3-12-1339/16

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Tallinna Halduskohus Kristjan Siigur

1. september 2012, Tallinn 3-12-1339 Haldusasi OÜ Vao Söevabrik kaebus Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse
2. mai 2012 maksuotsuse nr 12.2-3/7908-18 osalise tühistamise nõudes. Asja läbivaatamise viis Kirjalikus menetluses Menetlusosalised Kaebaja: OÜ Vao Söevabrik Esindaja: juh. liige Aleksei Smelov Vastustaja: Maksu- ja Tolliamet Esindaja: Andreas Aas RESOLUTSIOON
3. Jätta OÜ Vao Söevabrik kaebus rahuldamata.
4. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus 30 päeva jooksul kohtuotsuse kohtu kantselei kaudu teatavakstegemisest esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule (HkMS § 180, 181 lg 1). VAIDLUSTATUD MAKSUOTSUS
5. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja Tollikeskus tegi
6. mail 2012 maksuotsuse nr 12.2-3/7908-18, millega kohustati OÜ-d Vao Söevabrik täiendavalt tasuma
7. aasta märtsist augustini arvestamisele kuuluvaid töötasumakse- ja makseid järgmiselt: 1876 krooni töötasudelt arvestatud ja kinnipeetud tulumaksu, 34 490 krooni sotsiaalmaksu, 132 krooni kohustusliku kogumispensioni makseid, 308 krooni töötasudelt kinnipeetud töötuskindlustusmakseid ja 155 krooni töötasudelt arvestatud töötuskindlustusmakseid. Samuti kohustati OÜ-d Vao Söevabrik tasuma 87 krooni erisoodustuselt arvestatud sotsiaalmaksu ja 56 krooni erisoodustuselt arvestatud tulumaksu ning viimaks 26 382 krooni käibemaksu.
8. Töötasumaksude ja –maksete juurdemääramist põhjendatakse maksuotsuses järgmiste asjaoludega: OÜ Vao Söevabrik oli töötajatega sõlminud töövõtulepingud, ent töö iseloomust ja korraldusest tulenevalt oli tegelikult tegemist töösuhtega ning töövõtulepingud olid sõlmitud maksude tasumisest kõrvalehoidmise eesmärgil – töösuhte korral on tööandjal kohustus arvestada ja tasuda igakuiselt sotsiaalmaksu vähemalt kehtestatud miinimummääras (st. 1436 krooni töötaja kohta) ka 1 siis kui konkreetsele töötajale sel kuul töötasuväljamakseid ei tehtud, samas kui võlaõigusliku töövõtulepingu korral maksustatakse sotsiaalmaksuga vaid reaalselt tehtud väljamaksed. Töötajad, kellele OÜ Vao Söevabrik vastavatel kuudel töötasuväljamakseid ei teinud, ent kelle eest oleks tulnud arvestada sotsiaalmaksu miinimummääras (1436 krooni kuus) olid järgmised: märtsis 2009 P. P. ja K. P.; aprillis 2009 ja mais K. P.; juunis 2009 K. P. ja O. H.; juulis 2009 I. G., V. A., A. S., S. N., V. S.; O. H.; K. L., A. T. ja E. P. augustis 2009 J. K., K. P., S. N., V. S., O.H., A. R., E. P. ja M. S. Lisaks oleks tulnud proportsionaalselt töötatud päevade arvuga arvestada ja maksta
9. aasta augustis 239 krooni sotsiaalmaksu A. S. eest. OÜ Vao Söevabrik on deklareerinud tegelikust väiksemaid töötasuväljamakseid järgmistele isikutele: märtsis ja aprillis 2009 A. B.le 3285+3285=6570 krooni võrra, juunis 2009 A. D.le 4519 krooni võrra, A. S.le 495 krooni võrra ja O. H.le 765 krooni võrra; augustis 2009 A. D.le 2866 krooni võrra, D. B.le 465 krooni võrra, I. B.le 595 krooni võrra ja J. K.le 1542 krooni võrra.
10. Erisoodustusmaksude määramist põhjendatakse maksuotsuses sellega, et
11. mail 2009 on OÜ Vao Söevabrik vahendite eest kauplusest ostetud šokolaadi ja õlut ning käibemaksuarvestuses on OÜ Vao Söevabrik selle deklareerinud omatarbena.
12. Käibemaksu juurdemääramist põhjendatakse maksuotsuses esiteks sellega, et OÜ Vao Söevabrik on sisendkäibemaksuarvestuses jätnud mõned arved kajastamata või on kajastanud ostuarveid, mis ei ole esitatud talle ning sellest tulenevalt maha arvatud lubatust rohkem 619,45 krooni sisendkäibemaksu. Teiseks leiti maksuotsuses, et OÜ-l Vao Söevabrik on kohustus korrigeerida sõiduki Honda CRV liisingmaksetelt tasutud käibemaksu 42 953 krooni võrra ning et põhjendatud pole oma käibemaksuarvestuses kajastada sellesama sõiduki müümist A. B.le ega sellelt tehingult tasumisele kuuluvat 17 190 krooni suurust käibemaksu. Maksuhaldur tuvastas sõiduki Honda CRV osas, et OÜ-l Vao Söevabrik ja A. B.l oli omavaheline kokkulepe, et OÜ Vao Söevabrik liisib A. B.le sõiduki ning viimane tasus igakuiselt sularahas OÜ-le Vao Söevabrik kapitalirendilepingu maksegraafiku kohaseid summasid, mille arvelt OÜ Vao Söevabrik tasus maksegraafikus märgitud summad liisinguandjale AS SEB Liising. Samuti tuvastas maksuhaldur, et tegelikult A. B. auto väidetaval talle võõrandamisel (
13. juunil 2009) OÜ Vao Söevabrik sularahakviitungil näidatud summat ei tasunud. KAEBAJA NÕUE JA PÕHJENDUSED
14. OÜ Vao Söevabrik esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotleb Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse
15. mai 2012 maksuotsuse nr 12.-3/7908-18 tühistamist osas, millega määrati täiendavalt tasumisele kuuluvad töötasumaksud ning käibemaks. Kaebaja ei vaidlusta maksuotsust osas, millega kohustati teda tasuma tulu- ja sotsiaalmaksu erisoodustuselt. Töötasumaksude osas ei nõustu kaebaja maksuhalduri järeldusega, et töötajad töötasid töölepingu alusel, kuna kaebaja väitel tegutsesid need isikud töövõtulepingute alusel ning seega ei olnud kaebajal kohustust arvestada ja tasuda töötasumakse ajal, mil töötaja ei töötanud ega palka saanud. Kaebaja märgib, et tööd teinud isikutele väljamaksete tegemise korral on vastavad töötasumaksud ka deklareeritud ja tasutud. Kaebaja leiab, et töövõtulepingu alusel tegutseva isiku töötamise kvalifitseerimine töösuhteks ei ole maksuhalduri pädevuses, seda iseäranis juhul, kui lepingupoolte endi vahel puudub selles osas vaidlus. Kaebaja viitab Riigikohtu otsusele haldusasjas nr 3-3-1-67-09 ning leiab, et käesoleval juhul ei ole alust MKS § 84 kohaldamiseks, sest sõlmides oma töötajatega tööettevõtulepinguid ei ole kaebaja maksude tasumisest kõrvale hoidunud, sest töötasu 2 väljamaksmisel olid kõik summad korralikult deklareeritud ja sellest on ka vastavad maksud tasutud. Kaebaja rõhutab, et ka tegelikult vastasid poolte suhted töövõtulepingu või käsunduslepingu iseloomule ning et maksuhaldur pole tuvastanud kaebaja mistahes tahtlust saada maksueelist.
16. Sõiduki Honda CR-V võõrandamisega seotud käibemaksukohustuse osas selgitab kaebaja, et kõik Honda CR-V ostu-müügiga seotud tehingud on reaalselt toimunud ja dokumentaalselt tõendatud ning tehingult on käibemaks deklareeritud ja tasutud. Siinkohal selgitab kaebaja, et ta ei tea, millised kokkulepped olid A. B. ja A. K. vahel, ent kõik liisingumaksed on tasutud kaebaja poolt, samas kui A. B. ei ole kaebajale liisingumakseid tasunud. Kaebaja hinnangul on absurdne maksuhalduri väide, et sõidukit ei ole A. B.le müüdud OÜ Vao Söevabrik
17. juunil 2009 arvel näidatud summas, sest sellisel juhul ei oleks kaebajal üldse olnud mõtet seda tehingut oma raamatupidamises kajastada. Kaebaja toob ka välja, et jääb arusaamatuks, mis põhjusel ja mis alusel on arvestatud täiendav käibemaks ning pole arusaadav, miks sõiduki müügihind pidi olema 95 500 krooni. Kaebaja leiab, et maksuhaldur on põhjendamatult tuginenud A. B. ütlustele, mida aga muud tõendid ei kinnita ning mis on antud üksnes eesmärgiga kaebajale kahju teha, sest kaebaja lõpetas A. B.ga suhted. VASTUSTAJA SEISUKOHT
18. Maksu- ja Tolliamet peab OÜ Vao Söevabrik kaebust põhjendamatuks ning taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastustaja selgitab, et kaebaja poolt esitatud töövõtulepinguid ja töötajate suulisi selgitusi analüüsides jõudis maksuhaldur seisukohale, et äriühingu ja töötajate vahel oli töösuhe töölepingu mõistes, mitte töövõtuleping nagu kaebaja vääralt üritab väita. Vastustaja viitab samuti Riigikohtu otsusele haldusasjas nr 3-3-1-67-09 ning märgib, et antud juhul on maksuhaldur tuvastanud kaebaja tahtluse saada maksueelist, mis seisneb tööjõumaksude tasumisest kõrvale hoidmises töölepingute asemel käsunduslepingute sõlmimises ning toonud välja maksu määramise õigusliku aluse. Vastustaja leiab ka, et vastupidiselt kaebaja käsitlusele, tuleb arvestada sotsiaalmaks kuumääralt kui maksumaksja töösisekorras kindlaks määratud tasu väljamaksmise kuul tasu teenimise kuu eest tasu ei makstud või makstud tasu jäi alla kuumäära. Siinkohal viitab vastustaja rahandusministri
19. jaanuari 2003 määruse Sotsiaalmaksu arvestamise kord sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõigetes 2 ja 3 sätestatud juhtudel.
20. Sõiduki Honda CR-V osas selgitab maksuhaldur, et auto müügihind on tuvastatud
21. juuni 2009 arve-saatelehe nr 3 alusel. Vastustaja selgitab, et kaebaja on rendiperioodi jooksul deklareerinud käibedeklaratsioonides sisendkäibemaksu vastavalt kapitalirendilepingu maksegraafikul kajastatud summadele, samas on ta
22. aasta juunikuu parandusdeklaratsiooniga deklareerinud auto müügilt käibemaksu 17 190 krooni, mis tähendab, et ta on deklareerinud ja tasunud käibemaksu vähem 25 762,77 krooni. Vastustaja leiab, et seda seisukohta kinnitavad A. B. suulised seletused, A. K. ja A. B. perekondlikud sidemed, A. B. valduses olnud ja maksuhaldurile esitatud kapitalirendileping ning kaebajapoolne parandusdeklaratsiooni esitamise aeg. KOHTU SEISUKOT JA PÕHJENDUSED
23. Hinnanud poolte väiteid ja nende kinnituseks esitatud tõendeid kogumis ja vastastikkuses seoses, leiab, et OÜ Vao Söevabrik kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb rahuldamata jätta. Maksuotsuses ja sellele lisatud arvestustabelites on arusaadaval moel, piisavalt ning maksumenetluses kogutud tõenditele tuginedes põhjendatud kaebajale nii töötasumaksude ja –maksete kui ka käibemaksu juurdemääramist. Kaebaja poolt esitatud vastuväited ei lükka maksuhalduri seisukohti ja põhjendusi ümber. 3
24. Põhjendamatu ning maksumenetluses kogutud tõenditega ümber lükatud on kaebuses esitatud väide, et töötajatele töötasu väljamaksmisel on neilt väljamaksetelt kõik maksud ja maksed nõuetekohaselt arvestatud ja deklareeritud. Maksuotsusest nähtuvalt on maksuhaldur tuvastanud, et teatud isikutele tegi kaebaja kontrollitaval perioodil TSD-deklaratsioonides deklareeritust suuremaid väljamakseid. Sellele maksuhalduri seisukohale ei ole kaebaja kaebuses esitanud tegelikult mitte ühtegi konkreetset vastuväidet ega üritanudki maksuhalduri poolt tuvastatud asjaolusid omapoolsete tõendite esitamisega või maksuhalduri seisukoha aluseks olevate tõendite tõendusväärtuse kahtluse alla seadmisega ümber lükata. Isikud, kelle puhul on maksuhaldur tuvastanud OÜ Vao Söevabrik maksudeklaratsioonides kajastatud andmetega võrreldes suuremate väljamaksete tegemise, kajastuvad maksuotsuse lisas nr 2 esitatud arvestustabelis – neid isikuid puudutavatel ridadel on tabeli tulbas nr 15 (vahed /brutopalk) esitatud arvväärtus, mis on suurem kui null. Need isikud ning perioodid, mil suuremad väljamaksed tehti, kajastuvad ka käesoleva kohtuotsuse punkti 2 kolmandas alapunktis. Maksuhalduri poolt tuvastatud asjaolud ning asjassepuutuvad tõendid, mille põhjal maksuhaldur sellised järeldused tegi, on kajastatud maksuotsuse
25. lisaks oleva tabeli
26. tulbas (Töötasu ja/või sotsiaalmaksu määramise alus). Eeltoodud tabelitest nähtub näiteks, et OÜ Vao Söevabrik deklareeris
27. aasta juunis A. D. tehtud 1081 krooni suuruse brutopalga, samas kui A. D. andis maksumenetluses maksuhaldurile suulise seletuse (vastustaja poolt esitatud CD-l fail 9_20091008_protokoll_A.D.pdf), et tema juunikuu brutopalk oli 5600 krooni. Vastav asjaolu ning viide suulise seletuse protokollile on esitatud maksuotsuse
28. lisa tabelis. Samamoodi on maksuhaldur põhjendanud ja asjakohastele tõenditele viidanud ka ülejäänud isikute puhul, kelle osas tuvastati deklareeritust suuremad väljamaksed. Kaebaja ei ole esitanud mitte ühtegi konkreetset vastuväidet neile maksuhalduri poolt tuvastatud asjaoludele ega ole kahtluse alla seadnud tõendeid, millele maksuhalduri seisukohad on rajatud. Maksuotsuse
29. lisa tabelis viidatud tõendid, mille vastustaja on samuti kohtule esitanud, kinnitavad maksuhalduri seisukohti.
30. Järgnevalt on vaidlus selles, kas kaebaja ettevõttes töötanud isikute ja kaebaja vahel oli majanduslikus mõttes sõlmitud võlaõiguslik töövõtuleping või oli tegemist töösuhtega. Selles osas on maksuhaldur oma seisukohta põhjendanud maksuotsuse punktides 2.1 ja 2.
31. Selles küsimuses nõustun maksuotsuses esitatud põhjendustega ega korda neid siinkohal. Halduskohtumenetluse seadustiku (HkMS) § 165 lõikes 2 sätestatakse, et kui kaebus jääb rahuldamata ning kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud väitega mittenõustumist või tema viidatud tõendi arvestamata jätmist on vaidlustatud haldusaktis või kaebuse nõude kohta tehtud vaideotsuses juba põhjendatud ja kohus järgib seda põhjendust, ei pea kohus seda põhjendust oma otsuses kordama, vaid võib viidata põhjendusega nõustumisele. Käesoleval juhul on maksuhaldur maksuotsuses põhjendanud oma seisukohta, et tegemist oli majanduslikus mõttes töösuhetega. See seisukoht on õige ja põhjendatud. Kaebaja väide, et olemuslikult olid suhted pigem võlaõigusliku iseloomuga, on väär. Maksuhaldur on tööd teinud isikute poolt antud seletuste ja kaebaja poolt esitatud töövõtulepingute tingimuste põhjal teinud õige järelduse, et olemuslikult oli tegemist töösuhtega. Maksuotsuse lisadeks 1 ja 2 olevates tabelites on maksuhaldur välja toonud ja põhjendanud iga konkreetse töötaja puhul oma seisukohta, et sellel töötajal oli vastaval perioodil kehtiv tööõigussuhe kaebajaga. Just maksuotsuse
32. lisas olevas tabelis on iga töötaja ning iga vaatlusaluse kuu kohta välja toodud, millistele tõenditele tuginedes on maksuhaldur oma järelduse teinud. Asjassepuutuvateks tõenditeks on tööd teinud isikute seletused selle kohta, millisel ajavahemikul ja millistel tingimustel nad töötasid, samuti OÜ Vao Söevabrik töölehed ja tööajatabelid, kust nähtub isikute töötamine. Kaebaja ei ole esitanud mitte ühtegi konkreetset vastuväidet maksuhalduri seisukohtadele ega seadnud kahtluse alla nende seisukohtade aluseks olevate tõendite tõendusväärtust. Maksuotsuse
33. lisa tabeli
34. tulbas nimetatud tõendid on vastustaja ka 4 kohtule esitanud. Kontrollinud tabelis nimetatud tõendeid, pean maksuhalduri seisukohti neil tõenditel tuginevateks ja põhjendatuteks.
35. Töötasumaksude- ja maksete osas on kaebaja ainsaks sisuliseks etteheiteks maksuotsusele see, et maksuhaldur on kaebaja hinnangul põhjendamatult kohaldanud MKS §-i 84, kvalifitseerides kaebaja poolt sõlmitud töövõtulepingud lubamatult töölepinguteks. Selle etteheitega ei saa nõustuda. MKS §-s 84 sätestatakse, et kui tehingu või toimingu sisust ilmneb, et see on tehtud maksudest kõrvalehoidumise eesmärgil, kohaldatakse maksustamisel sellise tehingu või toimingu tingimusi, mis vastavad tehingu või toimingu tegelikule majanduslikule sisule. Haldusasjades nr 3-3-1-23-09 ja 3-3-1-59-09 tehtud otsustes märkis Riigikohus, et MKS §-s 84 väljendatud tehingu majandusliku sisu tuvastamise põhimõtte eesmärgiks on vältida olukorda, kus maksukohustuse tekkimine sõltub üksnes tehingu osapoolte poolt tehingule antud moonutatud juriidilisest vormist. Tehingu sellise vormi mittearvestamise tingimuseks maksustamisel on, et pooled on maksude tasumisest kõrvalehoidumise eesmärgil valinud tehingu majanduslikule sisule mittevastava juriidilise vormi, millega nad lootsid saavutada maksustamisel soodsama tulemuse. Haldusasjas nr 3-3-1-67-09 tehtud otsuses märkis Riigikohus, et majandusliku tõlgendamise põhimõttest lähtuvalt võib maksuhaldur maksumenetluse käigus poolte vahel tehtud tehingutele anda teistsuguse, majanduslikule sisule vastava hinnangu ning määrata tasumisele kuuluva maksusumma, lähtudes tehingu majanduslikest tagajärgedest, kuid sellise sekkumise võimalus isikute omavahelistesse tehingutesse on piiratud. Riigikohus leidis viidatud lahendis samuti, et sellisel juhul tuleb viidata tuleb maksu määramise õiguslikule alusele ning kui selleks aluseks on MKS § 83 või § 84, on vaja tuvastada lepingupoolte tahtlus saada maksueelist. Haldusasjas nr 3-3-1-57-08 tehtud otsuses märkis Riigikohus, et maksude tasumisest kõrvalehoidumise eesmärgi tuvastamisel ei saa alati lähtuda maksukohustuslase subjektiivsetest kaalutlustest, sest nende väljaselgitamine pole sageli võimalik. Määravaks võivad osutuda faktilised asjaolud, mis kinnitavad maksude tasumisest kõrvalehoidumist ning välistada ei saa olukorda, kus maksudest kõrvalehoidumise eesmärk tuleneb piisavalt selgelt faktilistest asjaoludest ja sellise järelduse eiramine oleks ebamõistlik.
36. Käesoleval juhul on maksuotsuses selgelt viidatud töötasumaksude ja –maksete määramise alusena MKS §-le
37. Maksuotsuse punkti 2.
38. eelviimases lõigus on maksuhaldur sõnaselgelt välja toonud oma seisukoha, et OÜ Vao Söevabrik on tahtlikult kõrvale hoidnud maksude tasumisest, vormistades töölepingud töövõtulepingute nime all ning samas on esitatud ka viide MKS §-le
39. Õige ei ole ka kaebaja väide, et maksuhaldur ei ole tuvastanud kaebaja tahtlust maksueelise saamisel. Käesoleval juhul nähtub maksudest kõrvalehoidumise eesmärk piisavalt selgelt faktilistest asjaoludest ning sellise järelduse eiramine oleks ebamõistlik. Esiteks on ilmne, et kaebaja ettevõttes tööd teinud isikute suhete vormistamine võlaõiguslike töövõtulepingutega annab kaebajale ilmse maksueelise, mis eeskätt seisneb võimaluses vältida sotsiaalmaksu arvestamise ja tasumise kohustust vastavalt sotsiaalmaksuseaduse (edaspidi SmS) § 2 lõikele
40. Viidatud normist tulenevalt makstakse sotsiaalmaksu töötajale või teenistujale kuu eest makstud tasult, kuid mitte vähem kui SmS §-s 21 nimetatud kuumääralt. See tähendab, et töösuhtes oleva isiku eest peab tööandja sotsiaalmaksu vähemalt SmS §-s 21 viidatud miinimummääras tasuma ka siis, kui konkreetsele töötajale sel kuul reaalselt töötasuväljamakseid ei tehtud. Seega sai kaebaja selge maksueelise, kajastades töösuhteid võlaõiguslike suhetena. Kaebaja tahtlust sellist maksueelist saada ei ole sellises olukorras vajalik ega üldiselt ka võimalik eraldi tuvastada. Tehingu tegelikule majanduslikule sisule mittevastav kajastamine raamatupidamisdokumentides ja maksuarvestuses, kui seeläbi saadakse objektiivselt maksueelis, saab olla vaid tahtlik tegevus. 5
41. Kaebaja on vaidlustanud maksuotsuse ka osas, millega määrati tasumisele kuuluv käibemaks. Olles vaidlustanud käibemaksu määramise tervikuna, on kaebaja oma konkreetsed vastuväited esitanud siiski vaid selles osas, mis puudutab sõiduki Honda CR-V soetamist ja võõrandamist. Maksuhalduri seisukohale, et OÜ Vao Söevabrik on sisendkäibemaksuarvestuses jätnud mõned arved kajastamata või on kajastanud ostuarveid, mis ei ole esitatud OÜ Vao Söevabrik nimele, ei ole kaebaja vastu vaielnud. Asjassepuutuvad ostuarveid ja nende pinnalt tehtud järeldusi on kajastatud maksuotsuse lisaks 4 olevas tabelis. Seal on loetletud kõik kaebaja raamatupidamises kontrollitava perioodi kohta olemas olevad ostuarved ning tabeli
42. tulbas on esitatud maksuhalduri kommentaarid nende arvete kohta, mis tingisid maksuhalduri hinnangul kaebaja sisendkäibemaksuarvestuse korrigeerimise. Ühegi konkreetse arve osas ei ole kaebaja väitnud, et maksuhaldur oleks kas asjaolu, et arve alusel on sisendkäibemaks deklareerimata jäänud või et sisendkäibemaks on deklareeritud arve alusel, mis selleks õigust ei anna. Leian, et maksuhalduri sellekohased seisukohad põhjendatud ning tuginevad tõenditele, millele maksuotsuse lisas 4 esitatud tabelis viidatakse. Seega on 619,45 krooni suuruse täiendava käibemaksu määramine põhjendatud.
43. Maksuhaldur on õigesti ja põhjendatult käsitlenud ka kaebaja käibemaksukohustust osas, mis puudutab sõiduki Honda CR-V võõrandamist A. B.le. Nõustun maksuhalduri seisukohaga, et A. B. seletus, et
44. juunil 2009 ei ole ta OÜ Vao Söevabrik kassa sissetuleku orderil näidatud summat tegelikult tasunud, samuti asjaolu et AS-iga SEB Liising vaidlusaluse sõiduki liisingulepingu sõlmimise ajal oli OÜ Vao Söevabrik (toonase nimega OÜ Dennis) juhatuse liikmeks A. B. õemees A. K. ning asjaolu, et vaidlusaluse sõiduki liisinguleping oli A. B. käes ja seegi, et OÜ Vao Söevabrik deklareeris sõiduki A. B.le võõrandamise alles
45. aasta septembris esitatud parandusdeklaratsioonis, kinnitavad maksuhalduri seisukohta, et tegelikult soetas kaebaja juba
46. aastal selle sõiduki kokkuleppel A. B.ga viimase jaoks ning AS-le SEB Liising tasuti liisingumakseid A. B.lt igakuiselt saadud vahendite arvelt. Kokkuvõttes tähendab see, et kaebaja ei kasutanud põhivaraks soetatud sõidukit oma majandustegevuses maksustatava käibe saamise eesmärgil üldse ning sellest tulenevalt on maksuhaldur õigesti leidnud, et sõiduki võõrandamisel
47. aastal oli kaebajal kohustus korrigeerida oma käibemaksukohustust kogu selle sõiduki liisingumaksetelt tasutud käibemaksu ulatuses, st. 42 953 krooni võrra.
48. Nõustuda ei saa kaebaja seisukohaga A. B. ütluste ebausaldusväärsuse kohta. Õige on maksuotsuses toodud selgitus, et ei esine usutavat põhjust, miks A. B. oleks pidanud maksuhaldurile sõiduki soetamisega seotud asjaolude kohta valeütlusi andma. Kaebaja väide, et ta võis seda kättemaksuks selle eest, et OÜ Vao Söevabrik temaga suhted lõpetas, ei ole usutav juba ainuüksi seetõttu, et kaebaja kahjustamise eesmärgil sellise vale valjamõtlemine eeldanuks A. B.lt käibemaksusüsteemi ja -regulatsiooni põhjalikku tundmist, mida viimase puhul pole aga alust eeldada. Samuti ei nähtu A. B. enda poolt maksuhaldurile antud seletusest, et tal oleks kaebajaga mingisugust vihavaenu või kättemaksuvajadust. Nõustun siinkohal ka maksuotsuses esitatud põhjendusega, et A. B. ja A. K. perekondlikke sidemeid arvestades on igati usutav, et sõiduki liisingumakseteks kasutatud sularaha üleandmist A. B. poolt OÜ-le Vao Söevabrik ei vormistatud dokumentaalselt. Oluliseks asjaoluks, mis kinnitab aga maksuhalduri seisukoha õigsust on see, et sõiduki liisingulepingu esitas kohtule A. B. Ainus põhjus, miks see leping tema käes sai olla, oligi see, et selle lepingu kehtivuse ajal vastutas selle täitmise eest omavahelise sõlmitud kokkuleppe kohaselt A. B.. Põhjendamatu on ka kaebaja seisukoht, et kui sõiduki müüki A. B.le ei oleks toimunud, puudunuks kaebajal üldse põhjus müüki ja sellelt tasumisele kuuluvat käibemaksu deklareerida. Sõiduki müügi deklareerimine oli kaebaja jaoks igal juhul vajalik, sest vastasel korral poleks kaebajal üldse olnud dokumente sõiduki võõrandamise kohta. 6
49. Mis puudutab kaebaja etteheidet, et talle jääb arusaamatuks, miks oleks pidanud sõiduki müügihinnaks olema 95 500 kooni, siis selles osas tuleb märkida üksnes seda, et maksuhaldur ei olegi väitnud, et 95 500 krooni oleks olnud sõidki müügihind. Küll aga on sellelt summalt kaebaja arvestanud käibemaksu 17 190 krooni, mis on kajastatud kassa sissetuleku orderil ning arve-saatelehel nr
50. Arusaadavalt on kaebaja tehingu käibemaksustamisel lähtunud käibemaksuseaduse § 12 lg 14 punktist 1 , kus sätestatakse, et kui kaupa võõrandatakse või teenust osutatakse seotud isikule tulumaksuseaduse mõistes, on maksustatavaks väärtuseks turuväärtus juhul, kui kauba võõrandamise või teenuse osutamise eest makstav tasu on turuväärtusest väiksem ning kauba soetajal või teenuse saajal ei ole sisendkäibemaksutäieliku mahaarvamise õigust. Käesoleval juhul oli A. B. OÜ Vao Söevabrik jaoks seotud isik TuMS § 8 lg 1 p 8 mõistes. Eelnev ei lükka aga kuidagi ümber maksuhalduri seisukohta.
51. Halduskohtumenetluse seadustiku (HkMS) § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebuse rahuldamata jätmisega on otsus tehtud kaebaja kahjuks. Kuna vastustaja ei ole taotlenud enda kasuks menetluskulude väljamõistmist, jäävad kummagi poole kulud poole enda kanda. Kristjan Siigur kohtunik 7