Obsah (9)

§ 430§ 428§ 150§ 137§ 661§ 431§ 432§ 173§ 168

2-09-69831 KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Määruse tegemise aeg ja koht 05.august 2013 Haapsalu Tsiviilasja number 2-09-69831 Tsiviilasi InterContinental Enterprises Eesti AS hagi

§ 430

lõigetes 1 ja 2 sätestatuga ning lõpetada asjas menetlus kooskõlas

§ 428lõike 1 punktis 4 sätestatuga.

2 Pooled on teadlikud

§-st 432 tulenevatest kompromissi tegemise ja menetluse lõpetamise tagajärgedest – kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja palub tuginedes

§ 150

lg 2 p 1 tagastada pool tasutud riigilõivust hageja arvelduskontole nr 221024740329 Swedbank’is. Hageja palub tagastada apellatsioonkaebuse esitamisel enam tasutud riigilõiv summas 1214,33 EUR (tasutud riigilõiv 1757,57 EUR, lähtudes

§ 137

lg 5 tasumisele kuulunud riigilõiv 543,24) hageja arvelduskontole nr * *.

§ 661

lõikele 4 tuginedes on pooled kokku leppinud käesolevat kompromissi kinnitavale ja menetlust lõpetavale kohtumäärusele määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamises kahele päevale. Kohtu seisukoht Kohus, olles tutvunud asja materjalidega ja esitatud kompromissilepinguga leiab, et poolte sõlmitud kompromissi võib kinnitada ja menetluse asjas lõpetada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi

) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

§ 430

lg 1 ja 2 sätestavad, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Vastavalt

§ 430

lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas.

§ 661

lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Kohtule esitatud kompromissilepingus kinnitavad pooled, et soovivad menetluse käesolevas asjas lõpetada kompromissiga. Pooled kinnitavad ka, et on teadlikud menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. 31.07.2013 kohtule esitatud kompromissiga pooled lühendavad määruskaebuse esitamise õigust kahele päevale

§ 661lg 4 alusel.

Kohus leiab, et kompromissi kinnitamist välistavaid asjaolusid käesolevas asjas ei esine seega kuulub see kinnitamisele selles toodud tingimustel ja menetlus asjas tuleb lõpetada.

§ 430

lg 8 kohaselt saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole 3 täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.

§ 431

lg 1 järgi kohus lõpetab menetluse määrusega.

§ 432

sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetluskulud

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 168

lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kokku leppinud, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

§ 150

lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Hageja on taotlenud ½ riigilõivu tagastamist

§ 150

lg 2 p 1 alusel, samuti enammakstud riigilõivu tagastamist apellatsioonkaebuse esitamise eest.

§ 150

lg 4 alusel tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hageja tasus riigilõivu summas 35 000 krooni

1. jaanuaril 2010 kontole nr EE932200221023778606, viitenumber 2900072369, riigilõiv on laekunud 18.01.
2. Pool riigilõivust on 17 500 krooni ehk 1118,45 eurot, mis tuleb hagejale tagastada. Hageja tasus apellatsioonkaebuse esitamise eest riigilõivu 15.03.2012, mis laekus 19.03.2012 summas 1757,57 eurot, viitenumber
3. Asja hind apellatsiooniastmes oli 4373,12 eurot, mistõttu tuli hagejal tasuda riigilõivu 543,24 eurot. Hageja on riigilõivu tasunud rohkem 1214,33 eurot (1757,57-543,24). Hagejale tuleb tagastada riigilõiv enamtasutud osas summas 1214,33 eurot

§ 150lg 7 alusel.

Ruth Sild /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4