← Eesti

2-13-11061/26

Obsah (7)§ 345§ 422§ 231§ 122§ 124§ 173§ 162

2-13-11061 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 2-13-11061 Otsuse tegemise aeg ja koht 10.juuli 2013, Narva kohtumaja Kohus Viru Maakohus Kohtunik Pille Aver Kohtuasi V J hagi Vaike ja Pa

§ 345

kohaselt, kui kohtuistungile kutsutud menetlusosaline, tunnistaja, ekspert või tõlk ei saa kohtuistungile ilmuda, peab ta sellest kohtule õigel ajal teatama ja kohtusse ilmumise takistust põhistama. Kostja isiklikult kohtusse ilmumine tehti kostjale teatavaks 20.05.2013 (t.l 34).

§ 422

lg 1 kohaselt loetakse mõjuvaks põhjuseks hagile vastamata jätmiseks või kohtuistungile ilmumata jätmiseks ja sellest teatamata jätmiseks eelkõige liikluskatkestust, poole ootamatut haigestumist või lähedase ootamatut rasket haigust, mille tõttu isik ei saanud hagile vastata või kohtusse ilmuda ega saata kohtusse esindajat.

§ 422

lg 2 kohaselt oma haiguse põhistamiseks, mis takistas hagile vastamist või kohtuistungile ilmumast, esitab menetlusosaline või tema esindaja kohtule tõendi, millest nähtub, et haigust saab lugeda takistuseks hagile vastamast kohtuistungile ilmumast. Tõendi vormi ning selle väljaandmise tingimused ja korra kehtestab sotsiaalminister määrusega. Sama sätte lõike 3 kohaselt ei välista nimetatud tõendi puudumine või puudulikkus haiguse põhistamist muude tõenditega. Kohus ei tuvastanud kostja kohtuistungilt puudumise mõjuvaid põhjuseid. Riigikohus on sedastanud (lahend nr 3-2-1-149-11), et poole soov asja arutamisel kohtuistungil osaleda isiklikult võib õigustada istungi edasilükkamist, kui on piisavalt põhistatud, et vastasel juhul võivad poole huvid jääda piisava kaitseta (eelkõige olulised asjaolud välja selgitamata), ja pool ei saa istungil osaleda mõjuval põhjusel. Samas tuleb tõkestada, et menetlust sellega asjatult ei venitataks, ja tagada poolte võrdõiguslikkus. Kohus leiab, et kostja taotlus istungi toimumise aja edasilükkamiseks on põhistamata ning paljasõnaline. Kostja jättis kohtule põhistamata mõjuva põhjuse, mis takistas tema kohtuistungile ilmumist, kuid võimaldas määratud istungi toimumise ajal kohtuda sugulastega Tallinnas (t. 35). Samas ootab töötaja tehtud töö eest tasu juba ligi aasta, mida ei saa lugeda vastuvõetavaks töötaja kui nõrgema osapoole suhtes töövaidlusasjas.

§ 231

lg 4 järgi eeldatakse omaksvõttu, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. 3

(4)2-13-11061 Kohtule esitatud töölepingust nähtub, et pooled leppisid kokku hageja tööle asumises elektrikuna täistööajaga ja töötaja töötasu on 4 eurot tunnis. Pooled olid samuti leppinud, et tööaja algus, lõpp ja vaheajad tulenevad tehtava töö vajadustest ning on reguleeritud töökorralduse reeglites või muus ettevõttesiseses sokumendis. Hageja kohta peetud tööajaarvestuse tabeli (t.l 27) kohaselt oli hagejal augustis 2012 kokku 246 töötundi. OÜ Vaike ja Partneri kviitungist kassa väljamineku orderi juurde (t.l 28) nähtub, et 9.08.2012 on V J makstud töötasu 224 Eurot. Hageja kohtule antud selgituse kohaselt maksti talle selle kviitungiga koos kätte sularahas saamata jäänud töötasu eelmise kuu ehk juuli 2012 eest ja vaidlus selles osas puudub. Töötasu on terves ulatuses välja maksmata augusti 2012 eest. Kuna kostja pole hageja poolt esitatud asjaolusid vaidlustanud, loeb kohus faktilised asjaolud kostja poolt omaksvõetuks, sealhulgas hageja väite, et 29.08.2012 pole kostja töötasu summas 224 eurot hagejale maksnud, kuigi tööandja väitis töövaidluskomisjonile esitatud kassa väljamineku orderi nr 5 alusel (TVK t.l 11). Kohus nõustub hagejaga. Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 33 lg 1 kohaselt tööandja maksab töötajale töötasu üks kord kuus, kui tasu maksmiseks ei ole kokku lepitud lühemat tähtaega. TLS § 84 lg 1 kohaselt muutuvad töölepingu lõppemisega kõik töösuhtest tulenevad nõuded sissenõutavaks. Kohus loeb tõendatuks, et kostja on jätnud hagejale töölepingust tuleneva töötasu august 2012 eest summas 954 eurot välja maksmata. Kostja poolt töövaidluskomisjonile esitatud kassa väljamineku orderile nr 5 on hageja esitanud vastukaaluks omapoolse tõendi kassa väljamineku kviitungi näol, mis tõendab, et hagejale maksti töötasu eelmise kuu saamata jäänud palga osas, kuna selle summa käsitlemine osalise töötasuna augusti eest pole tõendamist leidnud. Hagi hind Hageja nõueteks on välja mõista kostjalt hageja kasuks töötasu augustikuu eest 2012.a summas 954 eurot, s.o varaline nõue 954 euro väärtuses.

§ 122

lg 2 alusel on hagihind hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus.

§ 124

kohaselt raha maksmisele suunatud hagi puhul määratakse hagihind nõutava rahasummaga. Hagihind seega käesolevas asjas on 954 eurot. Menetluskulud Vastavalt

§ 173

lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. /--/.

§ 162lg 1 kohaselt, hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus rahuldas hagi täies ulatuses ja seega jäävad kõik menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Digitaalne allkiri Pille Aver Kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.