) § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu.
lg 2 ja 3 kohaselt kohus võib lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu
lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa.
lg 8 sätestab, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused.
lg 1 sätestab, et kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja.
lg 4 kohaselt, kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu
lõikes 1 nimetatud alusel, likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates.
lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse.
lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot.
lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 46 lg 1 kohaselt lõppenud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Ajutise halduri aruande kohaselt on EHosaühingul varasid 4.57 eurot ning kohustusi on vähemalt 186 315 eurot ning ettevõtte majandustegevust enam ei toimu. Ajutise halduri aruande kohaselt ei ole selgelt tagasivõidetavaid tehinguid tuvastatud. Samas märgib ajutine haldur, et võlgniku esitatud kassaraamatust nähtub arusaamatuid kandeid ning ajutise halduri hinnangul ei ole tegemist usaldusväärse dokumendiga. Seetõttu ei välista ajutine haldur, et võlgniku kassajääk on oluliselt näidatust suurem. Ajutisel halduril on alust arvata, et võlgnikul võib olla kassajäägist tulenev nõue juhatuse liikme vastu. Ajutine haldur märgib aruandes, et olemasolevatel andmetel ei ole võimalik sedastada, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks raske juhtimisviga või kuritegu. Võlgnik on maksejõuetu ning ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid, see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Tervendamise väljavaated puuduvad. 4 2-13-11165 Kohus on kontrollinud, et EHosaühingu pankrotimenetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstavat summat ei ole kohtu deposiiti tasutud. Kohus leiab, et EHosaühingu pankrotimenetlus tuleb lõpetada seoses raugemisega
Võlgnik tuleb kustutada äriregistrist kahe kuu jooksul pärast määruse jõustumist. Ajutine haldur palub määrata ajutise pankrotihalduri Aivar Verro tasuks 862.50 eurot (millele lisandub käibemaks 172.50 eurot) ja tehtud kulutuste katteks 50 eurot ning mõista need välja Advokaadibüroole Kraavi & Partnerid (registrikood 12019915, arveldusarve XXXXXXXXXXXXXX), mille kaudu haldur tegutseb, alljärgnevalt: 397 eurot riigi vahenditest ja 688 eurot EHOÜ-lt. Kohus leiab, et ajutise halduri tasu ja kulutuste taotlus on mõistlik, vastab ajutise halduri poolt tehtud tööle ja halduri kvalifikatsioonile ning on põhjendatud, mistõttu ajutisele pankrotihaldurile tuleb määrata ajutise halduri tasuks 862.50 eurot, millele lisandub käibemaks summas 172.50 eurot ja ajutise halduri hüvitatavateks kuludeks 50 eurot.
lg 6 kohaselt võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.
lg 4 sätestab, et pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. 08.04.2013 esitatud ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt puuduvad võlgnikul rahalised vahendid ning ei ole võimalik ajutise halduri tasu ja kulusid katta. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuivõrd võlgnikul puuduvad vahendid ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulude katteks ning samuti ei ole võlgniku seaduslik esindaja juhatuse liige avaldanud soovi nimetatud kulude kandmiseks, kuulub
lg 4 alusel ajutise halduri tasu ja kulutused hüvitamisele riigi vahenditest summas kuni 397 eurot (ei sisalda sotsiaalmaksu) ja
Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 46 lg 1 kohaselt likvideeritud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Kohus leiab, et EHosaühing dokumentide hoidjaks tuleb määrata võlgniku juhatuse liige RM (isikukood XXX ). Hannes Olev Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.