← Eesti

3-12-739/52

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Madis Ernits, Agu Timmi ja Einar Vene

  1. märts 2013, Tartu 3-12-739 Igor Ostovi kaebus Viru Vangla
  2. märtsi
  3. a vastuse nr 6-13/8488-1 õigusvastaseks tunnistamiseks Tartu Halduskohtu
  4. novembri
  5. a otsus Igor Ostovi apellatsioonkaebus Lihtmenetlus Kaebaja Igor Ostov Vastustaja Viru Vangla RESOLUTSIOON Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu
  6. novembri
  7. a otsus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, st kuni
  8. aprillini
  9. Ringkonnakohus teeb asjas otsuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 201 lg 5 alusel ilma kirjeldava ja põhjendava osata. HKMS § 201 lg 5 järgi võib ringkonnakohus teha otsuse kirjeldava ja põhjendava osata, kui apellatsioonkaebus jääb rahuldamata; põhjendused apellandi poolt apellatsioonimenetluses esitatud väidetega mittenõustumise ja tema viidatud tõendite arvestamata jätmise kohta sisalduvad ammendavalt ja selgelt haldusaktis, vaideotsuses, kaebuse või apellatsioonkaebuse kohta esitatud vastuses või halduskohtu otsuses; ning kohus järgib neid põhjendusi, osutades otsuses nendega nõustumisele, HKMS § 201 lg-le 1 ja dokumendile, kus põhjendused sisalduvad.
  10. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus põhjendatult kaebuse rahuldamata jätnud ning apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust. I. Ostov soovib, et Viru Vangla väljastaks talle justiitsministri
  11. veebruari
  12. a määruse nr 9 „Kinnipeetava tööle võtmise, töölt kõrvaldamise ja töölt vabastamise kord“ kaebajale kättesaadaval viisil. Halduskohtu otsuse põhjendustes (tl 106–107), teabenõude rahuldamata jätmises (tl 21), Tartu Vangla vastuses kaebusele (tl 57–58) ning vastuses apellatsioonkaebusele on ammendavalt selgitatud, miks selline nõue rahuldamisele ei kuulu. Ringkonnakohus nõustub nende põhjendustega ega korda neid. Kaebaja sõnutsi ei ole ta nõudnud mainitud määruse väljastamist vene keeles, mistõttu ei saanud vangla keelduda teabenõude täitmisest viitega asjaolule, et justiitsministri määrus nr 9 ei ole venekeelsena kättesaadav. Ringkonnakohtu arvates nähtub asjas kogutud materjalidest, et kaebaja soovis määrusega tutvuda oma emakeeles. Kohtu veendumust selles osas tugevdab esitatud apellatsioonkaebus (tl 133–133p), mille punktis 6 kaebaja sedastab, et ta ei valda riigikeelt. Järelikult oli kaebaja tahe suunatus sellele, et ta saaks soovitud dokumendiga tutvuda talle arusaadavas keeles. Õigusaktidega tutvumist on kaebaja hinnangul takistanud ka see, et kaebaja ei oska kasutada arvutit; ta ei tea, millisel leheküljel tema jaoks relevantne info asub ja asjaolu, et info on eestikeelne. Kinnipeetav I. Ostovile oli kahel korral määratud õigusaktidega tutvumise aeg, kuid kaebaja keeldus ise õigusaktidega tutvumast (tl 62). Ringkonnakohtu hinnangul on kaebajal olnud võimalik temale vajalikku informatsiooni saada, kuid kaebaja on vabatahtlikult sellest keeldunud. Kaebaja toodud põhjendusi, miks ta ei saanud õigusaktidega tutvuda, ei saa lugeda põhjendatuteks, sest vajadusel on kinnipeetavatel võimalik küsida juhendamist ja abi. Seega ei ole kaebaja ise astunud vajalikke samme tutvumaks nimetatud õigusaktiga. Kaebaja väide, et teda on keele ja rahvuse alusel diskrimineeritud, ei vasta tõele, sest objektiivsetel põhjustel ei olnud võimalik kaebaja soovi täita – mainitud määrusest puudub ametlik tõlge vene keelde ning ühtlasi ei ole seetõttu võimalik määrusega vene keeles tutvuda. Kaebaja on apellatsioonkaebuses väitnud, et halduskohus ei ole võimaldanud kaebajale tema õiguste efektiivset kaitset, kuna on jätnud kaebajale tõlkimata Viru Vangla vastuse kaebusele. Halduskohus on jõudnud õigele seisukohale, et kuna HKMS § 80 lg 1 ja § 81 lg 6 kohaselt on halduskohtumenetluses töökeeleks eesti keel ja menetlusosalise taotlusel tõlgitakse talle ainult kohtuotsuseid või –määruseid ning sedagi kaebaja enda kulul (tl 82), ei olnud põhjendatud Viru Vangla vastust kaebajale tõlkida. Halduskohus vabastas kaebaja
  13. aprilli
  14. a määrusega (tl 27–28) kaebaja enda koostatud pöördumiste ja kohtu koostatud menetlusdokumentide tõlkimise kulude kandmisest. Nimetatud määrusest tulenev õiguslik tagajärg ei laiene vastustaja koostatud dokumentide tõlkimisele. Apellatsioonkaebuse kohaselt on halduskohus välistanud kohustava nõude, mille kaebaja halduskohtule esitatud kaebuses välja tõi. Ringkonnakohtu hinnangul jättis halduskohus õigustatult kohustamiskaebuse käiguta (tl 29–30), sest kaebaja ei olnud selle nõude osas kohustuslikku kohtueelset menetlust läbinud.
  15. mail 2012 esitatud puuduste kõrvaldamise korras edastatud kaebuse täienduses (tl 43) jäi I. Ostov õigusvastasuse tuvastamise nõude juurde. Ühtlasi on selle tagajärjel jäänud kasutamata efektiivsem õiguskaitsevahend, sest Viru Vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamine ei võimalda kaebajal soovitud eemärki saavutada.
  16. Eeltoodust tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Madis Ernits Agu Timmi 2 Einar Vene

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.