MS § 459 lg 1 järgi pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada.
) § 100 lg-d 1 ja 2 sätestavad, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) ning alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Tulenevalt seadusest (
§-d 96 ja 97) on vanemad kohustatud andma ülalpidamist oma alaealisele lapsele. Vastavalt
§-le 99 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse lapse kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, samuti tema kasvatamise kulutusi, kusjuures igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Hageja palub väljamõistetud elatist suurendada poole Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärani. Siinkohal peab kohus vajalikuks märkida, et seaduses sätestatud miinimumsuuruses elatise nõudmisel ei ole hagejal vaja tõendada talle vajaminevaid igakuiseid kulutusi. Kostjal on majanduslikud raskused ning tema ülalpidamisel on peale hageja veel üks alaealine laps. 11.
lg 2 sätestab, et vanemad ei vabane oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest ka olukorras, kus tema varalist seisundit arvestades ei ole ta võimeline andma ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Sellisel juhul peab vanem kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla seaduses kindlaksmääratud minimaalmäära. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel
lg-s 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kohtu hinnangul tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse põhjendatud vajadustest, et tagada lapse arenguks piisavad materiaalsed vahendid. Arvestada tuleb ka kummagi vanema objektiivse varalise seisundiga ja asjaoluga, et elatise väljamõistmisel ei satuks elatist maksva vanema teised lapsed halvemasse varalisse olukorda võrreldes lapsega, kellele elatis välja mõistetakse. 12. Käesolevas asjas arvestab kohus elatise suuruse kindlaksmääramisel asjaoludega, et kostja ülalpidamisel on lisaks hagejale veel üks alaealine laps, kostjal on keeruline majanduslik olukord. Kostja töötab OÜ N tähtajatu töölepingu alusel, kus tema töötasu suuruseks on 320 eurot. Mis puudutab kostja saadavat töötasu ning sellest tulenevat võimekust maksta lapsele elatist alla
-s sätestatud miinimumsumma, siis kohtu veendumuste kohaselt üksnes ebapiisav töötasu või selle puudumine ei vabasta iseenesest töövõimelist vanemat elatise maksmisest. Kostja ei ole kohtu hinnangul teinud ilmselt kõike endast olenevat, et tagada lapse ülalpidamiskohustuse täitmine piisavas ulatuses. Kostjalt elatise väljamõistmisel arvestab kohus ka asjaoluga, et kostja alaealine laps AH ei osutuks hagejast vähem kindlustatuks. 13. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et elatise väljamõistmisel minimaalsuuruses osutuks kostja teine laps vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Nimetatud asjaolud on mõjuvaks põhjuseks elatise väljamõistmisel alla
Kohus, lähtudes eeltoodust ja arvestades kõiki asjaolusid, poolte seisukohti ning hinnates eelpool toodut kogumis, peab põhjendatuks ja mõistlikuks kostjalt väljamõistetavat elatist suurendada 155 euroni kuus. Kohus mõistab elatise välja kuni lapse täisealiseks saamiseni. Kohus selgitab hagejale, et juhul, kui hageja jätkab täisealiseks saanuna põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, siis on tal endal õigus esitada hagi kostja vastu elatise saamiseks. 14. Tulenevalt TsMS § 164 lg-st 1 jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Fred Fisker kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.