2-13-28803/2

2-13-28803 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtunik Sirje Õunpuu Määruse tegemise aeg ja koht 11. juuni 2013.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-13-28803 Tsiviilasi Saue valla tegemiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Avaldaja Saue vald Saue Vallavalitsuse kaudu (registrikood 75012392, asukoht Veskitammi 4, Laagri alevik, Saue vald, 76401 Harjumaa, e-post info@sauevald.ee; Kalev.Kala@sauevald.

1. ee)Puudutatud isik AS(isikukood XXX, viibimiskoht XXX) Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus avaldus eestkostetava nimel tehingu RESOLUTSIOON 1. Rahuldada Saue valla avaldus. 2. Anda Saue Vallavalitsusele nõusolek eestkostetava AS nimel teha eestkostetavale kuuluva kinnisvaraga aadressil XXX, registriosa nr XXX ja HLS (isikukood XXX, surnud XX.
2. a)pärandvaraga seotult kõikide tehingute, mis on vajalikud vara võõrandamiseks, tegemiseks järgmistel tingimustel: 2.1. vara müügist saadav raha kanda AS arvelduskontole; 2.2. määruse resolutsiooni punktis 2.1. nimetatud raha võib kasutada AS inimväärsete elamistingimuste loomiseks ning temale vajamineva hoolduse ja ravi tagamiseks. 3. Toimetada käesolev kohtumäärus menetlusosalistele kätte. 4. Määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates selle jõustumisest. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud avaldaja kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Asjaolud Saue vald Saue Vallavalitsuse kaudu (avaldaja) esitas 07.06.2013.a Harju Maakohtule avalduse nõusoleku saamiseks eestkostetava AS nimel tehingute tegemiseks. Eestkostetav on 1 2-13-28803 üksik 87-aastane inimene, kes elas kahetoalises korteris aadressil XXX. Saue Vallavalitsuse 02.02.2010.a korraldusega nr XXXpaigutati eestkostetav Hooldekodusse. Eestkostetav on valdavalt passiivne. Eestkostetava kliiniliseks põhihaiguseks on peaajuinfarkti jääknähud ja põhihaiguse tüsistuseks vaskulaarne dementsus. Ta ei orienteeru ajas ega kohas, võimetu looma mõtestatud kontakti. Eestkostetav vajab abi nii toitumisel kui kõigis igapäevatoimingutes. Korter, milles eestkostetav elas ning mille võõrandamiseks eestkostetava nimel kohus 11.10.2012.a tsiviilasjas nr 2-12-26181 eestkostjale nõusoleku andis, on eestkostetava ning tema 19.05.2008.a surnud abikaasa HLS ühisvara. 10.05.2013.a tõestas Tallinna notar Aivar Mesikäpp pärimistunnistuse, milles tunnistas surnud HLS pärijateks 1/2 suuruses mõttelises osas AS, 1/4 suuruses mõttelises osas AHR ning 1/4 suuruses mõttelises osas AS. Pärandvarana on Tallinna kohtutäitur Elin Vilippus inventuuri käigus välja selgitanud järgmise vara: 1) Arvelduskonto AS-is SEB Pank, saldo 571,66 eurot, seisuga 19.05.2008.a; 2) Arvelduskonto AS-is SEB Pank abikaasa AS nimel, saldo 23,17 eurot, seisuga 19.05.2008.a; 3) Arvelduskonto Swedbank AS-is abikaasa AS nimel, saldo 1 646,73 eurot, seisuga 19.05.2008.a; 4) Abikaasa ASnimel kinnisasi registriosa numbriga XXX, aadressil XXX. Vara väärtus 28 500 eurot, seisuga 04.09.2012.a. 15.05.2013.a on kaaspärijad AHR ja AS esitanud avalduse, milles teatavad, et soovivad ühisomanikena kasutada pärandvara hulka kuuluva korteriomandi võõrandamisel eelisostuõigust. Eestkostjale teadaolevalt on kaaspärijad huvitatud korteriomandis eestkostetavale kuuluva pärandiosa omandamisest. Kuna pärandvara kogum on erinevate suurustega osades kaasomandis, tuleb selle vara hulka kuuluva korteriomandiga tehingute tegemiseks eelnevalt pärandvara jagada. Arvestades ülaltoodut, palub avaldaja esimese alternatiivina kohtu üldist nõusolekut teha eestkostetavale kuuluva kinnisvaraga ja pärandvaraga seotult kõiki tehinguid, mis on vajalikud selleks, et vara võõrandada ning saadud raha eest eestkostetava kulutusi katta ja teise alternatiivina kohtu nõusolekut eestkostetava pärandi hulka kuuluva korteriomandi suhtes pärandvara ühisuse lõpetamiseks vastavalt pärandiosa suurustele ning abikaasade varaühisuse lõpetamiseks. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud esitatud avaldusega ja sellele lisatud dokumentidega ning hinnates kohtule esitatut kogumis, asub seisukohale, et eestkostetava huvid seoses kõnesolevate tehingutega on igakülgselt kaitstud. 28.02.2012.a Harju Maakohtu määrusega määrati AS eestkostjaks kuni 28.02.2017.a Saue Vallavalitsus. Perekonnaseaduse (PKS) § 206 lg 1 kohaselt kaitseb eestkostja eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ning huve. Tulenevalt PKS § 202 kohaldatakse täisealise eestkostele lapse eestkostet reguleerivaid sätteid. PKS § 131 lg-st 4 tulenevalt kohaldatakse kohtu nõusolekule eestkostja esindusõiguse kohta käivaid sätteid. Lähtuvalt PKS § 187 ei või eestkostja eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisasja või kinnisasjaõigust, käsutada eestkostetavale kuuluvat kinnisomandi ülekandmisele või kinnisasjaõiguse tekkimisele, ülekandmisele või lõppemisele suunatud nõuet, kohustuda tegema eelpool nimetatud käsutusi, sõlmida eestkostetava nimel kinnisasja või kinnisasjaõiguse tasulisele omandamisele suunatud lepingut ning anda kasutusse eestkostetavale kuuluvat kinnisasja. PKS § 188 lg 1 p 2 sätestab, et eestkostja ei või eestkostetava nimel kohtu eelneva nõusolekuta loobuda pärandist, annakust või sundosast ega sõlmida pärandvara jagamise lepingut. Vastavalt PKS § 188 lg 2 võib kohus randjuhtudel 2 2-13-28803 anda eestkostjale üldise nõusoleku teha kõiki või teatud liiki tehinguid, milleks on vaja kohtu nõusolekut. Avaldaja palub kohtu nõusolekut eestkostetavale kuuluva kinnisvaraga ning tema abikaasalt HLS päritud varaga seonduvalt kõikide tehingute tegemiseks. Eestkostetava nimel tehingute tegemise eesmärgiks on vara võõrandada ning saadud raha kasutada eestkostetava huvides tema kulutuste katmiseks. Kohus on 11.10.2012.a tsiviilasjas nr 2-12-26181 andnud nõusoleku avaldajale eestkostetava nimel eestkostetavale kuuluva korteriomandi asukohaga Kuuse 31-6, Laagri alevik võõrandamiseks. Osundatud tsiviilasjas on kohus põhjalikult kaalunud eestkostetavale kuuluva korteri võõrandamise põhjendatust ja vajalikkust. Seega ei pea kohus käesolevalt vajalikuks täiendavalt analüüsida korteri müümise otstarbekust eestkostetava seisukohalt lähtudes. Seoses asjaoluga, et nimetatud korteriomandi näol on tegemist eestkostetava ja tema abikaasa HLS ühisvaraga, siis peale eestkostetava abikaasa surma pärisid HLS järelt lisaks eestkostetavale ka AHR(1/4 suuruses mõttelises osas) ja AS(1/4 suuruses mõttelises osas). AHR ja AS on avaldanud soovi HLS pärandvara hulka kuuluva korteri võõrandamisel kasutada eelisostuõigust ning on huvitatud eestkostetavale kuuluva pärandiosa omandamisest. Kõnesoleva korteriomandiga tehingute tegemiseks on seega esmalt vajalik pärandvara jagada. Kohus nõustub siinkohal avaldajaga, et arvestades korteriomandi eestkostetava parimates huvides käsutamise käigus vajalikke erinevaid toiminguid või toimingute korduvuse tõenäosust, on mõistlik ja põhjendatud anda avaldajale üldine nõusolek eestkostetavale kuuluva kinnisvaraga ning pärandvaraga seotult kõikide tehingute tegemiseks. Tulenevalt eelnevast ning tuginedes asjaolule, et eestkostetava huvid seoses kõnesolevate tehingutega on igakülgselt kaitstud, rahuldab kohus avalduse ning annab avaldajale esimese alternatiivina taotletud nõusoleku eestkostetavale kuuluva varaga ja tema omandisse pärandiga saadava varaga tehingute tegemiseks käesoleva määruse resolutsioonis märgitud tingimustel. Lähtudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 esimeses lauses sätestatust, tuleb kohtu hinnangul jätta praeguses asjas menetluskulud avaldaja kanda. Käesolev määrus kehtib ja kuulub täitmisele juhindudes TsMS § 478 lg 4 kolmandast lausest, TsMS § 550 lg 1 p-st 6 ja lg-st 3 alates selle jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Sirje Õunpuu kohtunik 3