3-10-1928/73

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtunik Kohtuasi Asja läbivaatamine Menetlusosalised 3-10-1928

1. juuli 2013 Eda Muts Victor Lutsenko kaebus Tartu Vangla tekitatud kahju hüvitamiseks Kirjalik menetlus Kaebaja Victor Lutsenko Vastustaja Tartu Vangla Resolutsioon
2. Rahuldada kaebus osaliselt.
3. Mõista Tartu Vanglalt Victor Lutsenko kasuks välja hüvitis summas 19.17 eurot talle tekitatud kahju eest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 12.08.
4. a. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja menetluse käik
5. Victor Lutsenko esitas 25.07.2010 halduskohtule kaebuse, milles palus mõista Tartu Vanglalt välja hüvitise talle tekitud varalise kahju eest summas 804 krooni (kehtivas vääringus 51 eurot ja 38 senti). Kaebuse kohaselt ostis kaebaja aastatel 2008–2009 vangla poest kuuskümmend seitse 30-grammist tubakapakki hinnaga 45 krooni pakk. Kui kaebaja sai teada, et vabaduses maksis samasugune tubakas kauplustes umbes 20 krooni pakk, pöördus ta Tartu Vangla poole taotlusega hinnavahe tagastamiseks. Kaebaja leiab, et vanglal on õigus lisada vangla poes müüdava kauba hinnale 17,99 %. Vangla lisas hinnale aga 100%. Tunnistades oma viga, alandas vangla
6. a juunist tubakapaki hinna 32 krooni peale. Enam makstud raha pole aga kaebajale tagastatud. Kaebaja on nõus 804 krooni suuruse hüvitisega, kuid soovib selle raha saada täies ulatuses vabakasutuseks.
7. Tartu Halduskohus jättis 02.03.
8. a otsusega kaebuse rahuldamata, kuna leidis, et Tartu Vanglas vaidlusalusel perioodil kaupade müümine kinnipeetavatele ei olnud käsitletav avalik-õigusliku haldusülesande täitmisena, keskmine juurdehindlus vangla kaupluses 1 müüdavatel kaupadel oli 17,99 % ning kaebajal puudub õigus nõuda juurdehindlusena makstud raha tagastamist. Kaebaja esitas apellatsioonkaebuse. Tartu Ringkonnakohus jättis 25.05.
9. a otsusega apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata. Kaebaja esitas kassatsioonkaebuse.
10. Riigikohtu erikogu 31.01.
11. a otsusega asjas nr 3-3-1-48-12 rahuldati kassatsioonkaebus osaliselt, tühistati Tartu Halduskohtu 02.03.
12. a otsus ja Tartu Ringkonnakohtu 25.05.
13. a otsus ning saadeti asi uueks läbivaatamiseks Tartu Halduskohtule. Erikogu asus seisukohale, et vangistusseaduse (VangS) § 48 lg-st 1 tulenev vangla kohustus tagada kinnipeetavale reaalne võimalus teha sisseoste hõlmab endas ka sisseostetavale kaubale juurdehindluse tegemise küsimuse. Kuna käesoleval juhul müüs kaupa vangla, kellel endal lasus ka kohustus tagada kinnipeetavale sisseostude tegemise võimalus ning kaebaja vaidlustas juurdehindluse määra, siis on tegemist avalik-õigusliku vaidlusega, mille lahendamine kuulub halduskohtu pädevusse. Halduskohus peab kindlaks tegema, kas vangla rikkus VangS § 48 lg-st 1 tulenevat kohustust, kas kaebajale on kahju tekkinud ning kas nende vahel esineb põhjuslik seos. Juhul, kui kohus tuvastab eelnimetatud asjaolud, saab riigivastutuse seaduse sätete alusel lahendada küsimuse kahju hüvitamise ulatusest. Erikogu leidis, et iga kauba (praegusel juhul tubaka) kohta tuleb juurdehindlust arvestada eraldi, kuna selle kaudu tagatakse kinnipeetavale reaalne võimalus osta kaupu. Vastustaja vastuväited
14. Tartu Vangla märkis peale Riigikohtu erikogu otsust, et ei ole kaebaja suhtes VangS § 48 lg-st 1 tulenevat kohustust rikkunud, kaupluses müüdud tubakale lisatud juurdehindlus ei takistanud kaebajal reaalselt sisseostude tegemist, kaebajale ei ole kahju tekkinud ning kaebuse rahuldamiseks puudub alus.
15. Kaebaja oli vaidlusalusel perioodil, 06.10.2008-04.05.2009 vahistatu staatuses ning vastavalt VangS § 93 lg-le 2 ja §-le 56 sai ta kasutada kogu temale vanglasse laekuvat raha ilma, et sellest oleks tehtud kinnipidamisi rahaliste nõuete täitmiseks või vabanemisfondi kandmiseks. Vaidlusalusel perioodil laekus kaebaja vanglasisesele arveldusarvele 13 500 krooni (862,80 eurot), mille ta kulutas kauplusest sisseostude tegemiseks. Seega kulutas kaebaja seitsme kuu jooksul sisseostudeks keskmiselt 123,26 eurot kuus, s.o peaaegu pool vabaduses viibiva ja miinimum töötasu saava isiku sissetulekust. Viibides vanglas riigi ülalpidamisel puudus kaebajal vajadus teha kulutusi toidule, eluasemele, küttele, veele, kanalisatsioonile, prügiveole jmt, mis moodustavad vabaduses viibiva isiku puhul olulise kulu. Eeltoodust lähtuvalt oli kaebajale tagatud võimalus sisseostude tegemiseks ning tubakale lisatud juurdehindlus ei takistanud kaebajal ostmast mitmete pakkide kaupa tubakat, sigarette, piibu tubakat ja muid kaupu. Kuna tubaka juurdehindlus kaebaja sisseostude tegemist ei mõjutanud ega olnud takistuseks sisseostude tegemisel, siis ei ole vastustaja õigusvastaselt käitunud ning kaebaja suhtes VangS § 48 lg-st 1 tulenevat kohustust rikkunud.
16. Kaebaja poolt vanglale esitatud kahjunõudest ning kohtule saadetud kaebusest nähtub, et kaebaja ei pidanud vaidlusalusel perioodil tubaka soetamise hinda kõrgeks. Alles pärast Õiguskantsleri
17. a märtsis vanglale tehtud ettekirjutusest nr 7-1-060511/0701815 teada saamist järeldas kaebaja, et juurdehindlus võis olla ainult 17,99 %. Kuna kahjunõude 2 esitamise ajal oli tubaka müügihind madalam kui 2008-2009, siis järeldas kaebaja, et temale on kahju tekkinud ning kahju seisneb varasema müügihinna ning kahjunõude esitamise hetkel müüdava tubakahinna vahes. Kaebaja ei ole väitnud, et tubakale lisatud juurdehindluse tõttu oleks tal jäänud kauplusest mõni hädavajalik asi soetamata või teenus kasutamata. Kuna kaebaja oli võimeline peaaegu iga paari nädala tagant ostma korraga arvestatavas koguses erinevaid tubakatooteid, siis ei ole alust väita, et tubaka hind oli ebaproportsionaalselt kõrge. Vastustaja märgib, et tubakas ei ole inimese jaoks hädavajalik asi, mille kättesaadavus peab olema igal juhul tagatud. Tegemist on isiku tervist kahjustava tootega, mistõttu on õigustatud ja põhjendatud selle toote kättesaadavuse piiramine, mis on saavutatav ka toote müügihinna kaudu.
18. Tõele ei vasta kaebaja väide, et ta ostis vaidlusalusel perioodil 67 pakki 30-grammist tubakat. Kaebaja sisseostude nimekirjast nähtub, et kaebaja ostetud tubaka pakkide arv oli
20. Kaebuse esitaja kohtu 15.04.2013 ja 02.05.2013 määrustele ei vastanud ega täiendavaid seisukohti ei esitanud. Kohtu põhjendused
21. Riigikohtu erikogu on 31.01.2013 kohtuotsuses asunud seisukohale, et VangS § 48 lg-st 1 tulenev kohustus tagada kinnipeetavale reaalne võimalus sisseoste teha hõlmab endas ka sisseostetavale kaubale juurdehindluse küsimuse ning et lubatavast juurdehindluse määrast sõltub see, kas kinnipeetaval on ka reaalselt võimalik sisseoste teha. Sisseostuhinnale lisatav juurdehindlus ei tohi olla ebaproportsionaalselt suur. Riigikohtu erikogu on samas otsuses ka leidnud, et iga kauba (praegusel juhul tubaka) kohta tuleb juurdehindlust arvestada eraldi ning et halduskohtul tuleb asja uuel läbivaatamisel kindlaks teha, kas vangla rikkus VangS § 48 lgst 1 tulenevat kohustust, kas kaebajale on kahju tekkinud ning kas nende vahel esineb põhjuslik seos.
22. Eelnevates menetlustes on kohtute poolt tuvastatud, et väidetav kahju tekitati kaebajale ajavahemikus 06.10.2008 kuni 4.05.
23. Kaebaja väitel ostis ta sel ajavahemikul vangla poest 67 30-grammist tubakapakki hinnaga 45 krooni tükk, kuigi talle teadaolevalt maksis samal ajal kaupluses samasugune tubakas 20 krooni pakk. Kuna alates 2009 müüs kauplus sama toodet hinnaga 32,05 krooni, leiabki kaebaja et vangla on talle ebaseaduslikult kõrgema hinnaga tubaka müümisega kahju tekitanud. Seega on kaebaja põhjenduste kohaselt vangla iga 30-grammist tubakapakki müünud 12 krooni kõrgema hinnaga, mille hüvitamist kaebaja taotleb, ehk et kaebaja taotleb tubakapakilt 32-st kroonist suurema hinnavahe hüvitamist.
24. Kuni 24.07.2009 ei olnud vanglas müüdavatele kaupadele juurdehindluse määramine reguleeritud. Alates 24.07.2009 kehtivas vangistusseaduses on kehtestatud vangla kapluses müüdavate kaupade juurdehindluse piirang 20%. Varasemas menetluses on selgunud, et enne 24.07.2009 oli Tartu Vanglas müüdavatel kaupadel erinev juurdehindluse protsent, keskmisel aga 17,99%. Nii kaebaja enda kui vastustaja poolt esitatud tõendite järgi ostis kaebaja tema poolt märgitud ajavahemikul 30-grammist tubakat 45 krooni pakk (I kd, lk 20, II kd lk 28). Seejuures nähtub nendest tõenditest, et tegelikult ostis kaebaja 30-grammilisi tubakapakke mitte kaebuses 3 märgitud arvus, vaid 56 pakki, nii nagu on vastustaja ka märkinud. Kaebaja poolt esitatud tubakatoodete müügi kokkuvõtete järgi on kaebaja samal perioodil ostnud lisaks ka teisi tubakatooteid, millised on oma kaalult olnud suuremad ja milliste müügihind on olnud ka teistsugune. Samas on kaebaja vaidlustanud ainult ostetud 30-grammiste tubakapakkide juurdehindlust.
25. Riigikohtu erikogu lahendist tulenevalt saab kaebaja kahjuhüvitisena nõuda vaid vangla kaupluse sisseostu- ja müügihinna vahet juhul, kui see oli ebamõistlikult suur. Riigikohtu halduskolleegiumi 14.12.2011.a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-72-11 on leitud, et enne 24.07.2009 juurdehindluse regulatsiooni kehtestamist vangistusseaduses oli Tartu Vangla kaupluses keskmiselt 17,99%-line juurdehindlus, millega ei olnud rikutud VangS § 48 lg-t 1, ehk et halduskolleegium ei ole 17,99%-list juurdehindlust liiga kõrgeks pidanud. Antud juhul tuleb hinnata konkreetselt, kas kaebaja poolt märgitud 30-grammiste tubakapakkide juurdehindlus kaebaja poolt märgitud perioodil oli ebamõistlikult suur. Juurdehindluse suuruse mõsitlikkust või ebamõsitlikkust saab arvestada ainult vangla sisseostu- ja müügihinna vahe järgi, mitte aga selle järgi, millise hinnaga samalaadset kaupa müüdi mujal. Sellisele seisukohale on asunud Tartu Ringkonnakohus 02.04.2013 otsuses haldusasjas nr 3-12-
27. Vastustaja on saatnud kohtule vaidlustatud perioodi kohta kauba saatelehehed/arved, milles on kirjas, millise hinnaga on kaubad vangla kauplusesse saabunud vaidlusalusel perioodil 06.10.2008 kuni 04.05.2009 (II kd, lk.33-50) ja hiljem perioodil 05.05.09 kuni 2009 a. lõpuni (II kd, lk.51-83). Vangla kauplusest saadud väljavõtte kohaselt (I kd, tlk.20) on kaebaja ostnud kahte erinevat 30-garmmist tubakat – tubakas Pueblo RYO 31 pakki (ostetud 3.11.08, 18.11.08, 29.12.08, 12.01.09, 26.01.09) ja tubakas Paramount 25 pakki (ostetud 23.02.09, 09.03.09, 23.03.09, 20.04.09, 04.05.09). Kauba saatelehtede/arvete järgi on tubaka Pueblo RYO sisseostuhinnaks koos käibemaksuga olnud 36.60 krooni (II kd, lk. 34, 35, 36, 38, 39). Saatelehed/arved on perioodist 31.10.2008 kuni 27.11.
28. Tubaka Paramount sisseostuhinnaks on saatelehetede järgi olnud 21.10 krooni (II kd. Lk.41, 43, 44,45, 46, 47, 48, 49). Viimaste toodete saatelehed/arved on perioodist 03.02.09 kuni 16.03.
29. Eelnevalt on välja toodud, et mõlemaid sigaretitooteid müüdi kaebajale hinnaga 45 krooni.
30. Eelnevatest andmetest lähtudes selgub, et tubaka Pueblo RYO juurdehindlus vangla kaupluses on olnud 25,68 % ning Paramount osas 113,90 %. Kui arvestada alates 24.07.2009 lubatud juurdehindluse määra 20 %, oleks lõpphinnaks saanud Pueblo RYO puhul olla 43,92 krooni ja Paramount osas 25,32 krooni. Ka põhjalikumalt analüüsimata on ilmselge, et mõlema toote puhul on juurdehindlus olnud suurem, kui sel ajal Tartu Vanglas olnud keskmine juurdehindlus, samuti suurem kui alates 24.07.2009 vangistusseadusega lubatud juurdehindluse piirmäär. Eriti suur juurdehindlus on olnud sigaretitubaka Paramount osas.
31. Seega on leidnud kinnitamist, et kaebaja poolt märgitud perioodil on Tartu Vangla müünud kaebajale tubakatoodet Paramount ebamõistlikul suure hinnaga. Ületatud on ka Pueblo RYO puhul hiljem kehtestatud piirmäära, kuid mitte selles määras, mida saaks lugeda ebamõistlikult suureks. Kohus nõustub seejuures tubakatoote Pueblo RYO osas vastustaja 4 seisukohaga, et reaalselt selline juurdehindlus ei takistanud kaebajal mingisuguste sisseostude tegemist. Kaebaja on on sel perioodil olnud vahistatu staatuses, tema arvele on laekunud sel ajal kokku 13 500 krooni, mille on ta kõik kulutanud vangla kaupluses sisseostude tegemiseks. Talle laekunud rahast ei tehtud kinnipidamisi rahaliste nõuete täitmiseks ega vabanemisfondi kandmiseks. Kaebaja ei ole ka ise põhjendanud, et tal oleks tubaka kõrge hinna tõttu jäänud mingi hüve saamata või soovitud kaup ostmata. Seega kohus leiab, et tubakatoote Pueblo RYO osas ei ole vastustaja VangS § 48 l-st 1 tulenevat kohustust tagada reaalne võimalus sisseostude tegemiseks rikkunud ega kaebajale kahju tekitanud.
32. Toote Paramount osas jääb kohus seisukoha juurde, et vangla poolt määratud juurdehindlus (113%) on olnud ebamõistlikult suur. Vastustaja poolt esitatud tõendite järgi on kaebajale peale 24.07.2009 müüdud 30-grammist tubakat hinnaga vahemikus 31.50-35.50, kaebaja enda väitel hinnaga 32.- krooni pakk. Millise nimetusega tubakatoodet kaebajale hiljem müüdi, vastustaja poolt märgitud ei ole (II kd., lk 29). Samas nähtub peale 24.07.2009 kuupäeva kandvatest saatelehtedest/arvetest, et vangla kauplusele on sisse ostetud 30grammistest tubakatoodetest ainult tubakat Paramount. Seega saab järeldada, et alates ajast, kui kaebaja väitel alandati tubakapaki hinda 32 kroonile, sai ta osta 30-grammise tubaka osas ainult tubakat Paramounti. Paramounti sisseostuhind (koos käibemaksuga) on olnud seejuures alates 24.07.2009 25.70 krooni (tlk.57-82). Seega on peale 24.07.2009 suurenenud selle toote sisseostuhind, samas vähenenud väljamüügihind.
33. Kuna kaebaja oli vaidlusalusel perioodil sunnitud vangla kauplusest ostma nimetatud tubakatoodet suurema juurdehindlusega, kui seda saaks lubatavaks ja mõistlikuks pidada, on sellega kaebajale kahju tekitatud. Kaebaja oli kinni peetud isiku staatuses, kellel puudus võimalus kauba hinda tingida, tubakatoodete sortimenti valida või kauba müüjat valida. VangS § 48 l-st 1 järeldub, et vangla pidi tagama kõikide asjade ostmise võimaluse mõistlike, mitte kinnipeetavate jaoks ülemääraste hindadega. Antud juhul ei saa ebamõistlikult suurt juurdehindlust õigustada ka sellega, et kaebajal oli piisavalt raha ja reaalselt oli tal võimalik osta ka kõrge hinnaga tooteid ega ka sellega et puudub vajadus tervist kahjustavate toodete ostmiseks. Kinni peetaval on endal õigus otsustada, milliseid kaupu ja millises koguses ta ostab, kui need on vangla kaupluses olemas ja lubatud. Tubakale hinnalisa kehtestamisel oli vanglale arusaadav, et selle tagajärjel nõutakse kinni peetavalt sisse ebamõistlikult rohkem raha, kui kaupade sisseostmiseks kulub. Arvestades eeltoodut leiab kohus, et tubaka Paramount osas on vastustaja rikkunud VangS § 48 lg-st 1 tulenevat kohustust kohustust tagada kinnipeetavale reaalne võimalus teha sisseoste mõistlike hindadega. Selle tagajärjel on kaebajale õigusvastaselt tekitatud kahju, mis kuulub vastustaja poolt hüvitamisele, kaebaja kahjunõue selles osas on põhjendatud.
34. RvastS § 7 lg 1 kohaselt on isikul, kelle õigusi on avaliku võimukandja poolt õigusvastase tegevusega rikutud, õigus nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist. Vastavalt RvastS § 8 lg 1 hüvitatkse varaline kahju rahas. Kaebuse esitaja on esitanud taotluse vastustajalt kahju summas 804 krooni (51,38 eurot) välja mõistmist, Kuigi kaebaja on tubakapaki kõrget hinda põhjendanud ja võrrelnud selle vabaduses müüdava hinnaga, on ta kahju summa arvutamisel lähtunud enne juunit 2009 ja peale seda aega müüdud tubakapaki hinna vahest, leides, et vastustaja on iga 30-grammise tubakapaki müügiga tekitanud talle kahju 12 krooni. Samas summas ja arvutuses on kaebaja läbinud ka kohtueelse menetluse. 5 Kohus leiab, et kaebaja taotlus on selles osas põhjendatud. Tõendamist on leidnud, et alates 2009 müüdi vangla kaupluses sama kaupa hinnaga 32-35 krooni, kuigi sisseostu hinnad ei olnud oluliselt tõusnud. Kaebajale kuulub vastustajalt välja mõistmisele talle tekitatud kahju hüvitamiseks 300 krooni (25x12), ehk 19,17 eurot.
35. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kanab kohtukulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Kaebaja on 05.10.2010 kohtumäärusega riigilõivu tasumisest vabastatud. Vastustaja menetluskulude väljamõistmiseks taotlust esitanud ei ole. /allkirjastatud digitaalselt/ Eda Muts Kohtunik 6