nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.
lg 2 kohaselt tasutakse kaja esitamisel kautsjoni, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kostjale tagaseljaotsuse avalikult kättetoimetamisel loetakse
lg 5 alusel otsus kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel selle väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Hagejal on õigus esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (
Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele
I. Asjaolud ja hageja nõue. 07.01.2012 esitas AS Eesti Energia Viru Maakohtule hagiavalduse P L` vastu võlgnevuse 211,58 eurot ja viiviste nõudes. Eelnevalt oli AS Eesti Energia esitanud P L vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Maksekäsu kiirmenetlus lõpetati, kuivõrd makseettepanekut ei suudetud võlgnikule kätte toimetada. Hagiavalduses esitatud asjaolud Hageja Eesti Energia ja kostja P L vahel on sõlmitud 13.10.2005 võrgu- ja elektrileping nr 42007767/1. Tulenevalt lepingu lisaks olevatele Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ tüüptingimustele madalpingel kuni 63A p 9,7 maksab ostja võrguteenuse eest ja muud võrgulepingust tulenevad tasud arvete alusel nendel märgitud maksetähtpäevadeks, viidates arvel olevale viitenumbrile. Tüüptingimuste p 9.9 kohaselt, kui ostja ei maksa arvet viimasel märgitud maksetähtpäevaks, maksab ta võrguettevõtjale kõigi tasude täieliku laekumiseni viivist tasumata summalt 0,10% päevas. Hageja on elektrienergiat edastanud ja võrguteenust osutanud ning esitanud kostjale tasumiseks arved, kuid kostja ei ole arveid tasunud. Hagi esitamise seisuga 07.01.2013 esineb kostjal põhivõlgnevus summas 211,58 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivisvõlgnevus - 104,91 eurot. Hageja tugineb oma nõudes võlaõiguseaduse (VÕS) §-dele 100; 101 lg 1 p 6 ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) §-dele 144; 174-1 lg 3; 367; 407. Hagi tõendamiseks on hagiavaldusele lisatud kirjalikud tõendid – võrgu- ja elektrileping nr 42007767/1, võrgulepingu tüüptingimused, kostjale väljastatud arved, riigilõivu tasumist tõendavad maksekorraldused, esindaja volikiri. Kohtumenetluse käik 09.01.2013 võttis maakohus hagiavalduse menetlusse, saatis hagimaterjalid kostjale hagiavalduses märgitud aadressile (xxxx) tutvumiseks ning kohustas hagile kirjalikult vastama 20 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest alates. Hagimaterjalid tagastati kohtule 2 märkusega „Saaja ei viibinud kohal“. Seejärel saatis kohus hagimaterjalid Rahvastikuregistris märgitud kostja elukoha aadressile (xxxx), samuti KIS-i andmetest nähtuvale kostja võimalikule aadressile – xxxx, kuid materjalid on kohtule tagastatud. Kostjale ei ole õnnestunud hagimaterjale isiklikult kätte toimetada. Kostja võimalikud elu- ja asukohad on kontrollitud. Ida Politseiprefektuuri teatel kostja avalduses märgitud ega ka registrijärgsel aadressil ei ela ning tema elukoht võib olla Soomes, kus kehtiv aadress puudub. Hageja esitas 26.04.2013 kohtule taotluse kostjale menetlusdokumentide kättetoimetamiseks avalikult Ametlike Teadaannete kaudu. Kohus rahuldas hageja taotluse määrusega 02.05.2013 ning avaldas samal päeval ka kostjale kättetoimetatavad hagimaterjalid väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohus kohustas kostjat esitama hagile kirjalikku vastust. II Kostja vastuväited Kostja ei ole hagile tähtaegselt kirjalikult vastanud ega vastuväiteid esitanud. III. Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused. Kohus leiab, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, sest
lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
lg 2 tulenevalt eeldatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud hageja nousolekut, kui hageja ei ole kohtule teatanud, et ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. Tagaseljaotsuse võib sel juhul teha kohtuistungit pidamata kirjalikus menetluses. Kohus saatis kostjale allkirja vastu hagimaterjalid hagiavalduses ja ka kohtu poolt menetluse käigus tuvastatud erinevatest andmebaasidest nähtunud kostja aadressidele ning kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 20 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest alates. Materjale ei ole õnnestunud kostjale kätte toimetada ka politsei ja kohtutäituri vahendusel. Avalikest registritest kättesaadavad andmed kostja elukoha suhtes ei ole muutunud. Hagimaterjalid on kostjale kohtu poolt kätte toimetanud
Kohus kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama 20 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest alates. Menetlusdokumentide avalikul kättetoimetamisel loetakse dokumendid
lg 5 alusel kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel nende väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisest. Teadaande avaldamisel hoiatas kohus kostjat
lg 1 ja 3 tulenevalt hagiavaldusele tähtaegselt vastuse esitamata jätmise tagajärgedest ning teatas, et tähtaegselt vastuse esitamata jätmisel lahendab kohus hagi kirjalikus menetluses tagaseljaotsusega, mis tehakse teatavaks maakohtu kantselei kaudu 17.06.2013. Vaatamata hoiatusele ei ole kostja hagiavaldusele kohtu määratud tähtajaks vastust esitanud, samuti ei ole käesoleva ajani teatanud mittevastamise põhjustest. Hageja on nõustunud hagi läbivaatamisega kirjalikus menetluses ja esitanud ka taotluse juhul, kui kostja kohtu poolt määratud tähtajaks vastust ei esita,
lg 1 alusel asjas tehtava tagaseljaotsusega hagi rahuldamiseks ning kohtukulude kostjalt väljamõistmiseks. 3 Eelpool nimetatud asjaoludel ja
lg 1 ja 3 tulenevalt võib kohus asja lahendada tagaseljaotsusega.
lg 1 kohaselt tagaseljaotsuse tegemisel võib otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Võlgnik rikkus temaga sõlmitud lepingu tingimusi, jättes tasumata talle edastatud elektrienergia ja osutatud teenuste eest. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.
kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtul mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Nimetatud sättest tulenevalt on põhjendatud ka hageja nõue kostjalt täiendava viivise väljamõistmiseks alates hagi esitamisest kohtule (esitamisele järgnevast päevast), s.o. 08.01.2013 määras 0.1% tagastamata põhinõudest päevas kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni. Kohtukulude jaotusest
lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.
lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud.
lg 1 p 7 kohaselt on maksekäsu kiirmenetluse kulud kohtuvälised kulud juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata. Hagi täielikul rahuldamisel tuleb asjas esinenud menetluskulud vastavalt hageja taotlusele jätta täielikult kostja kanda. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda.
-1 tulenevalt võib kohus hageja kantud menetluskulud kostjalt tagaseljaotsusega välja mõista. Hagiavaldusele on lisatud menetluskulusid tõendavad dokumendid – maksekorraldus nr 26093, 04.01.2013 riigilõivu tasumisest summas 75 eurot. Hageja taotleb kohtuvälise kuluna
lg p 7 alusel ka maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist summas 47,93 eurot (maksekorraldus nr 8365, 17.05.2012) ja kohtutäituri tasu hüvitamist summas 26,76 eurot (maksekorraldus nr 10393, 07.08.2012). Kokku moodustavad hageja menetluskulud käesolevas asjas seega summas (75 + 47,93 + 26,76) = 149,69 eurot.
lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. (digitaalselt allkirjastatud) Kohtunik Irma Külavee 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.