Tulenevalt
lg-st 1 saab aga esitada eksperdile küsimusi, mille kohta soovitakse eksperdi arvamust. Antud juhul sooviti eksperdi arvamust kinnisasja väärtuse kohta ning seda on kohus eksperdilt ka küsinud. AS Gaur ei ole enda määruskaebuses välja toonud ühtegi küsimust, mille kohta ta eksperdi arvamust soovib ning mis võiks tuua endaga kaasa kohtu poolt teistsuguse kohtumääruse tegemise, kui seda oli 14.05.2013 kohtumäärus. Kohtu poolt määratud eksperdi D T i 05.05.2013 koostatud eksperthinnangu nr 5330 punkti 1.3 neljandas lahtris on ekspert välja toonud asjaolu, et kehtivat turusituatsiooni ja hindaja kasutada olnud andmete adekvaatsust arvestades võib tulemuse täpsuseks pidada +/- 15%. Nimetatud osa moodustab kinnisasja turuväärtusest +/- 84 600 eurot. Seega AS Gaur määruskaebuse põhjendustes viidatud 2 vahe mahub antud vahe sisse ega saa kuidagi olla oluline vahe AS Gaur enda poolt
Ringkonnakohtu seisukoht
Seega kohalduvad kohtutäituri avalduse alusel eksperdi määramiseks algatatud menetluses ka eksperdiarvamust kui tõendit tsiviilkohtumenetluses reguleerivad
§-d 293-305, sealhulgas §-d 303 ja 304 eksperdi küsitlemise ning täiendava ja kordusekspertiisi määramise kohta. 16. Maakohus on vaidlustatud määruses asunud ekslikult seisukohale, et käesoleva tsiviilasja menetluse lõpetamiseks piisab asjaolust, kui kohus on määranud kohtutäituri taotlusel asja hindamiseks eksperdi ja ekspert on oma hinnangu kohtule esitanud. Maakohus, menetledes kohtutäituri avaldust, peab tagama mitte ainult eksperdi määramise ja ekspertiisi tulemuste saamise, vaid ka ekspertiisiga seonduvate võimalike küsimuste, vastuväidete ja taotluste lahendamise, et oleks tagatud ekspertiisi tsiviilkohtumenetluse seadustikule vastav läbiviimine ning sellega kõigi puudutatud isikute õigustatud huvide järgimine. Asja lahendamine kohtus ei saa piirduda üksnes kohtu poolt formaalselt ekspertiisi määramisega ja ekspertiisi tulemi menetlusosalistele saatmisega, kuna kohtutäituril puuduvad täitemenetluse formaliseerituse põhimõttest tulenevalt võimalused anda sisulist hinnangut kohtu määratud eksperdi poolt antud ekspertarvamuse kohta. Seda on õigustatud tegema vaid eksperdi määranud kohus konkreetse tsiviilasja raames. Andmata aga menetlusosalistele võimalust esitada oma vastuväiteid ja taotlusi (täiendavad küsimused eksperdile või tema küsitlemine istungil, vajadusel kordus- või täiendav ekspertiis), ei ole tagatud ka sisuliselt õige hinnangu saamine.
kohaselt ei ole tsiviilasja menetluse lõpetamise määruse jõustumisel kohtutäituril võimalik samas täiteasjas sama taotlusega korduvalt kohtu poole pöörduda. Selliselt on TMS § 74 lg 8 alusel algatatud menetlusi läbi viidud ka kohtupraktikas (näiteks tsiviilasjad nr 2-08-65039, nr 2-10-67424, nr 2-11-61434). 17. Ringkonnakohus nõustub vastuses määruskaebusele esitatud kohtutäituri seisukohaga, et kaebaja poolt viidatud
lg 1 alusel esitatakse eksperdile küsimusi, mille kohta soovitakse saada ekspertiisi tulemusena eksperdi arvamust ning antud juhul puudub määruskaebuse esitajal ilmselt soov eksperdile taolisi küsimusi esitada. 3 Ringkonnakohtu arvates võib aga määruskaebusest järeldada, et kaebuse esitaja on ekslikult viidanud
§-le 298 ning peab tegelikult silmas
§-e 303 ja 304, mille kohaselt on võimalik pärast eksperdiarvamuse uurimist esitada eksperdile arvamuse täpsustamiseks küsimusi ja eksperdiarvamuse ebaselguse, vasturääkivuse või puudulikkuse korral, mida ei ole võimalik kõrvaldada täiendavate küsimustega, on kohtul õigus määrata kordusekspertiis.
). Tiit Kollom Pavel Gontšarov Ande Tänav 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.