Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu
MS § 238 lg 2 järgi mõistetud vähendatud, kandmisele kuuluvas karistuses. Uue otsusega lugeda Andrei Gribanovile mõistetud üksikkaristustest kergemad karistused kaetuks raskema karistusega ja mõista liitkaristuseks 3 aastat ja 3 kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra. Andrei Gribanovil tuleb ära kanda 2 aastat ja 2 kuud vangistust. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata. Apellatsioon rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb ringkonnakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kantselei kaudu teatavaks tegemisest. Kassatsioon tuleb esitada kirjalikult ringkonnakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik ringkonnakohtu otsusega tutvuda. Süüdistatav võib kassatsiooni esitada üksnes advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Harju Maakohtu 25. märtsi 2013.a otsusega tunnistati Andrei Gribanov süüdi
järgi ja karistati 3 aasta ja 3 kuulise vangistusega, § 120 järgi 8-kuulise vangistusega ja § 136 lg 1 järgi 1-aastase vangistusega.
MS § 238 lg 2 alusel ühe kolmandiku võrra vähendati ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 2 aastat ja 8 kuud vangistust. Eelvangistuses viibitud 2 päeva arvati karistusaja hulka, karistuse kandmise alguseks arvati 09.11.2012.a. KrMS § 3101, VÕS § 1055 alusel rahuldati kannatanu taotlus lähenemiskeelu kohaldamiseks osaliselt ning keelati A. Gribanovil T. Kga ühenduse võtmine elektrooniliste sidevahendite, eposti, virtuaalsete suhtluskeskkondade kaudu, posti teel, telefonitsi ja mobiilsidevahendite kaudu 3 aastaks arvates kohtuotsuse jõustumisest. T. K taotlus füüsilise lähenemiskeelu kohaldamiseks jäeti läbi vaatamata. Andrei Gribanov tunnistati süüdi alljärgnevas süüdistuses:
järgi selles, et tema ajavahemikul 13.05.2012 kuni 27.10.2012 kasutas Tallinnas aadressidel XXXXXX asuvas eramus, Paldiski mnt 100 asuva maja läheduses, Pääsküla prügila ja endise kino Koit läheduses, samuti Maardus täpselt tuvastamata aadressil järjepidevalt moraalset ja füüsilist vägivalda raseda kannatanu T K suhtes, mis väljendus selles, et tema korduvalt ja järjepidevalt lõi T. Kle lahtise käe ja rusikaga vastu näo-, pea- ja kõhupiirkonda, tiris juustest, surus käega kinni suu ja pigistas kõrist, tõukas pikali asfaldile ja voodile, haaras kinni rinnust, lõi puidust riidepuuga vastu nägu, haaras kinni särgi kaelusest ja tagus jõuga pead vastu seina, haaras ja pigistas kätest. Oma sellise tegevusega põhjustas Andrei Gribanov kannatanu T Kle järjepidevalt füüsilist valu ja tervisekahjustusi, sh 13.05.2012 südaöö paiku Tallinnas Pääskülas endise kino Koit lähedal haaras kinni kannatanul juustest, lõi ühe korra rusikaga näkku vasaku põse piirkonda, surus käega suu kinni, et kannatanu appi hüüda ei saaks, samuti tõukas asfaldile pikali ja uuesti surus käega suu kinni nii, et kannatanul oli raske hingata ning põhjustas oma tegevusega kannatanule füüsilist valu; maikuu keskpaigas 2012 sõidutas eeluurimisel täpselt tuvastamata sõiduautoga kannatanu T K Harjumaal Maardus asuvale mahajäetud ehitusplatsile, kus ähvardas kannatanut ja lõi ühe korra rusikaga näkku ning ei lasknud kannatanul sõiduautost väljuda ning kui kannatanul õnnestus autost põgeneda, püüdis ta kannatanu kinni, paiskas pikali maha, surus oma kätega kannatanu suu kinni, et viimane ei saaks karjuda ja abi kutsuda. Seejärel haaras kannatanul kinni juustest ja tiris autosse tagasi, põhjustades kogu oma tegevusega kannatanule füüsilist valu; 2 05.06.2012 kella 10.00-st paari tunni vältel, Tallinnas XXXXXX asuvas eramus haaras kinni kannatanu juustest ja tiris, seejärel lõi korduvalt rusikatega vastu pead kõrva- ja kuklapiirkonda, haaras kinni rinnust ja tõukas põrandale pikali, seejärel tõstis ta kannatanu maast üles ja lükkas uuesti voodile pikali. Mõne aja pärast haaras puidust riidepuu ja lõi sellega kannatanule ninapiirkonda. Oma tegevusega põhjustas Andrei Gribanov kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustuse: peapõrutus, ninaluude murd, parema reiepiirkonna põrutus; 30.06.2012 kella 15.15 paiku Tallinnas aadressil Paldiski mnt 100 asuva maja läheduses, teades, et kannatanu T K on rase, lõi ühe korra rusikaga ja ühe korra lahtise käega kannatanut näo piirkonda, samuti kägistas kätega kaelast, surus küünarnukiga kannatanu kõrile ja surus käega suu ja nina kinni nii, et kannatanul oli raske hingata, samuti pigistas ja raputas käsivartest ja haaras juustest, mistõttu tundis kannatanu füüsilist valu ja sai tervisekahjustusi: vasakul pool huulepiirkonnas põrutus, õlavarte muljumus, vasaku reiepiirkonna ja sääre põrutus, alt vasakult 5. hambast kild väljas; 05.09.2012 päevasel ajal Tallinnas Pääskülas prügila piirkonnas olles, teades, et kannatanu T K on rase, solvas ja tiris kannatanut juustest, samuti rebis katki kannatanul seljas olnud kleidi, põhjustades seeläbi kannatanule füüsilist valu; 07.09.2012 päevasel ajal Tallinnas XXXXXX asuvas eramus, teades, et kannatanu T K on rase, lükkas solvangute ja ähvarduste saatel viimase voodile pikali, istus kannatanule peale, surus käega suu kinni ja kägistas kaelast, samuti surus kannatanu vastu seina, haaras kätega näost kinni ja lõi korduvalt lahtise käega vastu nägu. Seejärel maja välisukse juures uuesti haaras kannatanul kinni seljas olevast särgist ja lõi korduvalt jõuga kannatanut vastu koridori seina, mistõttu kannatanu lõi korduvalt ära oma pea. Samuti haaras kannatanul kinni näost ja ähvardas tapmisega ning lõi kannatanut kõhupiirkonda, teades, et kannatanu on rase. Saadud löökidest tundis kannatanu füüsilist valu, vajus valutundest põrandale pikali ning sai erinevaid tervisekahjustusi: paremal sääre eespinnal hulgimarrastused ja mõlema õlavarre piirkonnas hematoomid; 27.10.2012 kella 19.30 paiku Tallinnas XXXXXX asuvas eramus, teades, et kannatanu T K on rase, haaras kinni kannatanu juustest, kätest, rinnust, surus kannatanu vastu seina, jõuga pigistas ja surus randmetest, põhjustades seeläbi kannatanule füüsilist valu.
lg 1 järgi selles, et ta 13.05.2012 südaöö paiku, Tallinnas Pääskülas endise kino Koit lähedal, peale seda, kui T K oli avaldanud soovi koju minna, hoidis teda jõuga enda kasutuses olevas sõiduautos (eeluurimisel täpselt tuvastamata sõiduauto) ning kui T K püüdis autoust avada, haaras ta T Kl juustest kinni ja ei lasknud väljuda, samuti sulges kõik autouksed, et takistada kannatanul väljumine. Seejärel lõi kannatanule rusikaga vasaku põse piirkonda ja solvas ning kui kannatanu hakkas karjuma ja paluma uste avamist, surus kannatanul suu kinni ning ähvardas, et juhul, kui kannatanu hakkab uuesti karjuma, lööb ta kannatanu maha. Mingil hetkel õnnestus kannatanul autost väljuda, kuid Andrei Gribanov püüdis kannatanu kinni, paiskas asfaldile pikali, surus jõuga kinni kannatanu suu ning ähvardas, et vägistab kannatanu ära, hakates ise seejuures kannatanu kleiti üles poole tõmbama, kuid seejärel haaras aga kinni kannatanul juustest ja tiris uuesti autosse. Samuti tema, maikuu keskpaigas 2012 päevasel ajal, sõidutas eeluurimisel täpselt tuvastamata sõiduautoga T K Harjumaal Maardus asuvale mahajäetud ehitusplatsile ning vihahoos ähvardas ja kasutas füüsilist vägivalda kannatanu T K suhtes ning ei lasknud kannatanul sõiduautost väljuda. Kui T Kl õnnestus mingi hetk sõiduautost põgeneda, püüdis ta kannatanu kinni, paiskas pikali maha, surus jõuga suu kinni, et viimane ei saaks karjuda ja abi paluda. Seejärel haaras ta T Kl juustest kinni, tiris autosse tagasi ja blokeeris autouksed, laskmata kannatanul autost väljuda. Pärast seda sõitis ta koos kannatanuga veel mitu tundi ringi, laskmata kannatanul lahkuda ning kannatanu palvetele viimane koju viia, vastas karjumise ja solvangutega. 3 Samuti tema, 13.05.2012 südaöö paiku, peale seda, kui oli kasutanud T K suhtes füüsilist vägivalda ning takistanud viimasel tema kasutuses olnud sõiduautost väljumise, surus käega kinni T K suu ning ähvardas, et kui viimane karjuma hakkab, lööb ta lihtsalt kannatanu maha. Mõni aeg hiljem kui kannatanul oli õnnestunud sõiduautost välja pääseda, püüdis ta kannatanu kinni ja tõukas asfaldile pikali, hüppas kannatanule peale, surus uuesti kannatanul oma käega suu kinni nii, et kannatanul oli raske hingata ning ähvardas, et vägistab kannatanu ära, ise samal ajal kannatanu kleiti ülespoole tõmmates. Seejärel haaras kinni kannatanul juustest ja tõukas sõiduautosse ning ähvardas, et lükkab kannatanu sõidu pealt autost välja. Ning hiljem, kui ta lõpuks kannatanu koju viis, ütles ta kannatanule, et kui viimane peaks juhtunust kellelegi rääkima, lööb ta kannatanu maha. Arvestades asjaolu, et Andrei Gribanov oli eelnevalt kannatanu suhtes nii füüsilist kui vaimset vägivalda kasutanud ning kannatanut tema tahte vastaselt sõiduautos kinni hoidnud, samuti arvestades Andrei Gribanovi ebaadekvaatset käitumist, võttis kannatanu Andrei Gribanovi poolt väljaöeldud ähvardusi reaalselt ning kannatanul oli alus karta oma elu ja tervise pärast.
Gribanov süüdi selles, et ta maikuu keskpaigas 2012 sõidutas (eeluurimisel täpselt tuvastamata sõiduautoga) T K Harjumaal Maardus asuvale mahajäetud ehitusplatsile ning ähvardas, et annab kannatanu kodutute ja narkomaanide kätte, et viimased saaksid kannatanuga meelt lahutada ning seejärel lõi ta kannatanut rusikaga näkku, laskmata viimasel sõiduautost väljuda. Kuna Andrei Gribanov oli juba varasemalt kasutanud kannatanu suhtes nii füüsilist kui vaimset vägivalda, samuti hoidnud kannatanut tema tahte vastaselt kinni, ähvardanud „maha löömisega“ ning kannatanu ei tundnud piirkonda, kus nad viibisid, oli kannatanul reaalne alus karta oma elu ja tervise pärast. Samuti tema, 05.09.2012 päevasel ajal Tallinnas Pääskülas prügila piirkonnas olles, solvas ja tiris kannatanut juustest, samuti rebis katki kannatanul seljas olnud kleidi, jättes kannatanu alasti ning seejärel rebides katki enda selja olnud T-särgi, ütles kannatanule, et kägistab sellega kannatanu ära. Arvestades Andrei Gribanovi eelnevat käitumist kannatanu suhtes, oli põhjendatud kannatanu reaalne hirm oma elu ja tervise pärast. Samuti tema, 07.09.2012 päevasel ajal Tallinnas XXXXXX asuvas eramus, olles eelnevalt kannatanu T K suhtes kasutanud füüsilist vägivalda ning teades, et kannatanu on rase, ähvardas tappa kannatanut ja nende tulevast last ning korduvalt sihtis rusikalöökidega kannatanu kõhtu kuni lõigi ühe korra kannatanule rusikaga kõhtu, põhjustades seeläbi kannatanus valu ja hirmutunnet. Seejärel õnnestus kannatanul majast välja joosta, kuid ta püüdis kannatanu kinni, haaras viimasest jõuga ümbert kinni ning sosistas kõrva ähvardusi, et juhul, kui kannatanu „piiksatab“, lööb ta viimase maha. Arvestades Andrei Gribanovi eelnevat käitumist kannatanu suhtes, oli põhjendatud kannatanu reaalne hirm enda ja oma tulevase lapse elu ja tervise pärast. APELLATSIOONI SISU Andrei Gribanov vaidlustab maakohtu otsuse enda süüdimõistmises
ja 136 lg 1 järgi ning osaliselt süüdimõistmises
järgi.
puutuvalt märgib apellant, et ta on süüdi tunnistatud kannatanu ja kannatanu vanemate ütluste alusel. Kannatanu vanemad on asjast huvitatud isikud ning teisalt vanemad ei osalenud tema ja kannatanu kõnelustes, seetõttu ei saa nad ka midagi kinnitada, nende teadmine tugineb nende tütre ütlustel. Pealegi, kui kannatanu tõepoolest kartis oma elu pärast, siis on arusaamatu, miks ta jätkas temaga aja veetmist, lubas enda koju ja viibis tema vanemate juures. 06.11.2012.a istus kannatanu vabatahtlikult tema autosse Rocca al Mare 4 keskuse juures ning tema viis kannatanu koju. See oli päev enne tema vahistamist. Selline käitumine ei ole seostatav hirmuga oma elu pärast. Ta ei ole kunagi T. Kt ähvardanud. Ka
Kt kinni hoidnud. Nad sõitsid tihti koos autoga ja tekkisid ka tülid, kuid alati lihtsalt ei olnud tema nõudmist auto peatada ja kannatanu välja lasta lihtsalt võimalik, pidades silmas liikluseeskirju. § 122 järgi kvalifitseeritud kuriteos tunnistab A. Gribanov, et purustas kannatanul nina, see juhtus kannatanu kodus, kuid see juhtus juhuslikult ja käega, ilma mitte mingi vahendita. Jällegi, kannatanu vanemad ei näinud tegelikult mitte midagi. Sel päeval ei jäänud ta kannatanu juurde ööbima vaid läks ema juurde. Seda, et ta ööbis oma vanemate juures võib kinnitada P. K, kes teda XXXXXXX juures peale võttis. Kannatanu vanemate ütlused seab apellant kahtluse alla. Paldiski mnt 100 juures toimunu kohta märgib apellant, et võis põhjustada T. Kle füüsilist valu, kuid tunnistaja J. V ütlused ei ole täpsed, sest vaevalt et ta kogu sündmust nägi ja seetõttu tegi ka ebaõigeid järeldusi. Sealt samast viidi neid ju politseisse, temal oli pea katki, seda pildistati, aga neid fotosid asja juures ei ole. Võtab samas omaks, et võis tüli käigus kannatanu rahustamise eesmärgil kannatanul kätest haarata ja sellega valu põhjustada, kuid ta pole kunagi kannatanut kõhtu löönud. Ta ootas lapse sündi väga, nagu ka kannatanu. Sellele süüdistusele pole ühtki kinnitavat tõendit. A. Gribanov väga kahetseb kõike mis ta teinud on ja on valmis kandma karistust, kuid ainult selle eest, milles ta tõesti süüdi on. Arvestades, et kõik kahtlused tuleb süüdistatava kasuks tõlgendada, palub A. Gribanov ennast
ja 136 lg 1 järgi õigeks mõista ning § 122 juures arvestada tegelikke asjaolusid, arvestada ka, et teda pole varem karistatud. Palub mõista karistuse alla sanktsiooni keskmist määra ja veel kandmata karistus jätta tingimisi täitmisele pööramata. MENETLUS RINGKONNAKOHTUS Süüdistatav ja tema kaitsja toetasid apellatsiooni. Prokurör leidis, et maakohtu otsus on igati põhjendatud ja seaduslik, apellatsioon rahuldamisele ei kuulu. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT Kohtukolleegium, tutvunud süüdistusasja materjalide ja apellatsiooniga, kuulanud ära kohtumenetluse pooled, leiab, et apellatsioon maakohtu otsuse tühistamiseks alust ei anna. Kohtukolleegium leiab, et maakohus on analüüsinud ja hinnanud kõiki tõendeid nende kogumis, nagu seda nõuab KrMS §-s 61 lg 2 sätestatu, kohtu siseveendumuse kujunemine on otsuse lugejale jälgitav. Nii süüdistatava kui kannatanu ja tunnistajate ütluste usaldusväärsust on maakohus analüüsinud, kõrvutades neid teiste tõendite ja kindlaks tehtud muude asjaoludega ning esitanud sellekohased põhjendused. Kohtukolleegium nõustub maakohtu otsuse põhiosa asjaoludega ega hakka KrMS § 342 lg 3 p 1 sätestatut arvestades täies mahus kordama. Apellatsioonis esitatud väidetega seonduvalt märgib kohtukolleegium järgmist. Maakohus on analüüsinud kannatanu ütlusi, kõrvutades neid teiste tõenditega ning esitanud põhjendused, miks ta peab kannatanu ütlusi usaldusväärseiks. Lisaks maakohtu põhjendustele peab kohtukolleegium vajalikuks märkida, et kriminaalasja materjalide kohaselt on A. Gribanovi poolt toimepandud vägivallast politseile teatanud kõrvalised isikud (tunnistaja J. 5 Va), kriminaalmenetlus on alustatud O. V avalduse alusel /I kd tl 83-84, 86/. Kannatanu T. K on korduvalt kasutanud õigust oma lähedase vastu ütlusi mitte anda /I kd tl 5-8, 32-35/. Seega saab öelda, et kannatanu on püüdnud viimase piirini A. Gribanovit kaitsta ja säästa, kuid kuivõrd kannatanu positsioon ennast ei õigustanud, A. Gribanov jätkas vägivallatsemist ja ähvardamist, siis otsustas T. K ütlusi anda. Tema ütlustest kumab aga läbi mitte vaen süüdistatava vastu, mis võib tingida sündmuste kirjeldamisel teatud liialdusi, vaid hirm. Kohtukolleegiumi hinnangul on kannatanu ütlused usaldusväärsed ning maakohus on põhjendatult neist otsust tehes lähtunud. Kohtukolleegium peab vajalikuks siinjuures veel märkida, et mitmed teised asjas kogutud ja kontrollitud tõendid kinnitavad kannatanu ütlusi ning samas tuleb teisalt osutada, et süüdimõistev kohtuotsus võib tugineda ka vaid ühele tõendile, sh kannatanu ütlustele (vt nt Riigikohtu otsused nr 3-1-1-113-06; 3-1-1-76-11). A. Gribanov leiab, et ka kannatanu vanemad ei ole usaldusväärsed, sest nad on asjast huvitatud isikud ning teisalt nad midagi ei näinud, nad räägivad seda, mida tütar neile rääkis. Kohtukolleegium apellandiga ei nõustu. Kannatanu vanemad O. V ja S. V ei ole sugugi oma tunnistustes rääkinud vaid sellest, mida oma tütrelt kuulnud olid. O. V ütlustest nähtub, et 2012.a juunis ühel hommikul kuulis tütre toast, kus viimane koos A. Gribanoviga viibis müra – tuhme mütsatusi, nagu taotaks vastu seina või mööblit. Siis kuulis juba tugevamat lööki ja ta sisenes tuppa. Põrandal vedeles diivani seljatugi, tema küsimise peale „mis toimub“, vaikisid mõlemad. Tuppa tuli ka S. V ja käskis A. Gribanovil lahkuda. Kui toast väljus T, nägi ta, et tütrel on nina katki, jooksis verd, nägu oli paistes. T nuttis ning nende pärimise peale ütles, et Andrei peksis teda. Samasisulisi ütlusi andis S. V. Nii kannatanu kui ka Vite ütlusi kinnitab SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla teatis selle kohta, et 05.06.2012 on T. K pöördunud traumapunkti, tuvastatud on peapõrutus, ninaluude murd ning parema reiepiirkonna põrutus. Eelnevast ei saa teha kuidagi järeldust, et tunnistajad Vid on tunnistajatena edasi andnud üksnes sellist teavet, mida oma tütrelt kuulsid. Nutetult ja vägivalla tundemärkidega nägid oma tütart O. V ja S. V ka teistel aegadel. Kohtukolleegium ei nõustu A. Gribanovi hinnanguga tunnistaja J. V ütlustele. Tunnistaja kinnitab ju, et nägi autokeskuse juures mehe ja naise vahelist rüselust, mille käigus tõukas mees korduvalt naist ja lõi naist mitu korda kätega kehasse, tunnistaja nägi, kuidas naine üritas ära joosta ja enesekaitseks lõi ka meest, kuid mees hoidis naist kinni. Kogu situatsioon kestis 35-40 minutit. Nähtud olukord sundis teda politseisse helistama, mida ta ka tegi. J. V ütlustest tuleneb, et ta ei näinud sündmust üksnes vilksamisi, vaid jälgis seda pikka aega. Kuivõrd tegemist on kõrvalise isiku tunnistusega, ei saa seda kuidagi hinnata kui kallutatut või A. Gribanovit alusetult süüstavat. Mis puudutab A. Gribanovi väidet, et ka temal esinesid 30.06.2012 vigastused, siis iseenesest võib väide tõele vastata, kuivõrd kannatanu on kinnitanud, et A. Gribanovi haardest vabanemiseks kasutas ka tema jõudu ja hammustas süüdistatavat. Ka tunnistaja J. V on kinnitanud, et naine püüdis ennast mehe eest igati kaitsta. See asjaolu aga ei anna alust A. Gribanovi tegudele antud hinnangut muuta. Mis puudutab A. Gribanovi süüditunnistamist
ja 136 lg 1 järgi, siis apellatsioonis esitatud väited ei anna alust maakohtu järelduste ümberhindamiseks. Nagu juba öeldud, on maakohus kannatanu ütlused usaldusväärseks tunnistanud, seega tuleb neid ühetaoliselt usaldusväärseina hinnata kriminaalasjas tervikuna. A. Gribanovi poolt toimepandud erinevate karistusseadustiku sätete järgi hinnatud teod on omavahel põimunud, sündmuste kulgu erinevate episoodides on kannatanu loogiliselt ja usutavalt kirjeldanud, neis kirjeldustes pole alust kahelda. 6 A. Gribanov viitab oma apellatsioonis kellelegi P. Kile, kellega ta koos 05.06.2012.a õhtul kannatanu elukohast lahkunud. Kohtukolleegium märgib, et A. Gribanov ei ole eelneva menetluse käigus kordagi ühelegi tunnistajale viidanud, kelle ütluste ärakuulamist ta vajalikuks on pidanud. Teisalt märgib kohtukolleegium, et kui A. Gribanov lahkuski 5. juunile eelneval õhtul Vite elukohast, ei tähenda see, et ta 5. juuni hommikul kella kümne paiku kannatanu suhtes vägivalda ei tarvitanud. Kohtukolleegium leiab, et maakohus on põhjendatult A. Gribanovi talle esitatud süüdistuse kogu mahus süüdi tunnistanud. Kohtukolleegiumi hinnangul on maakohus A. Gribanovile erinevate kuritegude eest karistust mõistes lähtunud
Kohtukolleegium ei soostu aga A. Gribanovile mõistetud liitkaristusega. Kohtuotsuse kohaselt on A. Gribanovile
järgi mõistetud 3 aastat ja 3 kuud vangistust,
järgi 8 kuud vangistust ja
lg 1 järgi 1 aasta vangistust.
lg 2 ja § 64 lg 1 alusel on suurendatud süüdistatavale mõistetud üksikkaristustest raskemat ja liitkaristuseks on mõistetud 4 aastat vangistust. Kohtukolleegium leiab, et liitkaristuse mõistmisel kuritegude kogumi eest tuleb arvestada ka toimepandud tegude erinevust või sarnasust. Sellised asjaolud nagu sarnased kuriteoliigid, tegude suunatus sama kannatanu vastu, tegude tihe ajaline, sisuline või situatiivne seotus, samad motiivid või sarnased olukorrad räägivad vähemast süüst ning annavad vähem alust karistuse suurendamiseks. Käesoleval juhul on ju A. Gribanov pannud omavahel tihedalt läbipõimunud, samadel motiividel ühe ja sama kannatanu vastu suunatud kuriteod, mistõttu tuleb liitkaristuse moodustamisel lähtuda absorptsioonipõhimõttest ja lugeda A. Gribanovile mõistetud kergemad karistused kaetuks raskeimaga. Kohtukolleegium leiab, et A. Gribanovile mõistetud raskeim karistus on tema süü suurusele ja karistuse eesmärkidele vastav. Samas ei ole kohtukolleegiumi hinnangul A. Ggribanovi karistusest tingimuslik vabastamine tema süü suurusest tingituna võimalik. Ülaltoodust lähtudes ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 4, § 338 p 4, § 340 lg 2 p 4 tühistab ringkonnakohus Harju Maakohtu 25. märtsi 2013.a otsuse osaliselt Andrei Gribanovile
MS § 238 lg 2 alusel kandmisele kuuluvas karistuses ning mõistab uue otsusega A. Gribanovile kergema liitkaristuse ja kandmisele kuuluva karistuse. Muus osas jätab maakohtu otsuse muutmata. Apellatsiooni rahuldab ringkonnakohus osaliselt. Malle Preimer Pavel Gontšarov 7 Sten Lind
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.