaheajad, sest PolTS § 211 lg 1 kasutab terminit „teenistuse aasta“ mitte „kalendri aasta“, esitas kaebaja 14.12.2011 avalduse pensioni määramisel tehtud vea parandamiseks ja palus arvestuslikult lähtuda tema teenistuse viie viimase aasta hulgast valitud soodsaimast politseiametniku ametipalgast ametikoha järgi, millel ta teenis vähemalt 12 kuud järjest (abiprefekti ametikohast), kuid vastustaja jättis tema avalduse sisuliselt läbi vaatamata ja lahendamata. Kaebaja ei taotlenud temale PolTS alusel määratud politseiametniku pensioni ümberarvutamist PPVS järgi. PPVS § 117 lg 7 sisu on talle teada.
  10. Sotsiaalkindlustusameti vastuses paluti jätta kaebus rahuldamata ja märgiti, et tulenevalt siseministri 08.01.2002 määrusega nr 6 kinnitatud „Politseiametniku pensioni või polit2

(6)3-12-682 seiametniku töövõimetuspensioni arvutamise, määramise, ümberarvestamise ja maksmise korra“ § 4 p-st 1 ja lisast 1 oli penisoni määramise ja suuruse arvutamise aluseks isiku viimase teenistuskoha politseiasutuse teatis, milles on märgitud politseiteenistuse staaž ja millise ametikoha soovib pensioni taotleja aluseks võtta politseiametniku pensioni taotlemisel, kas viimase või soodsaima viimase viie aasta hulgast, näidates valitud ametikoha nimetuse, palgaastme ja palga suuruse kroonides. Seega taotluse, millise perioodi ametikoha ja ametipalga soovib isik võtta oma politseiametniku pensioni arvutamise aluseks, esitab ta oma viimase teenistuskoha politseiasutusele. Pensioniamet määrab pensioni politseiasutuse teatise alusel, ametil pole õigust teatises toodud andmeid muuta või määrata pension lähtudes muudest andmetest. Ida-Viru Politseiprefektuuri 26.08.2003 teatisest nr 89 nähtuvalt soovis kaebaja pensioni määramisel võtta aluseks politseiteenistuses oleku aja viimase ametikoha, so konstaabli ametikoha,
  1. palgaaste ametipalgaga 6100 krooni. Vastavalt teatisele määras pensioniamet kaebajale pensioni. PolTS § 211 lg 8 kohaselt määratakse pension eluajaks ja määratud pensioni ümberarvutamist reguleerinud sama paragrahvi lg 5 nägi pensioni ümberarvestamise ette vaid juhul, kui muutus pensioniametniku pensioni määramise aluseks oleva ametikoha ametipalk. Seega oli PolTS alusel kaebajale määratud pensioni võimalik ümber arvutada ainult tema poolt valitud ja pensioni määramise aluseks olnud viimase ametikoha ametipalga muutumisel. PolTS ei näinud ette võimalust valida peale politseiametniku pensioni määramist selle määramise aluseks olnud ametikoha ametipalga asemel mõni muu ametikoht ja ametipalk. PolTS alusel määratud pensionide ümberarvutamine on reguleeritud PPVS § 106 lg-1 ja § 117 lg-s
  2. Isegi kui seadus võimaldaks muuta pensioni määramise aluseks olnud ametikohta ja ametipalka, ei olnud kaebaja 14.12.2011 avaldusest nähtuvalt tema viie viimase teenistusaasta jooksul ühtegi ametikohta, millel ta oleks teeninud vähemalt 12 kuud järjest.
  3. Tallinna Halduskohus jättis 05.11.2012 otsusega kaebuse rahuldamata. Põhjendused: Kaebaja taotles talle alates 26.08.2003 määratud pensioni ümberarvutamist selliselt, et arvesse oleks võetud politseiteenistuse viie viimase aasta hulgast valitud soodsaim ametipalk sellise ametikoha järgi, millel ta teenis vähemalt 12 kuud järjest. Kaebaja nimetas 14.12.2011 avalduses abiprefekti ametipalka, sest ta oli abiprefekti ametikohal 01.03.1991 kuni 01.05.
  4. Kohtuistungil asus kaebaja kõigepealt seisukohale, et eesmärgiks oli üksnes 14.12.2011 avaldusele sisulise vastuse saamine ja pensionikomisjoni otsuse sisulise vastavuse hindamine tulenevalt avaldusest, kuid täpsustas seejärel täiendavatele küsimustele vastates, et tulevikus soovitakse saada pensioni siiski lähtuvalt abiprefekti ametipalgast (kohtuistungi protokoll, tl 49). Eelnimetatu on kooskõlas ka 14.12.2011 esitatud kirjaliku avalduse tekstiga (tl 8-9). Vaidlustatud otsusest nähtuvalt on vastustaja seisukohal, et kehtivuse kaotanud PolTS alusel ei ole pensioni ümberarvutamine enam võimalik, kusjuures lähtuvalt PolTS § 211 lg-st 5 oleks saanud pensioni ümber arvutada vaid juhul, kui oleks muutunud politseiametniku pensioni arvestamise aluseks oleva ametikoha ametipalk. Seega oleks ümberarvutamine võinud olla võimalik konstaabli ametipalga muutumisel, aga mitte mõne teise ametikoha ametipalga pinnalt. Kohus nõustub vastustaja seisukohaga. Kohus nõustub vastustajaga ka selles, et PolTS § 211 lg 1 alusel ei olekski saanud abiprefekti ametikohast lähtuda, sest kaebaja sellel ametikohal viie viimase teenistusaasta jooksul ei teeninud. See nähtub 14.12.2011 avalduses toodud teenistuskäigu ülevaatest ja nendes asjaoludes poolte vahel vaidlust ei olnud. Avaldusest nähtuvalt oli kaebaja politseiteenistuses kuni 26.08.2003, kuid abiprefekti ametikohal oli ta tunduvalt varem, aastatel 1991-
  5. Kaebaja väide avalduse sisuliselt läbi vaatamata ja lahendamata jätmisest ei ole asjakohane. Asja materjalidest nähtub, et põhieesmärgiks on siiski pensioni ümberarvutamine taoliselt, et aluseks oleks võetud abiprefekti ametipalk. Kohus nõustub vastustajaga, et see ei ole kaebaja 3
(6)3-12-682 poolt taotletaval viisil võimalik. Seega ei ole haldusakti tühistamine põhjendatud, olenemata sellest, et seda olnuks võimalik ka põhjalikumalt motiveerida. Haldusmenetluse seaduse § 58 sätestab, et haldusakti kehtetuks tunnistamist ei saa nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud (väidetavad) rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. Antud juhul väidetavad minetused haldusakti motiveerimisel ja avaldusele vastamisel küsimuse lahendamist ei mõjutanud. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 7. V H i apellatsioonkaebuses palutakse tühistada halduskohtu otsus ning rahuldada uue otsusega kaebus või saata asi halduskohtule uueks läbivaatamiseks ja mõista vastustajalt välja kaebaja apellatsioonimenetluse kulud (õigusabikulud 600 € ja riigilõiv 15 €). Halduskohus on otsuse tegemisel rikkunud oluliselt kohtumenetluse norme (

§ 2

lg 3, § 41 lg 1 ja § 157 lg 2), väljunud kaebuse lahendamisel nõutud ulatusest ning käsitlenud otsuses asjaolusid, mida kaebuses ei käsitletud ja mille lahendamist kaebaja ei palunud. Kaebaja eeldas, et kaebuse läbivaatamisel halduskohus lahendab küsimuse, kas vaidlustatud otsus käsitleb kaebaja 14.12.2011 avalduses tõstatatud küsimusi ja kas seda otsust saab lugeda vastuseks avaldusele. Kohus seda aga ei teinud, vaid asus käsitlema kaebuse piiridest väljuvaid asjaolusid, vaatamata sellele, et kaebaja kohtuistungil antud asjaolule kohtu tähelepanu korduvalt juhtis (kohtuistungi protokoll, lk 2 - Kohus esitas küsimuse kaebaja hilisema sisulise eesmärgi kohta ja küsimuse soovitud pensionisumma kohta, mille peale kaebaja juhtis kohtu tähelepanu kaebuse piiridest väljumisele). Seega on kohus otsuse tegemisel tuginenud asjaolule, mille kohta kaebaja oma arvamust sisuliselt ei avaldanud ja seda ka teha ei saanud, kuna tal ei olnud võimalust selliseks ootamatuseks ette valmistuda. Samas ei juhtinud kohus kaebuse läbivaatamisel kaebaja tähelepanu asjaolule, et kavatseb käsitleda kaebuse piiridest väljuvaid asjaolusid ega andnud kaebajale võimalust nende asjaolude kohta argumenteeritud arvamuse esitamiseks ja sellise arvamuse esitamise ettevalmistamiseks. 8. Sotsiaalkindlustusamet palub vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata ning jääb halduskohtule esitatud seisukohtade juurde. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 9. Ringkonnakohus leiab, et halduskohtu otsus on seaduslik ja piisavalt põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna selle tühistamiseks ja uue otsusega kaebuse rahuldamiseks ega asja halduskohtule uueks läbivaatamiseks saatmiseks alust. Halduskohus ei ole rikkunud kohtumenetluse norme, mis võiksid tuua kaasa kohtuotsuse tühistamise. 10. Vastuseks kaebaja väitele halduskohtu poolt kaebuse lahendamisel vaidluse piiridest väljumise kohta märgib ringkonnakohus järgmist.

§ 2

lg 3 kohaselt lahendab kohus asja üksnes kaebuses või seaduses sätestatud muus avalduses nõutud ulatuses ja avalduse esitamise otsustab menetlusosaline omal äranägemisel.

§ 41

lg 1 kohaselt määravad vaidluse eseme halduskohtumenetluses kindlaks kaebuse nõue vastavalt sama seadustiku §-le 37 ja kaebuse alus. Kaebuse nõudeks on kaebuses vastavalt

§-le 37 esitatud nõue asja sisuliseks lahendamiseks. Kaebuse nõuet iseloomustavad taotletavast volitusest lähtuv nõude liik (antud juhul tühistamine ja kohustamine, kusjuures kohustamisnõude (vastustaja kohustamine kaebaja 14.12.2011 avalduse uueks läbivaatamiseks) rahuldamise eelduseks on tühistamisnõude rahuldamine), nõude ese (antud juhul Sotsiaalkindlustusameti Põhja pensioniameti pensikonikomisjoni 02.01.2012 otsus, mille tühis4

(6)3-12-682 tamist taotletakse) ja nõude ulatus (otsust vaidlustatakse tervikuna). Kaebuse aluseks on

§ 41lg 2 kohaselt põhiliste asjaolude kogum, millega seoses nõue esitatakse.

Kaebaja on 14.12.2011 avalduses väljendanud oma seisukoha PolTS § 211 lg-s 1 kasutatud termini „teenistuse aasta“ suhtes ning palunud teha talle politseiteenistuses oleku viimase (konstaabli) ametikoha järgi määratud politseiametniku pensioni ümberarvestus ja määrata talle politseiametniku pension lähtudes teenistuse viie viimase aasta hulgast valitud perioodi soodsaimast politseiametniku ametipalgast ametikoha (abiprefekti) järgi, millel ta teenis vähemalt 12 kuud järjest. Ringkonnakohtu hinnangul nähtub kaebaja 14.12.2011 avaldusest selgelt, et ta ei ole esitanud seda mitte eesmärgiga saada vastus küsimusele, kas vastustaja jagab tema seisukohta PolTS § 211 lg-s 1 kasutatud termini „teenistuse aasta“ suhtes või mitte, vaid on ühemõtteliselt soovinud avalduses talle konstaabli ametikoha ametipalgast lähtuvalt määratud politseiametniku pensioni ümberarvestamist lähtudes abiprefekti ametipalgast. Arvestades eeltoodut ja halduskohtu

§ 120

lg 1 p-st 1 tulenevat kohustust selgitada välja vaidluse ese, tõlgendades

§ 2

lg 4 teise lause alusel vajadusel selleks kaebust ja lähtudes kaebaja tegelikust tahtest, ei saa kohtu poolt kohtuistungil kaebajale esitatud küsimust kaebaja sisulise eesmärgi kohta pidada vaidluse esemest väljuvaks, vaid vaidluse piiridesse jäävaks ja igati asjakohaseks, nagu ka vastustaja esindaja poolt kohtuistungil kaebajale esitatud küsimust kaebuses väidetud arvutusvea kohta. 11. Ringkonnakohtu arvates ei ole halduskohus rikkunud ka

§ 157

lg-t 2, mille kohaselt võib kohus tugineda otsust tehes üksnes asjas kogutud tõenditele, mida pooltel ja kolmandatel isikutel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel ja kolmandatel isikutel võimalik oma arvamust avaldada. Kui kohus hindab esiletoodud asjaolu otsuses menetlusosalistest erinevalt, peab ta eelnevalt olema juhtinud sellisele võimalusele menetlusosaliste tähelepanu ja andnud neile võimaluse avaldada oma seisukoht. Vastustaja seisukohad kaebaja 14.12.2011 avalduse ja selles esitatud nõude kohta on väljendatud kaebusele lisatud vaidlustatud otsuses (tl 6-7) ja koos täiendustega vastustaja kirjalikus vastuses kaebusele (tl 16 ja pöördel), mille kohus edastas kaebaja esindajale 16.05.2012 (tl 25). Kohtuistung toimus 17.10.

  1. Seega oli kaebajal ja tema esindajal piisavalt aega oma arvamuse kujundamiseks ja vastustaja seisukohtadele omapoolsete vastuväidete kohtuistungil esitamise ettevalmistumiseks. Kuna halduskohus on vaidlustatud otsuses nõustunud vastustaja seisukohtadega, siis ei saanud kohtu küsimused kaebaja tegeliku tahte ja taotletava pensioni suuruse kohta tulla kaebajale ega tema esindajale üllatusena. Asjaolu, et kaebaja ei pidanud vajalikuks kohtu küsimustele vastata põhjusel, et pidas neid kaebuse piiridest väljuvateks, ei anna alust väita, et halduskohus oleks jätnud andmata kaebajale võimaluse argumenteeritud arvamuse ettevalmistamiseks ja esitamiseks küsimustes, mis kaebaja arvates väljusid kaebuse piiridest.
  2. Halduskohus leidis õigesti, et vastustaja on kaebaja 14.12.2011 avalduse sisuliselt läbi vaadanud ja kaebajale määratud politseiametniku pensioni ümberarvestamine kaebaja poolt taotletaval viisil ei ole võimalik. Kaebajale politseiametniku pensioni määramise ajal kehtinud PolTS § 211 lg 1 nägi ette, et politseiametnikul, kellel on vähemalt 20-aastane politseiteenistuse staaž, tekib 50-aastaselt õigus politseiametniku pensionile 50 protsendi ulatuses tema viimasest politseiametniku ametipalgast või teenistuse viie viimase aasta hulgast valitud soodsaimast politseiametniku ametipalgast ametikohal, millel ta teenis vähemalt 12 kuud järjest. Ida-Politseiprefektuuri 26.08.2003 teatisest nr 89 (tl 18-19) nähtuvalt on kaebaja valinud pensioni arvestamise aluseks tema politseiteenistuses oleku viimase ametikoha s.o konstaabli ametikoha,
  3. palgaaste ametipalgaga 6100 krooni. Kaebaja ei ole käesolevas asjas väitnud, et teatisel kajastuvad andmed oleksid ebaõiged või tema soovitud ametikoht oleks jäetud teatisele märkimata. Kui kaebaja oleks olnud politseiametniku pensioni taotlemisel PolTS § 211 lg-s 1 kasutatud termini „teenistuse aasta“ suhtes 5

(6)3-12-682 14.12.2011 avalduses väljendatud seisukohal, oleks ta võinud väljendada soovi, et tema pensioni arvestamisel lähtutakse teenistuse viie viimase aasta hulgast valitud perioodi soodsaimast politseiametniku ametpalgast, millel ta teenis vähemalt 12 kuud järjest ja milleks kaebaja peab abiprefekti ametikohta. Kaebaja ei ole seda teinud. Asjas puuduvad tõendid, mis annaksid alust väita, et kaebaja oli esialgse pensioni määramise ajal riigiasutuste poolt eksitusse viidud ja seoses sellega valis ta endale pensioni arvutamise aluseks ebasoodsama ametikoha ja ametipalga. PolTS § 211 lg 5 esimene lause sätestas, et kui muutub politseiametniku pensioni arvestamise aluseks oleva ametikoha ametipalk, arvutatakse pension ümber. Seega näeb PolTS § 211 lg 5 ette ainult ühe pensioni ümberarvutamise aluse, milleks on pensioni arvestamise aluseks oleva ametikoha ametipalga muutus. PPVS § 117 lg 7 kohaselt politseiametniku pension, mis on määratud PolTS alusel, ei kuulu ümberarvestamisele PPVS alusel. Seega ei ole ka ringkonnakohtu arvates olemas võimalust, et isikul oleks hilisemalt võimalik muuta pensioni määramise aluseks olnud ametikohta ja palgaastet (vt ka Tartu Ringkonnakohtu 10.01.2013 otsus haldusasjas nr 311-2219, p
  2. Ringkonnakohus leiab, et kaebajal ei ole võimalik saavutada soovitud tulemust (talle määratud politseiametniku pensioni ümberarvestamist lähtuvalt abiprefekti ametikoha ametpalgast) ka juhul, kui käsitleda kaebaja 14.12.2011 avaldust menetluse uuendamise taotlusena. HMS § 44 lg 1 näeb ette, et haldusorgan uuendab menetlusosalise taotlusel haldusmenetluse, kui: 1) taotluse esitaja õigusi kestvalt piirava haldusakti andmise aluseks olnud asjaolu või õigusnorm on ära langenud; 2) asjas ilmnevad uued olulised tõendid, mis ei olnud isikule haldusmenetluse ajal teada; 3) jõustunud kohtuotsusega on tuvastatud, et haldusakt on antud või toiming on sooritatud pettuse või ähvardusega või muul viisil haldusorgani õigusvastase mõjutamise tulemusena või et haldusorgani nimel tegutsenud isik on haldusmenetluse käigus pannud toime kuriteo; 4) jõustunud kohtuotsusega on tühistatud kohtuotsus, millel haldusakt põhines. Käesoleval juhul ühtegi alust haldusmenetluse uuendamiseks ei esine.
  3. Eelneva põhjal ja

§ 200

p 1 alusel jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ning vaidlustatud halduskohtu otsus muutmata. 15.

§ 108lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna ringkonnakohus ei tee otsust kaebaja kasuks, jäävad nii kaebaja halduskohtus kantud menetluskulud (õigusabikulud 600 €) kui ka apellatsioonimenetluse kulud (õigusabikulud 600 €) tema enda kanda. Vastustaja ei taotlenud kaebajalt menetluskulude väljamõistmist ega esitanud menetluskulude nimekirja. Seega jäävad ka vastustaja võimalikud apellatsioonimenetluse kulud

§ 109lg 1 neljanda lause kohaselt tema enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Lilianne Aasma /allkirjastatud digitaalselt/ Virgo Saarmets /allkirjastatud digitaalselt/ Silvia Truman 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.