S. vahel sõlmitud tööleping alates 17.01.
lg 1 täpsustamata seda konkreetse punktiga, selle asemel on viidatud korduvale kaastöötaja ja tööandja maine kahjustamisele laimu ja alusetute süüdistuste läbi ning taaskord klientide ebarahuldavale teenindamisele. Süüdistused on üldised ja hageja ei tea siiamaani, mida ta valesti tegi. Tegemist on tõenditeta laimuga, millel pole alust ja ainsaks sooviks on olnud uue juhataja J. P. ja teda toetava juhtkonna kius ning soov hagejast vabaneda. Hageja pole kedagi laimanud, ammugi siis veel korduvalt. Hagejale pole tutvustatud ühtegi kliendi kaebust, peale juhataja tuttava poolt esitatud kaebuse. Töölepingu erakorraline ülesütlemine on alusetu, põhjendamatu ning ebaseaduslik. Selle eesmärgiks on odav ja kulutusteta töötajast vabanemine. Tööandja, eelkõige juhataja J. P. isikus on ilmselt hageja veendumuste ja põhimõttekindluse tõttu teda diskrimineerinud, mis väljendus eelkirjeldatud kiusamises alates möödunud aasta novembrist hagejast vabanemiseks. Kui laimuks nimetada naiskollektiivi klatši, on ebavõrdne kohtlemine seda ilmekam, sest külajutte jms. tühja juttu on rääkinud ja räägib kogu kollektiiv. Töövaidluskomisjoni esitatud seletuskirjade puhul tuleb märkida, et seletuskirjade andjad olid kostja töötajad ja neid suunati kostjale soodsamas suunas seletuskirju kirjutama. Hageja ei ole kahjustanud tööandja mainet ja klientide kaebused on fabritseeritud. Ka tehtud hoiatus on fabritseeritud ja töölepingu erakorraline ülesütlemine põhineb fabritseeritud tõenditel, ebakorrektsete asjaoludega eirates tegelikku tõde. Hoiatus ja töölepingu lõpetamine teostati ühel päeval, andmata hagejale võimalust ennast parandada. 4.3 Hageja palub tunnistada tühiseks AS Johnny personalijuht E. T. poolt 16.01.2012 allkirjastatud hoiatuse; tunnistada hageja ja AS Johnny vahelise töölepingu nr 878/30.08.2010 .a erakorraline ülesütlemine tühiseks ja lugeda hageja tööleping nr 878/30.08.2010 mitte lõppenuks ülesütlemisega. Tööleping hageja ja kostja vahel lõpetada alates 17.01.2012 poolte kokkuleppel. AS-lt Johnny välja mõista hüvitis hageja kasuks summas 1 263,56 eurot. Kostja menetluskulud jätta tema enda kanda. Kostja vastuväited. 5. Kostja ei tunnista hageja nõudeid. H. S. töötas AS-s Johnny klienditeenindajana 30.augustist 2008.a kuni 17.jaanuarini 2012.a, millal tööandja ütles temaga sõlmitud töölepingu erakorraliselt üles töötajast tuleneval põhjusel Töölepingu seaduse (
) § 88 lg 1 alusel.
lg 1 annab tööandjale õiguse tööleping erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist. 5.1 AS Johnny on seisukohal, et H. S. on korduvalt kahjustanud kaastöötaja ja tööandja mainet, laimates ja süüdistades alusetult oma kolleegi. Tema tegevuse tulemusena halvenesid suhted kolleegide vahel ning sisekliima ei soodustanud normaalset tööd. Samuti on töötaja korduvalt eiranud viisaka teenindamise reegleid, mis on kaasa toonud klientide rahulolematust. Oma tegevusega rikkus töötaja klienditeenindaja ametijuhendi p 8 sätteid. Kuna H. S. jätkas vaatamata hoiatustele süstemaatiliselt kolleegi halvustamist ning sellega nii töökaaslase kui ka tööandja maine kahjustamist, siis ei saanud eeldada temaga töösuhte jätkamist. Tööandja tuvastas, et H. S. oli pidevalt levitanud laimu kaastöötaja kohta. 3
sätestab ülesütlemisavaldusele esitatavad nõuded ning AS Johnny on nimetatud reeglid täitnud: ülesütlemisavaldus on kirjalik ning sisaldab viidet töösuhte lõpetamise alusele. Kõike eeltoodut arvestades on AS Johnny seisukohal, et H. S. hagiavaldus on põhjendamatu ning tuleks jätta rahuldamata. Hageja on esitanud kohtule erinevate isikute poolt kirjutatud dokumente, milles iseloomustatakse H. S. positiivselt, kuid eelnimetatud dokumendid ei seondu asjaoludega, mis tingisid töölepingu erakorralise ülesütlemise. Seega ei ole tegemist asjakohaste tõenditega. Kostja palub jätta kõik menetluskulud hageja H. S. kanda. Maakohtu põhjendused
lg 1 järgi võib töölepingu üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega. Vorminõuet rikkudes tehtud või tingimuslik ülesütlemisavaldus on tühine.
lg 2 kohaselt tööandja peab ülesütlemist põhjendama.
lg 3 alusel käesoleva seaduse § 88 lõikes 1 nimetatud alusel võib tööandja töölepingu üles öelda etteteatamistähtaega järgimata, kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud tähtaja või etteteatamistähtaja lõppemiseni. Teatisest töölepingu erakorralise ülesütlemise kohta nähtub, et 30.08.2010 sõlmitud tööleping öeldakse erakorraliselt üles töötajast tuleneval põhjusel
Teatise kohaselt on H. S. korduvalt kahjustanud kaastöötaja ja tööandja mainet, laimates ja süüdistades alusetult kolleegi teistele töötajatele, milline teguviis on lubamatu ja kahjustab tööandja mainet, takistab kaastöötajate meeskonnatöö tegemist ning loob pingeid töötajate vahel. H. S. heidetakse ette ebaviisakat ja lubamatut käitumist klientide teenindamisel, on esitatud pretensioone ebaviisaka ja tõrksa teeninduse tõttu, mis on vastuolus töölepingus ja ametijuhendis sätestatuga. Teatises märgitakse, et H. S. ei järgi töö tegemisel Johnny AS-is kehtestatud põhiväärtusi, käitumine nii klientide kui kaaskolleegidega on vastuolus heade 4
lg 1 alusel tööandja poolt erakorralise ülesütlemisega töötajast tuleneval põhjusel, tööleping lõpetati 17.01.2012 (TVK toimik lk 8). 8.1 Eeltoodu alusel leiab kohus, et AS Johnny poolt töötajale H. S. esitatud ülesütlemise avaldus vastab formaalselt
Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et ülesütlemisavaldus on H. S. kätte antud 17.01.2012. H. S. kätte antud kirjalik ülesütlemisavalduses on tööandja esitanud omapoolsed põhjendused, ülesütlemisavaldus ei ole tingimuslik. Samas märgib kohus, et ülesütlemisavaldus on üldsõnaline ja ei viita töötaja konkreetsetele rikkumistele. Vaidluse käigus on AS Johnny viidanud ametijuhendi p 8 rikkumisele. Ametijuhendi punkt 8 kohaselt peab klienditeenindaja suhtlema klientidega korrektselt ja kooskõlas heade tavadega, olema tööandja, kolleegide, klientide ja kõigi teiste isikute suhtes viisakas, kasutama suhtlemisel korrektset sõnavara (TVK toimik lk 6). AS Johnny poolt H. S. esitatud töölepingu erakorraline ülesütlemisavalduses ei ole märgitud kuupäevi ega ka ajaperioodi, millal töötaja väidetavad rikkumised toime pani. Ebamääraste etteheidete põhjal ei saa kohus teha järeldusi töökohustuste rikkumise kohta. 9.
lg-st 1 on seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine tühine. Kohtul tuleb tuvastada, kas kostja poolt hagejaga sõlmitud töölepingu ülesütlemine vastab kõigile seadusest tulenevatele nõuetele. Kohus on tuvastanud, et hageja ja kostja vahel oli sõlmitud tähtajatu tööleping, mida võib
kohaselt üles öelda üksnes töölepinguseaduses ettenähtud mõjuval põhjusel, järgides töölepinguseaduses ettenähtud etteteatamistähtaegu.
lg-st 1 tulenevalt võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist. Kostja on seisukohal, et tööleping on üles öeldud
lg 1 alusel, kostja esindaja täpsustas kohtuistungil, et tööleping üteldi üles sama sätte punktide 3,5,6 ja lg 3 alusel. 9.1
lg-st 3 lähtuvalt võib tööandja töölepingu töötaja kohustuse rikkumise või tema töövõime vähenemise tõttu üles öelda, kui ülesütlemisele on eelnenud tööandja hoiatus. Eelnevat hoiatamist ei ole ülesütlemise eeldusena vaja, kui töötaja ei saa kohustuse rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata. H. S. on 16.01.2012 esitatud hoiatus seoses töökohustuste rikkumisega (TVK toimik lk 10). Hoiatuses on märgitud, et 12.01.2012 esitati kliendipretensioon, kus on avaldatud rahulolematust teeninduse suhtes 06. 01.2012 Võru Favoras kahe kliendi vahel toimunud konfliktis. H. S. täitis tööülesandeid samal ajal tankla letis ja suhtus probleemi ükskõikselt ja hoolimatult, näidates üles oskamatust ja tahtmatust kliendi probleemi lahendada. Selline klienditeenindus on vastuolus AS Johnny väärtuste, tõekspidamiste ja ootustega. Tunnistaja I. T. ütluste kohaselt koostas kaebuse E. T. soovitusel, T. T. tüli ei olnud, see lahenes kohapeal. Ükski töötaja ei sekkunud, Eve pärast helistas ja palus selle paberile panna. Oleks saanud ka kõrval tankida aga häiris, et rullnokad lähevad sööma ja jätavad auto ette. Seega on AS Johnny pidanud võimalikuks H. Saart küll hoiatada kuid ülesütlemise aluseks ei saa olla
lg 3 teises lauses nimetatud alus st, et kohustuse rikkumine oleks olnud erilise raskusega või hoiatamist ei oleks tööandjalt saanud oodata. Hoiatamise kui töötaja mõjutamise eesmärk ongi selleks, et töötaja saaks oma tööalast tegevust parandada ja edaspidi sellised olukordi vältida. Kohus peab ka vajalikuks märkida, et hoiatuse määramine on tööandja kaalutlusõigus. Tähtsust ei oma asjaolu, kas tööandja tähelepanu toimunule juhtis personalijuhi isiklik tuttav või keegi kolmas isik. Samuti see, et personalijuht on antud juhul ise soovitanud juhtumi esitada kirjalikult, ei ole hoiatamise tühistamise aluseks. 06.01.2012 Võru Favora tanklas juhtumi toimumist on tõendanud nii hageja ise, tunnistaja I. T. , samuti kinnitab toimunut facebookis vestlus juhtumi osapoolte I. T. ja T. T. vahel (TVK toimik lk 13-16, 60). Enne hoiatuse tegemist on töötajal 5
9.2
lg 1 p 3 alusel võib tööandja töölepingu üles öelda töötajast tuleneval põhjusel, kui hoiatusest hoolimata on töötaja eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi. Esitatud hoiatusest võib aru saada, et H. S. heidetakse ette probleemi lahendamata jätmist ja kliendi probleemi ükskõikset suhtumist. Kohus märgib, et 16.01.2012 H. S. tehtud hoiatust ei saa aluseks võtta erakorralise töölepingu ülesütlemisel. Hageja H. S. väidete kohaselt sai ta hoiatuse ja teatise töölepingu erakorralise ülesütlemise kohta kätte ühel ja samal kuupäeval so 17.01.2012. Kostja ei ole sellele väitele vastuväiteid esitanud. Hageja on küll ühel korral so 24.11.2011 lahkunud tööpostilt varem ca 45 minutit, selle kohta on võetud seletuskiri (TVK toimik lk 25) kuid ei nähtu, et tööandja oleks sellele reageerinud suulise või kirjaliku hoiatusega. Kostja väited, et ta on H. S. tähelepanu ka varem juhtinud puudustele tema töös on paljasõnalised ja tõendamata. Kuna hageja sai kirjalikust hoiatusest teada ja selle kätte 17.01.2012, ei saa nimetatud hoiatust pidada hoiatuseks
lg 1 p 3 mõttes st hoiatuseks, mis eelnes töölepingu erakorralisele ülesütlemisele.
lg 1 p 3 on kohaldatav olukorras, kus töötajale on tehtud eelnevalt hoiatus ja sellele vaatamata jätkab töötaja töökohustuste rikkumist ja tööandja mõistlike korralduste eiramist. Kostja ei ole selliseid asjaolusid tõendanud. Kohus märgib, et hoiatus ei saa olla lihtsalt formaalne ja nõustub siinkohal kostja seisukohaga, et peale hoiatuse saamist peab töötajal olema võimalus oma käitumist parandada ja hoiatuses märgitud puudused kõrvaldada. Olukorras, kus töötaja saab samal päeval kätte nii hoiatuse kui ka teatise töölepingu erakorralise ülesütlemise kohta, ei ole alust töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks
9.3 Kostja on erakorralise töölepingu alusena viidanud
Viidatud aluse kohaselt võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda, kui töötaja on pannud toime varguse, pettuse või muu teo, millega põhjustas tööandja usalduse kaotuse enda vastu. Ülesütlemise teatisest nähtub, et kostja peab ilmselt silmas H. S. poolt korduvalt kaastöötajate ja tööandja maine kahjustamist laimates ja süüdistades kolleegi teistele töötajatele. Tunnistaja J. P. ütlustest nähtuvalt saatis H. S. sõnumi ja levitas kuuldusi, et temal (J. P. ) on tripper ja seetõttu ei julgenud teised töötajad enam tualetti kasutada. Samuti on kuulnud halvustavaid jutte väljaspool töökeskkonda. Halvustas tööriideid, et vaadake kui nõmedad riided meil on, väitis, et J. ei tohi anda mingit infot, kui vaja mingit kaupa tellida, see takistas tööd juhatajana. Tunnistaja D. S. ütluste kohaselt saatis tuttav sõnumi, täpset sisu ei mäleta, see oli J. kohta ja seoses mingi suguhaigusega. Sõnumis ei olnud nime kirjas, oli vaid et ülemus, sõnumi sisu üle heitsid nalja, oli jutt et poti peal on haigused. Tankla õhkkond peale sms-i oli pingeline, kõik kartsid oma töökoha pärast. Tööandjale antud seletuses pidi kirjutama seda mis öeldi, kartis oma töökoha pärast. Tunnistaja K. L. ütluste kohaselt koos S. samas vahetuses töötades kuulis juhataja kohta laimu, siis tekkisid jutud, et J. on tripper ja iga kord tuleb vetsus pott puhtaks teha. Tripperi kohta rääkis S. ja temal pidid olema kindlad allikad selle kohta, kust need jutud tulid, info oli tulnud sõnumiga. Need jutud segasid tööd, skandaal oli väljunud ettevõtte seinte vahelt ja seda teadis kogu linn. Vande all üle kuulatud K. J. ütluste kohaselt oli töö häiritud, isegi üks suurklient tuli ja küsis, mis teil toimub, räägitakse, et juhatajal on tripper. J. ametipositsioon tõusis ja see ei mahtunud H. S. pähe. AS-l Johnny on 6 mehitatud tanklat ja 2 automaattanklat, Võrus 2 mehitatud ja 1 automaattankla. H. S. ei pakutud teist töökohta, sest ei näinud ette võimalust sellise inimesega koos töötada. Eeltoodu alusel järeldab kohus, et hageja H. S. vahendas tankla juhatajaga seotud kuulujutte. Samas ei ole tõendatud asjaolu, et hageja H. S. oleks selle jutu ise välja mõelnud. Tunnistaja D. S. ütluste kohaselt tuli see sõnum temale mobiilile ja 6
lg 1 p-le 6, mille kohaselt on töötaja põhjustanud kolmanda isiku usaldamatuse tööandja vastu. Kohus leiab, et kostja ei ole antud asjaolu tõendanud. Kostja väited, et kuulujuttudest teadis terve linn ja asjast rääkis üks suurklient on üldised ja ei võimalda esitatud väidete kontrollimist. 10. Kohus leiab, et antud juhul puudub
lg 1 märgitud seaduslik alus töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks ning esitatud hagi tuleb rahuldada osaliselt. Kohus märgib, et hageja ja J. P. vahel ilmnes küll konflikt, kuid see ei saanud olla töölepingu erakorralise lõpetamise aluseks. Kohus leiab, et isegi juhul, kui oleks alus töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks, tuleb tööandjal vastavalt
Tööandja pakub töötajale teist tööd, sealhulgas korraldab vajadusel töötaja täiendusõppe, kohandab töökohta või muudab töötaja töötingimusi, kui muudatused ei põhjusta tööandjale ebaproportsionaalselt suuri kulusid ning teise töö pakkumist võib asjaolusid arvestades mõistlikult eeldada. Hageja on tööandja juures töötanud alates 2010 aastat, seega töölepingu lõpetamise seisuga üle ühe aasta (1a 5k). Seega kui nii pika aja möödudes ilmnevad, et klienditeenindaja käitub klientidega ebaviisakalt ja lubamatult, tuleb tööandjal kindlasti kaaluda kas täiendkoolitust või pakkuda töötajale teist tööd. AS Johnny tegevjuhi K. J. vande all antud ütluste kohaselt on nende ettevõttel Võrus veel üks mehitatud tankla, kuid teisi tööpakkumist isegi ei kaalutud. 11. Eeltoodu alusel ei olnud kostjal
lg-st 3 tulenevat alust jätta hagejaga sõlmitud töölepingu erakorralisel ülesütlemisel
Kohus asub seisukohale, et kostja poolt hagejaga sõlmitud töölepingu ülesütlemine oli lähtuvalt
12. Kohus leiab, et usaldusväärsete tõenditena ei ole hinnatavad hageja poolt kohtule esitatud töötajate seletused (tl 12-16) ja kostja poolt esitatud ning töövaidluskomisjoni toimikus olevad töötajate seletused (TVK toimik lk 33-37). Seletused on võetud menetlusosaliste poolt (kostja töötajatelt) ja kohtul on alus kahelda nende erapooletuses. D. Saar on kohtuistungil tunnistajana üle kuulatud. Hageja on taotlenud tunnistajana üle kuulata 04.11.2011 kaebuse esitanud isikut Jaana Leotootsi, kui isikut, kes on samuti esitanud kaebuse H. S. teeninduse kohta (tl 56, TVK toimik lk 24). Kohus on rahvastikuregistri andmebaasi kaudu tuvastanud, et sellist isikut rahvastikuregistrisse ei ole kantud. 13.
lg 1 kohaselt, kui kohus või töövaidluskomisjon lõpetab töölepingu käesoleva seaduse § 107 lõikes 2 nimetatud juhul, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve. Kohus leidis, et H. S. määratud hoiatus oli põhjendatud (vt otsuse punkt 9.1). Arvestades seda asjaolu vähendab kohus H. S. väljamõistetavat hüvitist 1 kuu töötasu osas. Kohus leiab, et käesoleval juhul esineb alus töölepingu lõpetamiseks
AS Johnny esitatud andmete kohaselt oli H. S. keskmine töötasu kuus 421,03 eurot (TVK toimik lk 49). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja kahe kuu keskmise tasu so 842,06 eurot. Menetluskulude jaotus 14. TsMS § 163 lg 1 alusel jagab kohus menetluskulud vastavalt rahuldatud hagi osale. Kostja kanda jääb 67% hageja menetluskuludest ja hageja kanda 33% kostja menetluskuludest. Menetlusosaline võib taotleda Tartu Maakohtult tulenevalt TsMS § 174 kohtukulude rahalist kindlaksmääramist 30 päeva jooksul pärast kohtulahendi jõustumist. Heiki Kolk kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.