Obsah (6)

§ 442§ 187§ 230§ 173§ 162§ 174

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Marika Leimann Otsuse tegemise aeg ja koht 15. mai 2013.a. Rakvere Kohtumaja Tsiviilasja number 2-12-37836 Tsiviilasi GF Instrumendid OÜ h

§ 442lg 6 ja § 633 lg 7).

Kohus selgitab, et vastavalt

§ 187

lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või 1 kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja kostja vastuväited.

1. Hageja esitas 20.09.2012 hagiavalduse ning 03.12.2012 hagiavalduse muutmise kostja D K vastu laenulepingust tuleneva võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid H R ja kostja 08.11.2007 laenulepingu summas 200 000 krooni, s.o 12 782.33 eurot. Nimetatud rahasumma sai kostja sularahas enne lepingu sõlmimist, mida ta kinnitab oma allkirjaga lepingul. Vastavalt lepingu lisale pidi kostja teostama perioodilisi makseid, millest ta hakkas kohe kõrvale hoiduma. Vastavalt laenulepingu punktile 3 kuulus võlg lõplikult tagastamisele 05.11.2009.a. Lisaks põhivõlale on kostjal täitmata ka intressinõue summas 75 000 krooni ehk 4793.37 eurot ning tasumata viivis, mis ületab mitmekordselt laenulepingu põhinõuet. Viivisenõuet arvestab hageja alates 05.11.
2. Seisuga 05.09.2012 on hilinetud viimase makse tasumisega (st makstud ei ole kordagi) 1035 päeva. Viivis on lepingujärgselt 0,5 % tasumata summast päevas. See teeb viivisenõudeks kokku 1 035 000 krooni ehk 66 148.55 eurot, kuid hageja vähendab viivist ning nõuab kostjalt võlgnevuse katteks põhi- ja kõrvalnõuetena kokku 24 999.66 eurot, s.o põhivõlg 12 782.33 eurot, intress 4793.37 eurot ja viivis 7423.96 eurot (tlk 27). 02.10.2009.a. loovutas H R nõude Regalpolis OÜ-le (praeguse nimega GF Instrumendid OÜ). Kostja oma kohustusi täitnud ei ole, millega on rikkunud lepingut. Meeldetuletustele reageerinud ei ole. Hageja poolt on esitatud kirjalike tõenditena: 08.11.2007 sõlmitud laenulepingu notariaalselt kinnitatud ärakiri (tlk 6-8), nõude loovutamise leping (tlk 3-4, mis on asendatud tlk 65-66), võlgnevuse arvutamise tabel (tlk 67), GF Instrumendid OÜ saldoaruanne (tlk 68-69), GF Insttrumendid OÜ pearaamatu konto väljavõte (tlk 70), kassa väljamineku order nr 212003 (tlk 71).
3. Kostja esitas 14.01.2013 hagiavaldusele kirjaliku vastuse, mille kohaselt ta hagi ei tunnista ja peab seda alusetuks. Kohtuistungil 04.03.2013 selgitas kostja, et hageja poolt talle saadetud kirjad olid ebasündsad. Võlga ta ei tunnista. Lisaks selgitas, et laenuleping oli sõlmitud siis, kui sai tehtud ehitustöid hageja ema maja juures. Raha ta tegelikult ei saanud. Kirjutas lepingu alla kontoris ja raha pidi saama järgmisel päeval sularahas. Lepingu luges enne allakirjutamist läbi. Sai hagejalt sms-e, millele alguses vastas, kuid hiljem neile enam ei regeerinud (tlk 58). Kohtuistungil 22.04.2013 avaldas kostja, et lepingu ta sõlmis ja raha tagasi maksnud ei ole, kuid selgitas, et kokkulepe oli selline, et raha saab ta peale lepingu allakirjutamist, kuid raha ta tegelikkuses ei saanud. Kostja poolt kirjalikke tõendeid esitatud ei ole. Kohtu seisukoht ja põhjendused.
4. Kohus, arvestades tsiviilasjas poolte poolt kirjalikult esitatud asjaolusid, seisukohti tõendeid ning suuliselt antud seletusi, hinnanud kõike kogumis, leiab, et hagi kuulub täielikult rahuldamisele.

§ 230

lg 1 kohaselt hagimenetluses peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.

1. Kostja D K (endise nimega U V) ja H R`i vahel on sõlmitud 08.11.2007.a. laenuleping (tlk 6). Laenulepingu p 1 alusel andis laenuandja laenusaajale laenu summas 200 000 krooni ehk 12 782.33 eurot. Laenulepingu p 2 kohaselt laenusumma on laenuandja poolt laenusaajale tasutud sularahas enne 2 laenulepingu sõlmimist, mille kättesaamist tõendab laenusaaja allkirjaga lepingul. Laenulepingul on kostja allkiri (tlk 6). 4.
2. Kohus on tuvastanud, et lepingu sõlmimise osas põhimõtteline vaidlus puudub. Kuigi kostja hagi ei tunnista, ei sisalda tema vastuväited seda, et tema ja H R`i vahel ei oleks sõlmitud eelnimetatud laenulepingut. Kostja on kohtuistungil omaks võtnud, et laenuleping sõlmiti. Kostja vastuväiteks on lepingu p-st 2 tulenev laenusumma kättesaamine enne laenulepingu sõlmimist ning väide, et pooled leppisid kokku, et laenusumma pidi kostja saama peale laenulepingu sõlmimist järgmisel päeval sularahas. Hageja väiteks on, et laenusumma anti enne lepingu sõlmimist sularahas laenulepingus märgitud summas, s.o 12 782.33 eurot ning muid kokkuleppeid pooltel omavahel ei olnud. Kohus on seisukohal, et kostja väide raha mittesaamise kohta on paljasõnaline ja on tõendamata. Kostja oli lepingu sõlmimise ajal täisealine isik, ta on ka kinnitanud, et luges lepingu enne allakirjutamist läbi (tlk 58). Seega on kostja poolt pahatahtlik ja alusetu väita, et ta kirjutas alla lepingule, milles sisaldus punkt selle kohta, mis tegelikkusele ei vastanud. Kohus peab usutavaks hageja väidet, et laenulepingus nimetatud laenusumma anti kostjale sularahas enne lepingu sõlmimist ja alla kirjutamist. Seega on tuvastatud, et D K ja H R`i vahel oli lepinguline suhe VÕS § 396 tähenduses. VÕS § 396 lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. 4.
3. Kuna kostja ei täitnud oma lepingulisi kohustusi, siis loovutas H R nõude kostja D K vastu Regalpolis OÜ-le 02.10.2009.a (tlk 65-66). Äriregistri elektroonilise andmebaasi alusel on Regalpolis OÜ uueks ärinimeks GF Instrumendid OÜ. Seega on VÕS § 164 ja 167 kohaselt toimunud nõude loovutamine, uueks võlausaldajaks võlasuhtes on GF Instrumendid OÜ. Lisaks nähtub hageja poolt esitatud raamatupidamise dokumentidest (tlk 67-71), et nõue on kajastatud GF Instrumendid OÜ raamatupidamises, mis on arvele võetud nõude loovutamise lepingu p-s 6 ja 7 sätestatud tsessioonitasu maksmise järgselt. Seega on tõendatud, et H R`i nõue D K vastu on loovutatud ning hagejal on nõudeõigus kostja vastu. 4.
4. Hageja nõue tuleneb poolte vahel 08.11.2007.a. sõlmitud laenulepingust. Laenulepingu p 1 alusel andis laenuandja laenusaajale laenu summas 200 000 krooni ehk 12 782.33 eurot. Laenu tagasimaksmise tähtajaks oli lepingu p 3 alusel 05.11.2009.a. Lepingu p-de 4 ja 5 alusel oli tasumisega hilinemisel viivis 0,5% tasumata summast päevas ning laenuintress oli 18,75% laenusummast aastas. Lepingu lisaks on laenu tagasimakse graafik. Laenu tagasimakse graafiku kohaselt moodustas intress seisuga 05.11.2009.a. summas 75 000 krooni ehk 4793.37 eurot (tlk 7). Viivisenõuet on hageja arvestanud alates 05.11.2009 ning seisuga 05.09.2012 moodustab viivisenõue kokku 66 148.55 eurot, kuid hageja vähendab viivist ning nõuab kostjalt viivist summas 7423.96 eurot (tlk 27). VÕS § § 397 lg 1, 3 ja 4 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Intress arvestatakse ja tuleb tasuda iga kalendriaasta lõpul. Kui laen tuleb tagastada enne aasta lõppu, tuleb intress tasuda laenu tagasimaksmise ajal. Käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 sätestatu ei välista ega piira lepingupoolte õigusi viivise osas. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 3 kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kostja on kohtuistungil omaks võtnud, et raha ta tagastanud ei ole. Lepingus sätestatud intressi ja viivise määra ning intressi- ja viivisesumma suurust kostja vaidlustanud ei ole. Seega on tuvastatud, et kostja rikkus lepingust tulenevaid kohustusi ning hagejal oli õigus laenuleping erakorraliselt üles öelda VÕS § 399 alusel ning nõuda kostjalt kohustuse täitmist. Hageja on väitnud, et kostjale saadeti meeldetuletusi võla tasumise osas, kuigi sellekohaseid tõendeid hageja esitanud ei ole. Samas on kostja kohtuistungil omaks võtnud, et hageja saatis talle kirju (smse), millele ta esialgu vastas, kuid hiljem enam ei reageerinud. Seega võib eeldada, et hageja teavitas kostjat kohustuse mittenõuetekohasest täitmisest, kuigi selgesõnalist teavet ja tõendeid selle kohta esitatud ei ole. Kostja väitis, et hageja poolt saadetud kirjad olid ebasündsad. Nimetatu osas ei saa kohus seisukohta võtta, kuna ka kostja ei ole tõendanud kirjade sisu ja/või selgitanud, milles kirjade ebasündsus väljendus. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagi kuulub rahuldamisele ning kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele laenulepingust tulenev võlgnevus kokku summas 24 999.66 eurot, millest põhivõlg on summas 12 782.33 eurot, intress summas 4793.37 eurot ning viivis summas 7423.96 eurot. Menetluskulud
5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 173 lõige 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 173

lg 4 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse.

§ 162

lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 162

lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud.

§ 162

lg 3 kohaselt poole seadusliku esindaja menetluskulud hüvitatakse samas korras kui poole menetluskulud. Kuivõrd kohus rahuldab hagi täielikult, siis jäävad hageja menetluskulud kostja kanda ning kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda.

§ 174

lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. /digitaalselt allkirjastatud/ Marika Leimann Kohtunik 4