) §-s 432 sätestatud kompromissiga menetluse lõpetamise tagajärgedest. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA KOHALDATAV SEADUS
lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga.
lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt
lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Tulenevalt
Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas
lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist.
§-st 432 tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt
lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Kui kostja vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (TMS § 2 lg 1 p 1).
lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kokku leppinud, et OÜ KFE, AS AF(pankrotis) ja OÜ R poolt kantud menetluskulud jäävad kulud kandnud poole enda kanda. AS Swedbank menetluskulud summas 1 171,20 eurot (sisaldab käibemaksu) jäävad OÜ KFEkanda ning OÜ KFEtasub nimetatud menetluskulud AS Swedbank pangaarvele hiljemalt 15. juuniks 2013.a..
lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada. Pooled on kokku leppinud määruskaebuse esitamise õiguse välistamises. Kohus leiab, et hageja OÜ KFEtaotlus poole menetluses tasutud riigilõivu summas 2 089,91 eurot tagastamiseks kuulub rahuldamisele osaliselt.
lg 2 p 1 sätestab, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Sama paragrahvi neljanda lõike järgi tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hageja tasus 14.01.2011.a. Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 AS-is SEB Pank riigilõivu 319,56 eurot viitenumbriga 2900072123 selgitusega „riigilõiv hagiavalduselt nõude tunnustamiseks AS AFpankrotimenetluses“. 05.09.2011.a. tasus hageja täiendavat riigilõivu summas 3834,69 eurot maksekorraldusega nr 27 Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 viitenumbriga 2900072123 selgitusega „täiendav riigilõiv hagiavalduselt 2-11-1382“. Kokku on seega hageja tasunud riigilõivu summas 4 154,25. Kuna pooled sõlmisid kompromissi, kuulub pool hagilt tasutud riigilõivust so 2 077,13 eurot hagejale tagastamisele. Riigilõivu tagastab Riigi Tugiteenuste Keskus käesoleva kohtumääruse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Fred Fisker kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.