Obsah (6)

§ 124§ 46§ 152§ 71§ 43§ 104

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadriann Ikkonen Määruse tegemise aeg ja koht 15. aprill 2013, Tallinn Haldusasja number 3-12-2673 Haldusasi Osaühing KA4 Business Support kaebus Maksu-

§ 124lg 3; 204 lg 1 ja 2).

ASJAOLUD

1. 21.12.2012 saabus Tallinna Halduskohtule OÜ KA4 Business Support kaebus Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 14.11.2012 korralduse nr 12.2-3/11751-1 tühistamise nõudes.
2. Tallinna Halduskohtu 28.12.2012 määrusega võttis kohus eelnimetatud kaebuse menetlusse, tunnistas vastustajaks Maksu- ja Tolliameti ning kohustas teda esitama kaebuse kohta kirjaliku seletuse ja tõendid hiljemalt 25.01.
4. 25.01.2013 esitas vastustaja kohtule seisukoha kaebuse osas ja palus haldusasja menetlus lõpetada, kuna kaebus on esitatud kaebetähtaja rikkumisega. Maksuhaldur tegi OÜle KA4 Business Support korralduse nr 14.11.2012, mis Eesti Posti tellimuste saadetiste Track&Trace süsteemi järgi on kätte toimetatud 16.11.
5. Maksuhaldur saatis korralduse tähitult kaebaja äriregistrijärgsele aadressile – Sütiste tee 52-
6. Äriühing ei olnud maksuhaldurile teatanud 1 oma andmete muutmisest. OÜ KA4 Business Support esitas kaebuse 21.12.2012, mistõttu on kaebetähtaega rikutud.
7. Tallinna Halduskohtu 25.01.2013 kohtumäärusega jättis kohus vastustaja taotluse menetluse lõpetamiseks rahuldamata, kuna kaebus on esitatud tähtaegselt.
8. 13.02.2013 seisukohas palus vastustaja lõpetada menetlus kas kaebetähtaja rikkumise tõttu või alternatiivselt jätta kaebus läbi vaatamata, kuna kaebaja eesmärgid ei ole saavutatavad. Käesolev vaidlus on perspektiivitu ja kaebajale ei annaks vaidlustatud korralduse tühistamine mitte midagi, sest ta on käibemaksukohustuslaste registrist juba kustutatud. Kaebajal on võimalik saavutada oma eesmärke haldusasjas nr 3-13-11, kus kohus saab hinnata, kas teabe andmise korraldusel võis mõju olla registrist kustutamise otsusele. Kaebaja on ületanud kaebuse esitamise tähtaega, kuna korraldus saadeti OÜ-le KA4 Business Support tähitult, mitte lihtsaadetisena, mistõttu tuleb kohaldada maksukorralduse seaduse § 54 lg 6 teist lauset, mitte esimest lauset nagu kohus varasemalt leidis. Eesti Posti andmetel on korraldus kätte toimetatud 16.11.
9. Seega on kaebus esitatud tähtaja rikkumisega ja menetlus tuleb lõpetada kaebetähtaja rikkumise tõttu halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 46 lg 1, § 152 lg 1 p 2 ja § 12 lg 2 järgi.

1. Tallinna Halduskohtu 18.02.2013 määrusega luges kohus kaebuse kaebetähtaja rikkumisega esitatuks ning tegi kaebajale ettepaneku kaebetähtaja taotluse esitamiseks hiljemalt 01.03.
3. 01.03.2013 esitas kaebaja avalduse, milles ei pidanud võimalikuks esitada kaebetähtaja ennistamise taotlust kuna kaebus on esitatud kaebaja hinnangul tähtaegselt. Kohus määras lugeda kaebus tähtaja rikkumisega esitatuks andmata kaebajale võimalust esitada omapoolset seisukohta antud küsimuses. Kaebaja hinnangul ei olnud mõistlik eeldada, et kaebaja oleks pidanud esitama oma seisukoha kaebetähtaja osas koos 08.02.2013 esitatud täiendavate seisukohtadega, kuna eelnevalt oli kohus kaebuse lugenud tähtaegselt esitatuks. Seoses sellega, et 18.02.2013 määrus ei ole edasikaevatav, ei ole kaebajal võimalik esitada kaebetähtaja ennistamise taotlust ning põhistada kaebuse õigeaegselt esitamata jätmist, kuna kaebus esitati tähtaegselt. Saadetise kättetoimetamine maksukorralduse seaduse (MKS) mõistes ei võrdu haldusakti teatavaks tegemisega

mõistes. MKS § 45 lg 6, mida on kohaldanud kohus, käsitleb saadetise kättetoimetamist, mitte aga haldusakti teatavakstegemist. Vaidlusaluse haldusakti teatavaks tegemise ajaks ei saa pidada saadetise väljastamise päeva postiteenuse osutaja teeninduskohast, kuna saadetis väljastati õigustamata isikule, rikkudes sellega postiseaduse (PostiS) sätteid. PostiS § 4 lg 7 p 1 sätestab, et tähtsaadetisena edastatakse kiri, mis väljastatakse saajale või tema esindajale. Kaebaja seaduslik esindaja ei ole kõnealust dokumenti vastu võtnud ega andnud volitusi teistele isikutele selle vastuvõtmiseks. Asja materjalidest nähtub, et kirja vastu võtnud isik viivitamatult teatas maksuhaldurile, et ettevõte ei asu antud aadressil, ning tagastas kirja postiteenuse osutajale. Vaidlusalust haldusakti tuleb pidada kaebajale teatavaks tehtuks alates päevast, millal vastav dokument edastati kaebaja seaduslikule esindajale ning viimane kinnitas selle kättesaamist, ehk 21.11.

1. Seega on kaebus esitatud tähtaegselt. KOHTU SEISUKOHT
2. Kohus jääb varasema 18.02.2013 kohtumääruses väljendatud seisukoha juurde, et OÜ KA4 Business Support kaebus Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 14.11.2012 korralduse nr 12.2-3/11751-1 tühistamise nõudes on esitatud tähtaja rikkumisega. Kuna vastustaja 13.02.2013 seisukohast oli ilmne, et kaebus on esitatud tähtaja rikkumisega, ei pidanud kohus otstarbekaks kaebajale eraldi 13.02.2013 seisukohale vastuväidete esitamiseks tähtaega määrata, vaid luges esmalt kaebuse tähtaja rikkumisega esitatuks ning sellest 2 tulenevalt määras tähtaja ennistamistaotluse esitamiseks. Kaebajal oli võimalus esitada enda kõik võimalikud vastuväited nimetatud tähtaja jooksul koos kaebetähtaja ennistamise taotlusega. Kuna kaebaja ei ole esitanud kaebetähtaja ennistamise taotlust, tuleb käesoleva haldusasja menetlus lõpetada. Kohus põhjendab menetluse lõpetamist alljärgnevaga. 9.

§ 46

lg 1 kohaselt võib tühistamiskaebuse esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest arvates. MKS § 54 lg 2 sätestab, et juriidilisele isikule või asutusele saadetakse dokument registrisse kantud aadressil. Isikule või asutusele, keda ei ole registrisse kantud, saadetakse dokument tema poolt maksuhaldurile teatatud aadressil. MKS § 54 lg 6 teine lause sätestab, et juriidilisele isikule või asutusele registrisse kantud aadressil tähtsaadetisena saadetud dokument loetakse kättetoimetatuks, kui postiteenuse osutaja on selle nimetatud aadressil üle andnud või jätnud teate tähtkirja saabumise kohta. Iseenesest on õige kaebaja viide sellele, et saadetise kättetoimetamine MKS § 54 lg 6 mõttes ei võrdu haldusakti teatavaks tegemisega

§ 46

lg 1 mõttes.

§ 46

lg 1 on üldnorm ning MKS § 54 lg 6 täpsustab viisi, kuidas haldusakti saab pidada teatavaks tehtuks.

1. Tsiviilseadustiku üldosa seadus § 29 lg 1 sätestab, et juriidilise isiku asukoht on tema juhatuse või juhatust asendava organi asukoht, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Äriseadustiku (ÄS) § 145 lg 1 p 2 kohaselt kantakse äriregistrisse osaühingu asukoht ja aadress. ÄS § 62 lg 4 sätestab, et juriidilise isiku asukohana esitatakse registripidajale ja kantakse registrisse kohaliku omavalitsuse üksus, kus ta asub. ÄS § 62 lg 5 kohaselt esitatakse isiku aadressina registripidajale täpsed andmed asukohajärgse aadressi kohta (maja ja korteri number, tänava või talu nimi, asula, kohaliku omavalitsuse üksuse ja maakonna nimi, postisihtnumber). Haldusasjades nr 3-3-1-10-04, 3-3-1-65-09 ja 3-3-1-100-10 on Riigikohus on selgitanud, et juriidiline isik peab oma registrijärgsel aadressil pidevalt hoolitsema posti vastuvõtmise eest juhatuse liikme või muu volitatud isiku poolt. Kohtul puudub alus kahelda kaebaja väites, et postiteenuse osutaja andis kahetsusäärselt 16.11.2012 saadetise üle kaebaja poolt dokumentide vastuvõtmiseks õigustamata isikule. Eeltoodust ei saa aga järeldada asjaolu, et vaidlusalust haldusakti ei saa lugeda kaebajale kättetoimetatuks 16.11.
2. Seisuga 16.11.2012, kui kaebajale edastati tähtkirjaga vaidlusalune haldusakt, oli kaebaja äriregistri järgseks aadressiks Sütiste tee 52 – 88 ning maksuhalduril puudus igasugune põhjus kahelda asjaolus, kas see äriregistris märgitud aadress on õige või mitte. Kaebaja ei teatanud maksuhaldurile oma äriregistrijärgse aadressi muutmisest ning nimetatud ajaks ei olnud äriregistris vastavat muudatust kaebaja aadressiandmete kohta tehtud. Seega jättis kaebaja täitmata kohustuse hoolitseda posti vastuvõtmise eest registrijärgsel aadressil. Riigikohus on määruses haldusasjas 3-3-1-100-10 viidanud asjaolule, et lõppkokkuvõttes ei oma MKS § 54 lg 6 sätestatu puhul tähtsust asjaolu, kas isikule, kes võttis kaebaja eest dokumendid vastu, oli volitus või mitte. Seega, tuleb vaidlusalune haldusakt lugeda kaebajale kättetoimetatuks 16.11.2012 ning kuna kaebaja esitas kohtule kaebuse alles 21.12.2012, on kaebus esitatud tähtaja rikkumisega. 11.

§ 152

lg 1 p 2 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse kaebetähtaja ületamise korral vastavalt

§ 124

lõikele 2.

§ 124

lg 2 kohaselt lõpetab kohus määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele.

§ 71

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud järgida tähtaega mõjuval põhjusel. Kuna kaebaja ei esitanud kohtule määratud tähtaja jooksul ja kaebus on esitatud tähtaja ületamisega, tuleb haldusasja menetlus lõpetada. Ühtlasi selgitab kohus, et vastavalt

§ 43

lg 1 p-le 2 ei ole halduskohtule kaebuse esitamine lubatud, kui sama isik on halduskohtule juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning 3 selle kohta on jõustunud kohtumäärus menetluse lõpetamise kohta.

§ 104

lg 5 p 4 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus lõpetab menetluse

§ 152lõike 1 punkti 2 alusel.

Kaebaja tasus kaebuse esitamisel riigilõivu 15 eurot, mis kuulub kaebajale tagastamisele. Käesolev kohtumäärus tuleb saata pärast kohtumääruse jõustumist riigilõivu tagastamise toimingute tegemiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. /allkirjastatud digitaalselt/ Kadriann Ikkonen kohtunik 4