3-12-1913/13

MÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Agu Timmi ja Einar Vene

1. märts 2013, Tartu Haldusasi Alla Taurinši kaebus Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse tekitatud kahju hüvitamiseks summas 177,62 eurot Tartu Halduskohtu
2. novembri
3. a määrus Alla Taurinši määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Alla Taurinš, esindaja v.adv vanemaabi Kalju Kutsar Vastustaja Maksu- ja Tolliamet Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamine Menetlusosalised 3-12-1913 RESOLUTSIOON
4. Rahuldada määruskaebus.
5. Tühistada Tartu Halduskohtu
6. novembri
7. a määrus ja saata asi menetluse jätkamiseks Tartu Halduskohtule. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates otse Riigikohtule. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
8. Alla Taurinš sisenes kaubabussiga
9. juunil 2012 Vene Föderatsioonist Luhamaa tollipunkti kaudu Eesti Vabariiki. Tolliametnikud nõudsid A. Taurinšilt, et ta avaldaks oma reisi sihtkoha, milleks viimase sõnutsi oli Kaunas. Tolliametnikud leidsid, et nimetatud sihtkoht ei vasta tegelikkusele ning maksustasid standardses kütusepaagis olnud 158 liitrit diiselkütust, kuna selline kogus kütust ei olnud vajalik sihtkohta jõudmiseks. Aktsiisikaubana deklareeritud 270-liitriliselt diislikoguselt arvestatud maksu summas 177,62 eurot tasus A. Taurinš
10. juunil
12. A. Taurinš esitas
13. septembril 2012 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles nõudis Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse Luhamaa tollipunkti töötajate tegevuse õigusvastaseks tunnistamist, kuna
14. juunil 2012 kütuseaktsiisi kinni pidades ja reisi sihtkoha avaldamist nõudes käituti õigusvastaselt. Kaebaja esitas kahju hüvitamise nõude, milles palus välja mõista kaebajale tekitatud kahju summas 177,62 eurot. Kaebajale oli selgusetu, kuidas määratletakse mootorsõiduki paagis olev kütuse kogus. Venemaale minnes kütuse deklareerimise kohustust ei ole, seal tankides kütus seguneb ning seetõttu ei ole võimalik tollitöötajatel kütuse kogust, mis kuulub deklareerimisele määrata Eestisse tagasi pöördumisel. Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 34 lg 1 näeb ette liikumisvabaduse, mistõttu puudus tolliametnikul õigus küsida kaebaja sihtkohta ning ähvardada sõiduki kinnipidamisega. Reisija mootorsõiduki paagis oleva kütuse aktsiisivabastuse näeb ette Euroopa Nõukogu direktiiv nr 2007/74/EÜ art 11 ning alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisiseaduse (ATKEAS) § 69 lg
15. Kaebajale on tekitatud kahju 177,62 euro ulatuses. Nimetatud summa nõuti sisse ähvarduste ja sunni abil ning selliseks tegevuseks puudus igasugune seaduslik alus.
16. Tartu Halduskohtu
17. novembri
18. a määrusega jäeti A. Taurinši kaebus läbi vaatamata halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 2 ja § 151 lg 2 p 1 alusel. Määruse põhjenduste kohaselt on kaebuse eesmärgiks kaebajale tekitatud kahju hüvitamine. Sisuliselt soovib kaebaja tasutud aktsiisisumma tagastamist. Taotletava eesmärgi saavutamiseks peaks kaebaja taotlema tollideklaratsiooni kehtetuks tunnistamist tolliseaduse (TS) § 49 lg-de 1 ja 2, Euroopa Nõukogu (EMÜ) määruse nr 2913/92 art 66 lg 2, Euroopa Komisjoni määruse nr 2445/93 art-st 251 ja rahandusministri
19. mai
20. a määruse nr 32 „Pärast kauba vabastamist tollideklaratsioonis muudatuste tegemise ja tollideklaratsiooni kehtetuks tunnistamise täiendavad juhised“ § 2 lg 1 ja § 7 alusel. Euroopa Kohus on
21. septembri
22. a otsuses kohtuasjas C-138/10 DP grup EOOD versus Direktor na Agentsia „Mitnitsi“ leidnud, et Euroopa Liidu tollialaseid õigusnorme tuleb tõlgendada nii, et deklarant ei saa taotleda kohtult tema enda esitatud tollideklaratsiooni tühistamist, kui toll on selle aktsepteerinud. Siiski võib see deklarant nõukogu
23. oktoobri
24. a määruse (EMÜ) nr 2913/92 artiklis 66 ettenähtud tingimustel taotleda tollilt selle deklaratsiooni kehtetuks tunnistamist ja seda isegi pärast kauba vabastamist tolli poolt. Halduskohus on seisukohal, et hüvitamiskaebusega ei saavuta kaebaja oma eesmärki, kuna aktsiis on tasutud kaebaja esitatud kehtiva deklaratsiooni alusel ning kaebajal puudub kaebeõigus selle vaidlustamiseks kohtus. Kaebaja on jätnud täpsustamata, milliste konkreetsete toimingute õigusvastasuse tuvastamist kaebaja soovib ja jätnud põhjendamata tuvastamisnõude esitamise vajalikkuse lähtudes HKMS § 45 lg 2 ls-st
25. Ainult tuvastamiskaebus üksinda ei annaks kaebajale soovitud eesmärki. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
26. A. Taurinš esitas määruskaebuse Tartu Halduskohtu
27. novembri
28. a määruse tühistamiseks. Määruskaebuse kohaselt on kohus vääralt materiaalõigust kohaldanud. Ühenduse tolliseadustiku art 4 p 17 sätestab, et tollideklaratsioon on toiming, millega isik avaldab ettenähtud vormis ja korras soovi suunata kaup teatavale tolliprotseduurile. Deklarandi maksukohustus ei tulene tolliprotseduurile suunamisest ja tema enda koostatud deklaratsioonist, vaid tasumisele kuuluva maksusumma kohta saab deklarant informatsiooni deklaratsiooni kontrollinud ning maksukohustuse kindlaksmääranud ametnikult. Kaebaja ei soovinud Venemaalt naastes esitada kirjalikku deklaratsiooni, kuna ta eeldas, et pagasis ei ole piirnorme ületavat ja seega deklareeritavat kaupa. Kaebaja teatas tolliametnikule kütusepaagis olnud kütuse koguse. Vaidlustatud dokumendi koostanud tolliametnik ei saanud kaebaja esindajana koostada tema nimel kirjalikku deklaratsiooni. Kuni
29. a juuni lõpuni tõlgendas Maksu- ja Tolliamet ATKEAS § 69 lg 1 sedasi, et kütusepaagis oleva kütuse deklareerimine ja selle eest tasumine ei olnud vajalik. Seetõttu oli kaebajal õiguspärane ootus, et kujunenud praktika kehtib ka tema suhtes. Kaebaja suhtes oleks pidanud kohalduma ATKEAS § 69 lg-st 1 tulenev aktsiisivabastus, vastupidisele seisukohale ei saa jõuda ei seadusest ega reisijadeklaratsioonist lähtudes. Järelikult on väär halduskohtu seisukoht, et tolliametniku 2 käitumisele ei ole ilma deklaratsiooni vaidlustamata võimalik õiguslikku hinnangut anda. Kaebaja ei eita, et mootorsõiduki paagis olnud kütusekogus vastab deklaratsioonis märgitule, kuid kaebaja hinnangul oleks tema suhtes tulnud kohaldada aktsiisivabastust.
30. Maksu- ja Tolliameti vastuses palutakse määruskaebus jätta rahuldamata. Vastuses leitakse, et määruskaebuses on esitatud nõue, mida algselt halduskohtule ei esitatud. Nimelt on vastustaja määruskaebusest aru saanud sedasi, et kaebaja soovib haldusakti, milleks on tollideklaratsioon, tühistamist. Vastustaja hinnangul ei ole tollideklaratsioon haldusakt. Tollideklaratsiooniga ei panda isikule täiendavaid kohustusi, vaid arvestatakse üksnes tasumisel kuuluva maksu summa. Halduskohus on asunud õigele seisukohale, et hüvitamiskaebusega ei ole kaebajal võimalik soovitud eesmärki saavutada, sest aktsiis on tasutud kehtiva tollideklaratsiooni alusel ning kaebajal puudub võimalus selle kohtulikuks vaidlustamiseks. Vastustaja ei nõustu kaebaja väitega, et deklaratsioon ei ole kaebaja enda esitatud, sest deklaratsioonis on deklarandiks märgitud A. Taurinš. Kaebajalt ei ole ära võetud kohtuliku kaitse võimalust, vaid halduskohus on määruses selgitanud, et kaebajal tuleb läbida kohustuslik kohtueelne menetlus RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
31. Määruskaebus tuleb rahuldada.
32. Halduskohtu poolt viidatud Euroopa Kohtu otsus asjas nr C-138/10 on käesolevast asjast erinev. Selles asjas oli tegemist olukorraga, kus isik oli ise tollideklaratsiooni esitanud ja toll oli selle aktsepteerinud, kuid kuna toll määras pärast kontrolli teostamist isikule tasumiseks täiendava maksusumma, siis leidis isik hiljem, et ta ei olnud deklaratsioonis märkinud õiget tariifirubriiki. Seega oli tegemist olukorraga, kus isik leidis hiljem, et tema poolt haldusmenetluses esitatud andmed ei ole õiged ja soovis sellest lähtuvalt tollideklaratsiooni muuta. Sisuliselt on see sarnane haldusmenetluse uuendamisega, kus pärast menetluse lõppemist ilmnevad asjaolud, mis oleksid võinud viia menetluses teistsugusele tulemusele (vt haldusmenetluse seaduse § 44). Sellisel juhul on tõepoolest õige pöörduda haldusorgani poole, mitte halduskohtusse, kuna sellises olukorras tuleb sisuliselt haldusmenetlus uuesti läbi viia.
33. Käesolevas haldusasjas sellise olukorraga tegemist ei ole. A. Taurinš ei väida, et ta esitas tollideklaratsioonis andmeid ekslikult. Kaebaja ei ole nõus sellega, et temalt nõuti tollideklaratsiooni täitmist ja selle alusel määratud maksu tasumist. Ringkonnakohus ei näe, et sellises olukorras oleks isikul mingit vajadust pöörduda tolli poole deklaratsiooni kehtetuks tunnistamiseks. Asjas ei ole tekkinud menetluse uuendamise situatsiooni, vaidlus on puhtalt selle üle, kas kaebajal oli kohustus kütus aktsiisiga maksustatavana deklareerida ja selle pealt maksu tasuda või mitte. Seega ei ole praeguses asjas viidatud Euroopa Kohtu otsuse seisukohad kohaldatavad. Erinevalt käesolevast asjast ei olnud Euroopa Kohtu poolt lahendatud asjas vaidluse all küsimus, kas isik pidi tollideklaratsiooni esitama või mitte. Seega ei ole Euroopa Kohtu seisukohad praeguses asjas kohaldatavad.
34. Ringkonnakohus viitab siinkohal ka sellele, et HKMS § 47 lg 1 järgi saab kohtusse pöördumise õigust piirata kohustusliku kohtueelse menetluse läbimise nõudega vaid seaduses. Riigikohtu halduskolleegium on selgitanud, et selleks, et vaidluste lahendamise kohtueelne 3 kord saaks endast kujutada kaebeõiguse piirangut, peab seaduses olema selgesõnaliselt sätestatud, et kaebusega halduskohtusse saab pöörduda alles peale kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist (vt RKHK
35. oktoobri
36. a määrus nr 3-3-1-63-02, p 10). Hetkel puudub regulatsioon, mis sätestaks enne käesolevas asjas kohtusse pöördumist selgesõnaliselt sellise kohustuse olemasolu. Ringkonnakohtu hinnangul ei tulene sellist kohustust käesoleva asja kontekstis ei Euroopa Nõukogu määruse nr 2913/92 (ühenduse tolliseadustik) § art-st 66, tolliseaduse §-st 49 ega ka rahandusministri
37. mai
38. a määrusest nr
40. Samasugusele seisukohale on Tartu Ringkonnakohus asunud analoogilistes asjades ka varem (vt määruseid haldusasjades nr 3-12-1433, 3-12-1814 ja 3-12-2013).
41. Eeltoodust tulenevalt rahuldab ringkonnakohus määruskaebuse ja tühistab halduskohtu määruse. Muuhulgas võib asjas osutuda vajalikuks selgitada kaebajale tõhusama õiguskaitsevahendi esitamise võimalusi. Maili Lokk Agu Timmi 4 Einar Vene