) § 131 lg-le 1 peab lapse nimel tehingute tegemiseks vanematel olema kohtu nõusolek juhtudel, kui seda
Vanem ei või kohtu nõusolekuta kiita heaks tehinguid, mille tegemiseks lapse nimel ta vajab kohtu nõusolekut.
lg-st 4 tulenevalt kohaldatakse kohtu nõusolekule eestkostja esindusõiguse kohta käivaid sätteid.
lg-te 1 ja 3 järgi peab eestkostja paigutama eestkostetava raha Eesti või mõne teise lepinguriigi krediidiasutuses oma varast eraldi, kui seda ei ole vaja tema ülalpidamiseks, vara valitsemiseks või muude jooksvate kulude katmiseks. Paigutamisel tuleb teha märge, et konto käsutamiseks on vaja kohtu nõusolekut. Kohus võib anda nõusoleku eestkostetava raha teistsuguseks paigutamiseks.
p 1 ja 4 kohaselt ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisasja, sõlmida eestkostetava nimel kinnisasja või kinnisasjaõiguse tasulisele omandamisele suunatud lepingut.
lg 1 p-de 1 ja 8 kohaselt ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta teha tehingut, millega eestkostetav võtab kohustuse käsutada kogu oma vara, pärandit, tulevast seaduslikku pärandiosa või tulevast sundosa ning omandada ja võõrandada väärtpabereid. Kogumispensionide seaduse (KoPS) § 28 lg 1 sätestab, et osakuomaniku surma korral lähevad osakud üle pärijale. Sama paragrahvi teise lõike alusel on pärijal õigus kanda päritud osakud oma pensionikontole või võtta tagasi kogumispensionide seaduses sätestatud tingimustel ja korras. Avaldus osakute ülekandmiseks või tagasivõtmiseks on ühepoolne tehing tsiviilseadustiku üldosa seaduse tähenduses. KoPS § 30 lg 1 kohaselt võib pärija võtta pärandvara hulka kuuluvad osakud tagasi ühe aasta jooksul pärast seda, kui on tõestatud pärimistunnistus tema pärimisõiguse kohta.
lg 1 kohaselt lapse varalt saadavast kasust tuleb esmajoones täita varal lasuvad sissenõutavaks muutunud kohustused ning katta muud vara korrapärase valitsemise kulud. Nimetatud kuludest ülejäänud sissetulekut võib kasutada lapse ülalpidamiseks. Avaldajal ja 03.01.2013.a surnud AS’il on ühine XXX.a sündinud tütar AS ja XXX.a sündinud poeg ES. Tallinna notar Alla Ševtšuk’i poolt on 16.04.2013.a väljastatud pärimistunnistus, millest nähtuvalt on AS’i pärijateks tema lapsed, kumbki 1/2 suuruses mõttelises osas. Avaldaja soovib kohtult luba lastele pärandvarana kuuluva varaga tehingute tegemiseks. Nimelt kinnisasjade, sõiduauto, paadi, ettevõte osa ja aktsiate võõrandamiseks, pensioniosakute tagasivõtmiseks ning arvelduskontode käsutamiseks. Tehingutest saadavad rahalised vahendid soovib avaldaja kanda laste kontodele võrdsetes osades ning kasutada raha 4 2-13-22486 laste kaasomandisse korteri ostmiseks, kustutamiseks ning laste ülalpidamiseks. väärtpaberikonto hooldustasu võlgnevuse Kohus, tutvunud esitatud avaldusega, sellele lisatud dokumentidega, laste eestkosteasutuse ja lastele määratud esindaja arvamusega ning hinnates eelpool toodut kogumis, asub seisukohale, et alaealiste laste huvid on igakülgselt kaitstud. Kohus ei ole käesolevas asjas tuvastanud, et laste ema, paludes kohtult nõusolekut laste nimel eelpool nimetatud tehingute tegemiseks, tegutseks laste huvisid ja õigusi kahjustavalt. Tulenevalt eelnevast rahuldab kohus avalduse ja annab avaldajale taotletud nõusolekud alaealiste laste omandisse pärandiga saadud varaga tehingute tegemiseks. Kohtu arvates on mõistlik, võttes seejuures arvesse, et peale laste isa surma on avaldaja pere ainus ülalpidaja, müüa perele mittevajalik vara ning osta müügist saadud vahendite arvel laste kaasomandisse pere vajadustele vastav eluase – korter Tallinnas. Isalt päritud korter asub XXX. Lapsed elavad avaldaja ema juures viimasele kuuluvas korteris ja käivad koolis Tallinnas. Kohus nõustub avaldajaga, et laste huvides ei ole vahetada elukohta ja kooli. Kohus märgib siinjuures, et korteri ostmisest, väärtpaberikonto hooldustasu võlgnevuse likvideerimisest järgi jäävaid laste rahalisi vahendeid võib kasutada laste igapäevaseks ülalpidamiseks. Lähtudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 esimeses lauses ja sama paragrahvi lg 3 teises lauses sätestatust, tuleb kohtu hinnangul jätta praeguses asjas laste esindaja kulud Eesti Vabariigi kanda ning ülejäänud menetluskulud avaldaja kanda. Käesolev määrus kehtib ja kuulub täitmisele juhindudes TsMS § 478 lg 4 kolmandast lausest, TsMS § 550 lg 1 p-st 6 ja lg-st 3 alates selle jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Sirje Õunpuu kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.