3-12-1302/30

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-12-1302 Otsuse kuupäev

1. oktoober 2012 Kohtunik Eda Muts Kohtuasi Margus Hendriksoni kaebus Valga maavanema 19.aprilli 2012 korralduse nr 1-1/164 „Otepää vallas Kääriku külas asuva Heamehe maaüksuse ostueesõigusega erastamise tingimused“ osaliseks tühistamiseks. Asja läbivaatamise kuupäev 10.10.2012 Menetlusosalised Kaebuse esitaja Margus Hendrikson Vastustaja Valga maavanem Kolmandad isikud Peeter Kutman, Ilmar Kutman, Martin Kutman ja Maret Kutman Resolutsioon Jätta kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on
2. november 2012.a. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja menetluse käik
3. 24.05.1995.a. ÕVVTK Valga maakonnakomisjoni otsusega nr 8866 tunnistati endises Pühajärve vallas Kääriku külas asunud Jaasi A306 talu, kinnistu nr 11808, maa suhtes õigustatud subjektideks Hilda Klimov, Härni Hendrikson ja Jaan Hendrikson igaüks 1/3 mõttelises osas. Härni Hendrikson on loovutanud maa tagastamise nõudeõiguse pojale Margus Hendriksonile ja Jaan Hendrikson on loovutanud oma nõudeõiguse pojale Kalle Hendriksonile. 1
4. 24.03.1997.a esitas Martin Kutman Pühajärve Vallavalitsusele (praegu Otepää Vallavalitsus) avalduse talle kuuluvate ehitiste juurde maa ostueesõigusega erastamiseks. Erastatav maa asub endise Jaasi talu maadel.
5. Otepää Vallavalitsuse tegi 17.05.2006 korraldusega nr 2-4-272 „Ettepanek Martin Kutmani hoonete teenindamiseks vajaliku maa määramiseks“ ettepaneku määrata Otepää vallas Kääriku külas asuva Jaasi A306 tagastamisele kuuluvatel maadel asuvale Martin Kutmani omandis olevate hoonete kompleksi teenindamiseks vajaliku ma suuruseks vastavalt plaanile ligikaudu 0,15 ha. Otepää vallavalitsuse 18.03.2010 korraldusega nr 2-4-152 „Maa ostueesõigusega erastamine Martin Kutmanile“ peeti võimalikuks Martin Kutmani omandis oleva suvila ja majandushoone juurde kuuluva maa pindalaga 1494 m2 ostueesõigusega erastamist. Maaüksuse nimetus on Heamehe.
6. Valga maavanema 19.04.2012 korraldusega nr 1-1/164 müüs maavanem Otepää vallas Kääriku külas asuva MRS § 22 lg 1 alusel Heamehe maaüksuse (katastritunnus 63601:002:0048, suurusega 962 m2, katastritunnus 63601:002:0049 suurusega 532 m2 ) Martin Kutmanile ning kehtestas maa erastamise tingimused.
7. M. Hendrikson esitas 07.05.2012 vaide maavanema 19.04.2012 korralduse nr 1-1/164 osaliseks tühistamiseks 532 m² maaüksuse ( katastritunnus 63601:002:0049 ) osas. Maavanema 28.05.12 korraldusega nr 1-1/222 antud vaideotsusega jäeti M. Hendrikson’i vaie rahuldamata. 22.06.2012 esitas Margus Hendrikson Tartu Halduskohtusse kaebuse Valga maavanema 19.04.2012 korralduse nr 1-1/164 osaliseks tühistamiseks, so laudkuuride juurde moodustatava 532 m2 lahustüki osas. Kaebuse põhjendused
8. Kaebaja leiab, et Valga maavanem ei ole asjas olulise tähtsusega asjaolusid hinnanud ega fakte arvesse võtnud ei 19.04.2012 korralduse nr 1-1/164 andmisel ega ka vaideotsuse tegemisel, mistõttu tuleb vaidlustatud erastamiskorraldus osaliselt tühistada. Kaebaja märgib, et õigusliku aluseta ehitiste alusest ja ümbritsevast maast moodustatud 532 m² maaüksuse (katastritunnus 63601:002:0049 ) erastamine rikub maa tagastamise õigustatud subjektide õigust õigusvastaselt võõrandatud maa tagastamisele ning avalikkuse huve tagada kahe erastatava lahustüki vahele avalikku kasutusse kavandatava tee tarbeks normidele vastava ulatusega maa-ala.
9. Kaebajale teabenõude vastusena edastatud teatis ehitisregistri andmestik seisuga 20.02.1012 ei ole hoone omandiõigust tõendav dokument kuna informatiivsed ehitisregistri kanded ei oma seadusekohaselt õiguslikku tähendust. Teatisel mainitud 25 m² ehitusaluse pinnaga ehitis ei asu mitte 532 m² maatükil 63601:002:0049, vaid moodustab osa hoopis 962 m² maatükil 63601:002:0048 asuvast suvila- majandushoonest mida kinnitab 23.05.1997 väljastatud kasutusluba nr 38/
10. Käesolevas asjas vaidlustatud maatükil 63601:002:0049 ei ole mitte ühtegi 25 m2 ehitusaluse pinnaga ehitist, selle maatüki osas ei ole M.Kutmanil mitte kunagi maakasutust olnud, mistõttu kõik sellel maatükil asuvad ehitised on omavoliliselt püstitatud õigusliku aluseta ehitised, millede juurde maa erastamisega rikutakse maa tagastamise õigustatud subjektide õigust maa tagastamisele. Üks hoone ei saa ühel ja samal 2 ajal asuda kahel erineval maatükil. Maavanem oleks pidanud maa erastamise otsustamisel tegema kindlaks, kas kõik M.Kutmani poolt püstitatud ehitised on hõlmatud Pühajärve Vallavalitsuse poolt 23.05.1997 väljastatud ehitusloaga nr 38/97, või mõni ehtis hoonete kompleksis on püstitatud õigusliku aluseta ning kas see asjaolu mõjutaks teenindusmaa erastamist. Antud juhul on 532 m² ( 63601:002:0049 ) maatükk moodustatud õigusliku aluseta ehitiste alusest ja neid ehitisi ümbritsevast maast, mistõttu antud maaüksuse erastamiseks ja mittetagastamiseks alus puudub. Asjakohatud on maavanema viited varasematele kohaliku omavalitsuse korraldustele mida on kohtus arutatud aastaid tagasi ning millest möödunud aja jooksul on ilmnenud uusi asjaolusid. Õiguspraktika ei välista uute asjaolude ilmnemisel nende kaalumist ning ka erastatava maa suuruse ja piiride kulgemise muutmist.
11. Maatüki 63601:002:0049 suuruse, kuju ja piiride kulgemisega omab ühest ja otsest seost Otepää Vallavalitsuse 30.04.2008 korraldusega nr 2-4-211 algatatud Otepää vallas Kääriku külas asuva Pülme vallatee detailplaneering, mille osas on jõustunud Tartu Halduskohtu 21.02.2012 kohtulahend asjas 3-11-
12. Kuigi maavanem on leidnud, et maavanema korraldusega ei lahendata Pülme teemaa detailplaneeringuga seonduvaid probleeme, on selge, korraga ei ole võimalik erastada kahte teineteisest 3 m kaugusel asuvat lahustükki ja samal ajal mahutada nende üksteisest 3 m kaugusel asuvate lahustükkide vahele minimaalselt 8 m laiust teekoridori. Otepää Vallavalitsus on 30.04.2008 korraldusega nr. 2-4-211 algatatud detailplaneeringu Pülme teemaa osas 25.05.12 korraldusega nr. 2-4-265 vastu võtnud ja avalikule väljapanekule suunanud. Maavanem on seega ekslikult leidnud, et pärast vallavalitsuse eelhaldusaktide suhtes toimunud kohtumenetlusi ei ole ilmnenud täiendavaid asjaolusid.
13. Avalikkuse huvi tagada avalikku kasutusse kavandatava tee tarbeks normidega ettenähtud maa-ala on selgelt kaalukam kui erastaja huvi omandada maad õigusliku aluseta ehitiste juurde nõnda, et avaliku tee tarbeks ei jää isegi mitte poolt normiga ettenähtud maast. Maavanem ei ole antud asjas kaalunud ei avalikkuse aga maa tagastamise õigustatud subjekti huve ja õigusi mistõttu tuleb vaidlustatud korraldus osaliselt tühistada. Vastustaja vastuväited
14. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.
15. Ebaõige on kaebaja väide, et maavanem on venitanud haldusmenetlusega ning põhjustanud kaebajale liigseid kulutusi ja ebameeldivusi Erastamise korraldaja kontrollis kõigepealt Otepää Vallavalitsuse 17.05.
16. a korralduse nr 2-4-272 „Ettepanek Martin Kutmani hoonete teenindamiseks vajaliku maa määramiseks“ õiguspärasust, millega määrati M. Kutmanile kuuluvate ehitiste teenindamiseks vajaliku maa suurus ja piirid 0,15 ha ulatuses. Erastamise korraldaja leidis, et ehitise vahetus läheduses kulgev tee ei saa takistada ehitise teenindamiseks piisava suurusega maa erastamist. Antud juhul on teenindamiseks vajaliku maa puhul tegemist kahe katastriüksusega, kuna teenindusmaast on välja jäetud ühendustee, mida kasutatakse mitme majapidamise juurde jõudmiseks. Erastamise korraldajale teadaolevalt kasutab erastaja suvilat peaaegu aastaringselt (s.o elamuna), mistõttu ehitistele määratud teenindusmaa ligikaudse suurusega 0,15 ha on igati põhjendatud ja mõistlik. 3
17. Korralduste tegemise ajal oli ainsaks kehtestatud planeeringuks antud piirkonnas Pühajärve Vallavolikogu 20.05.
18. a määrusega kehtestatud „Pühajärve valla üldplaneering“, seega kohalik omavalitsus on arvestanud nii maakorralduse kui ka planeeringu nõuetega. Asjaolu, et 23.05.
19. a väljastatud kasutusloaga nr 38/97 ei hõlmata kõiki ehitisi, millele on vallavalitsus teenindamiseks vajaliku maa määramisel viidanud, ei anna alust väita, et määratud teenindusmaa suurus, arvestades ehitisi, mille suhtes on olemas kasutusluba, oleks vastuolus maareformi seaduse §- 221 lõikega 6, §-i 20 lõikega 12, maakorraldusseaduse §-i 5 lõikega 2 ning Vabariigi Valitsuse 30.06.1998 määrusega nr 144 kinnitatud „Ehitise teenindamiseks vajaliku maa määramise korraga“.
20. Otepää Vallavalitsuse 17.05.2006 korralduse nr 2-4-272, millega määrati ehitiste teenindusmaa suurus ja piirid, ja Otepää Vallavalitsuse 18.03.2010 korralduse nr 2-4-152 „Maa ostueesõigusega erastamine Martin Kutmanile“ kohtuliku kontrolli tulemusena on kõik kohtuastmed jõudnud järeldusele, et haldusaktid on seaduslikud ja põhjendatud ja need eelhaldusaktid on erastamise korraldajale siduvad.
21. Vaidlustatud maavanema korraldusega ei lahendatud Pülme teemaa detailplaneeringuga seonduvaid küsimusi. Otepää vallas Kääriku külas asuva Pülme vallatee teemaa detailplaneeringu algatamine otsustati 30.aprillil 2008.a korraldusega nr 2-4-
22. Selleks ajaks oli 17.05.
23. a korraldus nr 2-4-272 kohtuliku kontrolli läbinud ja jõustunud. Samuti tuleb märkida, et Otepää Vallavalitsuse 18.03.2010 korralduse nr 2-4-152 „Maa ostueesõigusega erastamine Martin Kutmanile“ üheks aluseks on korraldus nr 2-4-272, millega määrati teenindusmaa, mistõttu erastamise korraldaja leidis, et olenemata detailplaneeringu algatamisest, ei olnud kohalikul omavalitsusel tahtlust erastatava maa suurust ja piire muuta.
24. Maavanema 19.04.
25. a korralduse nr 1-1/164 vastu võtmise ajal ei olnud detailplaneeringut vastu võetud ega avalikule väljapanekule suunatud, küll oli olemas jõustunud kohtuotsus Otepää Vallavalitsuse kohustamiseks Otepää vallas Kääriku külas asuva Pülme vallatee teemaa detailplaneeringu finantseerimise ja koostamise lepingu p 5.2 täitmiseks (Tartu Halduskohtu 21.02.
26. a otsus nr 3-11-2068, jõustus 23.03.
27. a). Antud asjas tuleb arvestada erastaja usalduse kaitsega, et ta võib maareformi käigus antud eelhaldusaktidele tugineda.
28. Tuleb arvestada ka asjaolu, et vastavalt MRS §-i 23 lõikele 5 ning maavanema korralduses viidatud kolmekuulisele tähtajale on erastamise korraldaja 03.05.
29. a sõlminud erastajaga maa müügilepingu. Kolmandate isikute seisukoht
30. Kolmandad isikud vaidlevad kaebusele vastu ning leiavad, et vaidlusalune korraldus on õiguspärane ja seaduslik, motiveeritud nii faktiliselt kui õiguslikult ning kaalutlusvigadeta.
31. Kaebaja ei ole haldusmenetluses välja toonud uusi asjaolusid. Seega puudus maavanemal ka võimalus ja õigus mitte juhinduda Otepää Vallavalitsuse 17.05.2006 korraldusest nr 2-4272 ja Otepää Vallavalitsuse 18.03.2010 korraldusest nr 2-4-152, ehk eelhaldusaktidest, mis on maavanemale siduvad. 4
32. Pülme vallatee detailplaneeringule, mis oli alles algatamise staadiumis, ei olnud maavanemal alust tugineda. Lisaks sellele on planeerimismenetlus diskretsioonimenetlus ning ühelgi mistahes detailplaneeringut taotlenud isikul ei teki õiguspärast ootust, et planeeringu algatamine või vastuvõtmine või avaliku väljapaneku läbiviimine toob kindlasti kaasa ka planeeringu kehtestamise.
33. Õiguspärane ootus on tekkinud hoopis kolmandatel isikutel, kellel maa ostueesõigusega erastaja üldõigusjärglastena on täielik õiguslik alus eeldada ja oodata, et maavanem otsustab maa ostueesõigusega erastamise lähtudes kohtuliku kontrolli läbinud eelhaldusaktidest nr 24-272 ja 2-4-
34. Täiesti asjakohatud on kaebaja väited selles, et maa tagastamise õigustatud subjektidel on puudunud viimase 6 aasta vältel vähimadki võimalused maa tagastamise protsessi kiirendamiseks. Maa tagastamise menetlus on viibinud otseselt kaebaja enda tegevusest.
35. Eelhaldusaktide nr 2-4-272 ja 2-4-152 adressaadiks on kolmas isik, mitte kaebaja. Kolmandad isikud ei ole teinud ühelegi instantsile ega ka kaebajale ettepanekut vaidlusaluse maatüki asukoha muutmiseks. Kaebaja ja kolmandad isikud ei ole haldusmenetluses sõlminud sellekohast kokkulepet ning kolmandad isikud ei ole esitanud avaldust maa ostueesõigusega erastamise haldusmenetluses korralduste nr 2-4-272 ja 2-4-152 tühistamiseks ning sellega seonduvalt ja selles osas haldusmenetluse uuendamiseks. Kohtu põhjendused ja otsus
36. Kohus on seisukohal, et kaebus on põhjendamatu ning tuleb jätta rahuldamata. M. Hendriksoni poolt on vaidlustatud Valga maavanema korraldus, millega erastati MaaRS § 22 lg 1 alusel Heamehe maaüksus Martin Kutmanile. Heamehe maaüksus suurusega kokku 1494 m2 on erastatud kahe maatükina, suurusega 962 m2 (katastritunnus 63601:002:0048) ja suurusega 532 m2 (katastritunnusega 63601:002:0049). M.Hendrikson on vaidlustanud maatüki suurusega 532 m2 (katastritunnusega 63601:002:0049) erastamist. Kaebaja leiab, et vaidlustatud maatükil asuvad hooned ei ole hõlmatud 1997 aastal väljastatud kasutusloaga, nende hoonete puhul on tegemist omavoliliste õigusliku aluseta püstitatud ehitistega, mistõttu nende hoonete juurde maad ostueesõigusega erastada ei ole võimalik.
37. MaaRS § 221 lg 6 kohaselt määrab erastatava maa suuruse ja piirid vastavuses planeeringu ja maakorralduse nõuetega kindlaks kohalik omavalitsus Vabariigi Valitsuse kehtestatud korras. M. Kutmanile kuuluvate hoonete juurde teenindamiseks vajaliku maa suurus ja piirid on esmaselt määratud Otepää Vallavalitsuse 17.05.2006 korraldusega nr 2-4-272 „Ettepanek Martin Kutmani hoonete teenindamiseks vajaliku maa määramiseks“. Selle korraldusega määrati M. Kutmanile kuuluvate ehitiste teenindamiseks vajaliku maa suurus ja piirid 0,015 ha ulatuse. Ettepaneku tegemisel on arvestatud järgmisi maakorralduse nõudeid: kinnisasja sobivus ettenähtud sihtotstarbeks, kinnisasjale otstarbeka juurdepääsutee tagamine, kinnisasja terviklikkuse ja otstarbeka kuju tagamine, lihtsate ja selgete piiride loomine ning looduslike piiride arvestamine. M. Hendrikson vaidlustas nimetatud korralduse Tartu Halduskohtus (haldusasi nr 3-061844). Kohtule esitatud kaebuses palus M. Hendrikson M. Kutmani suvilale ja majandushoonele väljastatud kasutusloa õigusvastasuse kindlakstegemist ning vallale ettekirjutuse tegemist õigusvastaselt püstitatud ehitise lammutamiseks. Tartu Halduskohtu 15.05.2007 otsusega jäeti M.Hendriskoni kaebus rahuldamata, kohus leidis, et M. Kutmanile 5 kuuluvate hoonete teenindamiseks vajaliku maa suurus ja piirid on määratud vastavalt õigusaktidele ning et maa suuruse ja piiride määramisel tuli arvestada õiguslikul alusel püstitatud suvila ja kõrvalhoonega. Tartu Ringkonnakohus jättis 30.10.2007 otsusega halduskohtu otsuse muutmata. Riigikohus M. Hendriksoni kassatsioonkaebust menetlusse ei võtnud.
38. Kohtuliku kontrolli on läbinud ka Otepää Vallavalitsuse 18.03.
39. korraldus nr 2-4-152 „Maa ostueesõigusega erastamine Martin Kutmanile“ (haldusasi nr 3-10-1009). Ka selles kaebuses vaidlustas M.Hendrikson maa erastamist kõrvalhoonete juurde ehk õigusliku aluseta püstitatud hoonete juurde, mis asuvad üle tee asuval 532 m2 maatükil. Selles haldusasjas on kohtud märkinud, et M.Kutmani hooned asuvad maatükil, mille jagab kaheks avalik tee, mis aga ei ole vastuolus MaaKS § 5 lg 2 nõuetega.
40. Seega on olemas jõustunud kohtulahendid, millega on tuvastatud M.Kutmanile kuuluvate hoonete teenindamiseks vajaliku maa suuruse ja piiride määramise õiguspärasus samade asjaolude alusel, mida on kaebaja ka käesolevas haldusasjas välja toonud. Mõlemad Otepää Vallavalitsuse poolt välja antud korraldused kujutavad endast maa erastamise eelhaldusakte, mille õiguspärasust on kohtud kontrollinud. Maavanem on maa erastamisel õiguspäraselt nendest eelhaldusaktidest lähtunud ning erastanud maa M. Kutmanile vallavalitsuse poolt määratud suuruses ja piirides. HMS § 60 lg-st 2 tulenevalt on kehtiv haldusakt kohustuslik igaühele, sealhulgas haldus- ja riigiorganitele. Kohtu hinnangul ei ole antud haldusasjas esitatud selliseid täiendavaid asjaolusid, mis annaksid aluse kahelda Otepää Vallavalitsuse eelhaldusaktide õiguspärasuses. Seetõttu puudub vajadus ka korrata haldusasjades 3-06-1844 ja 3-10-1009 välja toodud seisukohti.
41. Kaebaja on iseenesest õiguspäraselt märkinud, viidates Riigikohtu lahendile nr 3-3-1-7806, et põhjendatud kaalutluste olemasolul võib haldusorgan üldjuhul erastamise eeltoimingute raames kindlaksmääratud tingimusi muuta, seda just uute asjaolude ilmnemisel. Antud juhul aga kaebaja väited ja faktid maa erastamise kohta maa osas, mis asub kahel pool teed, samuti väited õigusliku aluseta püstitatud hoonete kohta, ei ole uued asjaolud, milledega vallavalitsus eelhaldusakte välja andes ei saanud arvestada või millest vallavalitsus ei olnud teadlik. Samad seisukohad ja asjaolud on kaebaja välja toonud juba Otepää Vallavalitsuse 17.05.2006 ja 18.03.2010 korralduste vaidlustamisel. Tartu Ringkonnakohus on haldusasjas nr 3-06-1844 märkinud, et asjaolu, et kasutusluba nr 38/97 ei hõlma kõiki ehitisi, milledele on vallavalitsus teenindamiseks vajaliku maa määramisel viidanud, ei anna alust väita, et määratud teenindusmaa suurus, arvestades ehitisi, mille suhtes kasutusluba on olemas, oleks vastuolus MaaRS § 221 lg 6, § 20 lg 12, MaaKS § 5 lg 2 ning Vabariigi Valitsuse 30.06.1998 määrusega nr 144 kinnitatud korraga. Teenindusmaa määramise osas on Riigikohtu halduskolleegium samas lahendis nr 3-3-1-78-06 leidnud, et kui ehitisega samal pool teed olevast maast ei piisa teenindusmaaks, ei ole välistatud täiendava maatüki teenindusmaaks määramine ehitist ümbritsevast maast teisel pool teed.
42. Lisaks eeltoodule on kaebaja seisukohal, et uue asjaoluna oleks maavanem pidanud arvestama Otepää Vallavalitsuse poolt 30.04.2008 korraldusega nr 2-4-211 algatatud Pülme vallatee teemaa detailplaneeringuga. Detailplaneering hõlmab ka Heamehe maaüksust läbivat teed. Detailplaneeringu algatamine on toimunud M.Hendriksoni taotlusel. Kaebaja leiab, et korraga ei ole võimalik erastada kahte teineteisest 3 meetri kaugusel asuvat lahustükki ja samal ajal mahutada maatükkide vahele minimaalselt 8 m laiust teekoridori. 6
43. Kohus on seisukohal, et antud haldusasjas ei ole vaidluse all Pülme teemaa detailplaneering ega detailplaneeringuga seonduvad toimingud. Kaebusega halduskohtusse saab pöörduda kaebaja ainult enda subjektiivsete õiguste kaitseks. Antud juhul on vaidluse all kolmandatele isikutel maa erastamine, millest sõltub ka kaebajale kui maa tagastamise subjektile maa tagastamine. Asjaolu, kas Heamehe maaüksust läbiv Pülme tee on 3 või 8 meetri laiune, ei riku antud vaidluses kaebaja õigusi, kuna sellest ei sõltu tagastatava maa suurus. Erastatavat maad läbiva tee laius võib riivata maa erastaja õigusi, mitte maa tagastamise õigustatud subjekti õigusi. Vaidlustades M.Kutmanile maa erastamist, saab kaebaja kaitsta enda subjektiivseid õigusi, mitte avalikku huvi. Kaebajal on võimalik planeeringumenetluse käigus esitada omapoolseid ettepanekuid ning vajaduse korral vaidlustada planeeringmenetluse käigus vastu võetud haldusakte või tehtud toiminguid.
44. Kaebaja etteheited maavanemale, et maavanem on venitanud haldusmenetlusega ning põhjustanud sellega kaebajale põhjendamatuid kulutusi ja ebameeldivusi, ei ole asjassepuutuvad. Kaebaja on vaidlustanud ainult maavanema 19.04.2012 korraldust, taotledes selle osalist tühistamist. Vastustaja tegevus teabenõudele vastamisel ja vaide läbivaatamisel ei saanud mõjutada vaidlustatud haldusakti õiguspärasust ega saa kaasa tuua selle tühistamist.
45. Arvestades eeltoodut jätab kohus M.Hendriskoni kaebuse rahuldamata. Kaebaja on taotlenud välja mõista vastustajalt kohtukuludena riigilõiv ning 16.05.2012 sõidukulud seonduvalt vaidemenetlusega. Kuna kohus kaebust ei rahulda, jäävad kaebuse esitaja menetluskulud HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda ning puudub vajadus ka nende kulutuste põhjendatust analüüsida. Teised menetlusosalised menetluskulude väljamõistmiseks taotlust esitanud ei ole. Eda Muts kohtunik 7