3-09-1120/23

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Maret Altnurme Otsuse tegemise aeg ja koht 01.09.

1. a Tallinn Haldusasja number 3-09-1120 Haldusasi Valitsuse X.X.i kaebus Mustamäe Linnaosa eluasemekomisjoni 27.02.2009 protokollilise otsuse nr 84 p 28 tühistamise nõudes ning Mustamäe Linnaosa Valitsuse eluasemekomisjoni kohustamise nõudes võtma X.X. arvele munitsipaaleluruumi taotlejana ja eraldama talle munitsipaaleluruum. Asja läbivaatamise kuupäev Menetlusosalised RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord 19.08.
2. X.X. - kaebuse esitaja; Madis Mahlapuu – kaebuse esitaja esindaja riigi õigusabi korras; Erik Niinemaa– vastustaja Mustamäe Linnaosa Valitsuse volitatud esindaja.
4. Jätta kaebus rahuldamata. Mõista riigieelarve vahenditest Advokaadibüroole Kuklase ja Partnerid välja tasu 4896 (neli tuhat kaheksasada üheksakümmend kuus) krooni riigi õigusabi korras adv. Madis Mahlapuu poolt osutatud õigusteenuse eest. Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul, arvates selle avalikult teatavaks tegemisest 01.09.2009 esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule (HKMS § 31 lg 4). Samaks kuupäevaks tuleb apellatsioonkaebus esitada ka juhul, kui selle koostamiseks vajatakse menetlusabi. Menetlusabi taotluse ja apellatsioonkaebuse võimalike puuduste kõrvaldamise lahendab ringkonnakohus hiljem. Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses (TsMS 442 lg 6). Asjaolud 1 X.X. esitas 05.02.2009 Mustamäe Linnaosa Valitsuse (LOV) eluasemekomisjonile (Komisjon) avalduse Tallinna linnalt eluruumi (kas 1-toaline munitsipaal- või sotsiaalkorter) üürimiseks põhjusel, et tal lõpeb seni kehtinud üürileping Tallinnas, xxxxxxxx asuvale korterile alates 07.04.2009 ning isik on materiaalselt vähekindlustatud ja eluruumi vajav invaliid (töövõimetuspensionär). Mustamäe LOV Komisjon otsustas oma 27.02.2009 protokollilise otsusega (p 28) mitte rahuldada kaebuse esitaja 05.02.2009 avaldust Tallinna Linnavolikogu 17.10.2002 määruse nr 56 lisaga 3 kinnitatud Tallinna linna omandis olevate eluruumide üürimist taotlevate isikute üle arvestuse pidamise korra (Kord) p-de 2 ja 3.1.5 alusel. X.X. esitas halduskohtule kaebuse Mustamäe LOV Komisjoni 27.02.2009 protokollilise otsuse nr 84 p 28 tühistamise nõudes ning Mustamäe LOV Komisjoni kohustamise nõudes võtma X.X. arvele munitsipaaleluruumi taotlejana ja eraldama talle munitsipaaleluruum. Kaebuse sisu Kaebaja leiab, et kaevatud otsus ei ole nõuetekohaselt motiveeritud ega vormistatud. Vaidlustatavas haldusaktis ei ole viidatud õiguslikele alustele, mis annaksid alust keelduda kaebuse esitaja munitsipaaleluruumi taoltejana arvele võtmisest. Nimelt esinevad X.X.i puhul kõik seaduses esinevad alused, et teda arvele võtta munitispaaleluruumi taoltejana. Samuti puudub haldusakti vaidlustamise võimaluste kohta aktis kohane vaidlustamisviide. Kaebuse esitaja rõhutab, et asjaolu, et kaebuse esitaja on kunagi omanud kortereid, ei saa olla aluseks keeldumisele munitsipaaleluruumi taotlejana arvele võtmisest ja talle munitsipaaleluruumi eraldamisest juhul, kui tema puhul esinevad avalduse tegemise ajal seaduses sätestatud alused munitsipaaleluruumi taotlejana arvele võtmiseks. Kaebaja leiab, et vaidlusalune Komisjoni otsus ei ole haldusorgani diskretsiooni otsus. Korra p 3 sõnastusest tuleneb üheselt, et haldusorgan on kohustatud isiku arvele võtma eluruumi mitteomava isikuna, kui esinevad nimetatud sättes toodud alused. Käesolevas asjas ei saa olla vaidlust selles, et X.X.i puhul esinevad Korra p-des 2 ja 3.1 nimetatud alused eluruumi mitteomava isikuna arvele võtmiseks. Vastupidist ei ole väitnud ka vastutaja oma vaidlustatavas otsuses. Vastustaja vastuväited ja taotlus Vastustaja on seisukohal, et Mustamäe LOV Komisjoni 27.02.2009 otsuse p 28 on õige ning seadusega kooskõlas. Vastustaja leiab, et menetluses kogutud materjalidest nähtub, et X.X. elab üksi, ei tööta, ta on 50% töövõimetuspensionär ning on Mustamäe sotsiaalhoolekande osakonnas abivajavana arvel, kust saab ka toimetulekutoetust, millega kompenseeritakse talle üüri- ja kommunaalkulud eluruumi üürimise eest kinnisvaraturul. Samas on X.X. vilunud laenuandja ja tehingute tegija temale kuulunud kinnisvaraga. Nii on X.X. erastanud
5. a-l ühetoalise korteri yyyyyyyyyy Tallinnas ning hiljem selle võõrandanud; 28.10.2002 omandanud korteri wwwwwwww ning 01.03.2004 selle võõrandanud; 19.04.2004 ostnud korteri Tamsalus zzzzzzz, mille võõrandas 06.12.
6. Samuti on X.X. oskuslikult paigutanud korteri müügist saadud raha, andes L. R. 24.03.2004 laenu 140 000 krooni laenuintressiga 7% aastas. Avalduse esitamise ajal üüris X.X. V. K.lt eluruumi Tallinnas, xxxxxxxx ning käis kohut L. R., hagedes viimaselt 140 000 krooni põhivõlgnevust ja 19 600 krooni laenuintressi. Tänaseks 2 päevaks on X.X.i hagi L. R. vastu osaliselt rahuldatud ning X.X.i kasuks on välja mõistetud kokku 157 908 krooni ja 42 senti. Vastustaja leiab, et ülaltoodust nähtub, et ehkki X.X. ei tööta ning on 50% töövõimetu, on tal kogemused kinnisvaratehingutes nii korterite müümisel kui ka eluruumide üürimisel, ta üürib elamispinda kinnisvaraturult ning tuleb endale eluruumi tagamisega toime, lisaks omab ta varalist nõuet L. R. suhtes 157 908 krooni ja 42 sendi suuruses summas. Ehkki X.X. on avalduses viidanud, et üürileping eluruumi xxxxxxxxxx üürimiseks lõpeb, ei ole ta viidanud ühelgi põhjusele, mis takistab tal eluruumi üürida kinnisvaraturul teise üürileandja juures. Võttes arvesse eeltoodut, asus Komisjon 27.02.2009 seisukohale, et puuduvad mõjuvad sotsiaalsed põhjused X.X.i munitsipaaleluruumi taotlejana järjekorda võtmiseks Korra p-de 2 ja 3.1.5 alusel ning otsustas jätta H.V.i avalduse rahuldamata. Samas otsustas Komisjon pakkuda X.X.ile võimalust asuda elama sotsiaalmajutusüksusesse juhul, kui X.X. on sunnitud vabastama eluruumi aadressil xxxxxxxxxxx ja ta ei leia endale sobivat elamispinda üüriturult. Komisjon ei ole toiminud X.X.i suhtes meelevaldselt ning tehtud otsus tugineb õiguslikule alusele. Ebaõige on kaebaja väide, justkui oleks korterite omamine olnud iseenesest aluseks eluruumi taotlejana arvele võtmisest keeldumiseks. Korterite omamise ja nendega tehingute tegemise faktid iseenesest ei ole olnud aluseks arvele võtmisest keeldumiseks, küll on aga Komisjon käsitlenud nimetatud fakte taotlejat iseloomustava asjaoluna, mis näitab kaebaja vilumust ja oskusi elamispindadega ühiskonnas toimetada. Hindamaks, kas isikul esinevad mõjuvad sotsiaalsed põhjused, mis annaksid talle aluse munitsipaalpinda taotleda, tuleb ka neid asjaolusid arvesse võtta. Kaebaja on asunud ebaõigele seisukohale, et Komisjoni otsus ei ole diskretsiooni otsus. Komisjoni valikudiskretsioon on sätestatud Korra p-s 10, mille kohaselt otsustab linnaosa eluasemekomisjon, kas eluruumi taotlev isik võtetakse arvele munitsipaal- või sotsiaaleluruumi taotlejana või jäetakse arvele võtmata. X.X.i suhtes ei esinenud mõjuvaid sotsiaalseid põhjusi, mis oleksid andnud aluse tema arvele võtmiseks eluruumi üürimist taotleva isikuna, mistõttu otsustas Komisjon jätta X.X. eluruumi üürimist taotleva isikuna arvele võtmata. Mis puudutab kaebaja taotluste punkti 4 (kohustada Mustamäe LOV Komisjoni eraldama kaebajale munitsipaaleluruum), siis seda pole Mustamäe LOV Komisjonil täita võimalik, kuna see ei ole Komisjoni pädevuses. Vastavalt Korra p-le 24 otsustab munitsipaaleluruumi üürile andmise Tallinna Linnavolikogu. Lähtudes eeltoodust palub vastustaja jätta kaebuse rahuldamata ning kohtukulud kaebaja kanda. Kohtuistung Kohtuistungil jäid pooled kohtule kirjalikult esitatud seisukohtade ja taotluste juurde. Kohtu põhjendused Kohus on seisukohal, et kaebus on põhjendamata ja selle rahuldamiseks puuduvad alused. Kohtu põhjendused on alljärgnevad. 3 Mustamäe LOV Komisjoni 27.02.2009 koosoleku protokollilise otsuse nr 84 p 28 materiaalne õiguspärasus Korra p 2 kohaselt võivad eluruumi üürimist taotleda käesoleva Korra p-s 3 loetletud isikud, kelle elukoha andmed on kantud rahvastikuregistrisse Tallinnas, st kelle isikuandmed on või olid kantud viimati rahvastikuregistrisse Tallinna vastavas linnaosas. Asjas puudub vaidlus selles, et avalduse esitamise ajal oli kaebuse esitaja kantud rahvastikuregistrisse Mustamäe linnaosas. Seega oli kaebaja formaalselt õigustatud esitama avaldust Mustamäe LOV-le. Korra p 10 kohaselt otsustab isiku eluruumi üürimist taotleva isikuna arvelevõtmise linnaosa eluasemekomisjon ühe kuu jooksul, arvates avalduse ja sellele lisatavate dokumentide eluasemekomisjoni sekretäri poolt linnaosa eluasemekomisjonile esitamisest. Linnaosa eluasemekomisjon otsustab, kas eluruumi üürimist taotlev isik võetakse arvele munitsipaal-või sotsiaaleluruumi taotlejana või jäetakse arvele võtmata. Seega tulenes Komisjonile Korra p-st 10 diskretsioon hindamaks, kas esineb mingi Korra p-s 3 loetletud põhjus, et võtta kaebaja arvele munitsipaaleluruumi taotlejana. Poolte vahel puudub vaidlus ka selles, et ainus alus, mis andnuks kaebajale õiguse tema arvelevõtmiseks munitsipaaleluruumi taotlejana, olnuks Korra p 3.1.5 – mõjuvad sotsiaalsed põhjused. Kaebaja ei ole esitanud väidet, et tal oleks olnud mingi muu õiguslik alus arvelevõetud saada ning vastustaja omakorda on just sellele punktile viidates jätnud kaebaja avalduse rahuldamata. Ehk teisisõnu – poolte vahel on sisuliselt vaidlus selles, kas kaebuse esitaja puhul esinevad mõjuvad sotsiaalsed põhjused, mis annaksid alust tema kandmiseks munitsipaaleluruumi taotlejate nimekirja. Kaebuse esitaja leiab, et sellised põhjused esinevad, ja vastustaja seevastu leiab, et mitte. Kohus on seisukohal, et faktilisi asjaolusid on õigesti hinnanud vastustaja ja põhjendatult jätnud kaebaja kandmata munitsipaaleluruumi taotlejate nimekirja. Nähtuvalt kaevatud aktist on vastustaja võtnud arvesse järgmiseid asjaolusid oma otsuse tegemisel: kinnistusraamatu andmetel on kaebaja omanud mitmeid kortereid ja neid võõrandanud; 27.02.2009 seisuga üüris isik eluruumi aadressil xxxxxxxxx ning selle eluruumi üürileping lõpeb 07.04.2009; kaebaja ei tööta ning on 50% töövõimetuspensionär, töövõimetuspensioni suurus on 1913 krooni kuus; isik on Mustamäe sotsiaalhoolekande osakonnas abivajajana arvel ning ta saab toimetulekutoetust, millega kompenseeritakse talle üüri- ja kommunaalkulud eluruumi üürimise eest; kaebaja võlanõue L. R. vastu üle 157 000 krooni ulatuses on rahuldatud. Kõiki neid asjaolusid arvesse võttes on vastustaja asunud seisukohale, et puuduvad mõjuvad sotsiaalsed põhjused X.X.i nimekirja lülitamiseks ning kohus nõustub vastustajaga selles. Aimu sellest, mida normilooja on pidanud silmas mõiste „mõjuvad sotsiaalsed põhjused“ all, annab Korra p 3 tervikuna. P-st 3 nähtuvalt on silmas peetud eelkõige olukordi ja isikuid, kes on oma senikasutatud eluruumist äkki ja neist mitteolenevatel põhjustel ilma jäänud, mistõttu on isikud jäänud sotsiaalselt väga halba seisu. Kaebuse esitaja seisund teiste p-s 3 nimetatud isikute võimaliku seisukorraga kohtu arvates võrreldav ei ole. Nii nähtub asja materjalidest, et kaebuse esitaja soovis enda kandmist munitsipaaleluruumi taotlejate nimekirja eelkõige seetõttu, et tema üürileping senikasutatud elupaigas oli lõppemas. Seejuures oli eelnimetatud asjaolu kaebusest nähtuvalt kaebajale teada juba vähemalt 2 kuud enne üürilepingu lõppemist, mis andis kaebajale piisava aja oma elu ümber seada. Oluline on, et kaebaja ei ole põhjusena ei välja toonud ega ka tõendanud seda, et tema avalduse esitamise Mustame LOV-le tingis kaebaja majandusliku olukorra äkiline halvenemine, mistõttu ta ei olnud enam võimeline iseseisvalt eluruumi üürima, vaid üksnes asjaolu, et tema eelmine üürileping lõppes. Nii on olnud põhjendatud linnaosa halduskogu liikme Ilme Treppi soovitus kaebajale (nähtub kaevatud otsusest) jätkata eluruumi üürimist erasektorist ja vajadusel taotleda sotsiaalhoolekande osakonnast toimetulekutoetust. Nagu nähtub asja materjalidest, on kaebaja 4 ka nii talitanud, üürides täna iseseisvalt eluruumi Nõmme linnaosas. Eelnevast nähtuvalt on kaebaja nii sotsiaalselt kui ka majanduslikult piisavalt võimekas, et iseseisvalt endale elamispind muretseda. Lisaks eeltoodule nähtuvad toimikust järgmised asjaolud, mis näitavad kaebaja sotsiaalset võimekust oma eluga iseseisvalt hakkama saada: - kaebaja on töövõimetu 50% ulatuses, mis tähendab, et tema töövõime on säilinud 50% ulatuses. Seega on kaebaja potentsiaalselt töövõimeline tegema mingit talle sobivat tööd, et oma sissetulekuid suurendada; - kaebajale on stabiilselt Mustamäe LOV poolt antud toimetulekutoetust tema üüri- ja kommunaalmaksete tasumiseks; - kaebajal on nõudeõigus L. R. vastu summas üle 157 000 krooni. Kaevatud otsusest nähtuvalt hindas kaebaja Komisjoni istungist osa võttes, et tõenäoline on L. R.t saada raha kätte
7. a maiks või juuniks ning siis püüab kaebaja muretseda endale eluaseme. Käesoleva haldusasja arutamisel kohtuistungil väitis kaebaja, et nõue L. R. vastu on antud täitmisele kohtutäituri vahendusel. Seega ei saa nõuet pidada perspektiivituks; - Mustamäe LOV on kaebajale korduvalt pakkunud võimalust asuda elama sotsiaalmajutusüksusesse ajaks, mil kaebaja majanduslik olukord paraneb; - asjas esitatud kohtuotsustest nähtuvalt lõppeb kaebuse esitaja kohustus oma tütre ülalpidamiseks elatusraha maksta xx xx xxxx tütre täisealiseks saamisel. Eelnevast nähtuvalt paraneb mõne kuu pärast kaebaja majanduslik seisund ka eelnimetatud kohustuse lõppemise tõttu. Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et asja menetlemisel on vastustaja tulnud õigele järeldusele, et kaebaja on sotsiaalselt võimekas endale iseseisvalt eluruumi leidma. Selliste küsimuste lahendamisel seisab Komisjon igapäevaselt valiku ees, kes abivajajatest on kõige prioriteetsem, so siis antud kontekstis kõige hädalisem. Ilmselgelt on isikuid, kelle sotsiaalne võimekus endaga hakkama saada on kordades madalam kui kaebuse esitajal. Seetõttu on vastustaja otsustus kaebaja avalduse rahuldamata jätmiseks olnud sisuliselt õige. Mustamäe LOV Komisjoni 27.02.2009 protokollilise otsuse nr 84 p 28 formaalne õiguspärasus Kaebaja on leidnud, et kaevatud akt on formaalselt õigusvastane seetõttu, et selles puudub õiguslik alus, millele tuginedes Mustamäe LOV oma keeldumise on teinud ning samuti puudub otsuses kohane vaidlustamisviide. Kohus nende väidetega ei nõustu. Kaevatud otsusest nähtub üheselt Komisjoni keeldumise alus, milline on Korra p 3.1.5 – kaebajal puuduvad mõjuvad sotsiaalsed põhjused nimekirja kantud saada. Igati korrektne haldusakti vaidlustamisviide on antud otsuse kaaskirjas (tl 26). Tõele ei vasta kaebaja väited kohtuistungil, et tema ei ole kunagi mingit kaaskirja saanud – nimetatud kaaskiri on kohtule esitatud kaebaja enda poolt kaebuse lisana juba riigi õigusabi taotlemisel (asja nr 3-09-716 lk 14). Seega on kaevatud otsus ka formaalselt õiguspärane ja arusaadav. Kokkuvõte Kõike eelnevat kokku võttes on kohus seisukohal, et kaebus on alusetu ja tuleb kõigis nõuetes jätta rahuldamata. Kuivõrd kaevatud otsuse tühistamise nõue rahuldamisele ei kuulu, jäävad sellest tulenevalt rahuldamata ka Mustamäe LOV kohustamise nõuded. Seejuures puudub kohtul vajadus nimetatud kohustamisnõudeid eraldi analüüsima asuda. 5 Menetluskulude jagamine ja riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramine HKMS § 92 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole taotlenud kaebajalt menetluskulude hüvitamist. Seega jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud tema enda kanda. Kohus oli kaebajale käesolevas menetluses määranud riigi õigusabi hüvitamiskohustuseta. Kaebaja esindaja riigi õigusabi korras on kohtule esitanud taotluse määrata riigi õigusabi tasu suuruseks 10 tundi ja 4896 krooni. Aruanne esindaja ajakulu kohta on kohtule esitatud nagu ka esindatava nõusolek taotletud ajakulu mahuga 10 tundi. Justiitsministri 26.01.2005 määruse nr 2 §-de 12 ja 13 kohaselt oli isiku esindaja tasu kuni 01.07.2009 halduskohtumenetluses haldusasja kohtulikuks menetluseks ettevalmistamise eest ja kohtulikus menetluses osalemise eest 210 krooni iga poole tunni kohta, alates 01.07.2009 kehtib tasumäär 150 krooni iga poole tunni kohta. Eelnevast tulenevalt on advokaat Mahlapuu arvestus riigi õigusabi tasu summa arvestamisel olnud korrektne ja järginud vahepeal toimunud tasumuudatust. Vastustajal seoses õigusabi tasumääradega märkusi ei olnud. Kohus leiab, et advokaadi taotlus on põhjendatud ja tasu tuleb advokaadibüroo kasuks välja mõista. Maret Altnurme Kohtunik TALLINNA RINGKONNAKOHTU 03.03.2010 OTSUSE RESOLUTSIOON Rahuldada X.X.i apellatsioonkaebus ja tühistada Tallinna Halduskohtu 01.09.2009 otsuse p
8. Teha asjas uus otsus, millega: 1) tühistada Mustamäe Linnaosa Valitsuse eluasemekomisjoni 27.09.2009 otsuse nr 84 p 28; 2) kohustada Mustamäe Linnaosa Valitsuse eluasemekomisjoni X.X.i avaldust uuesti läbi vaatama; 3) jätta muus osas kaebus rahuldamata. Mõista riigieelarve vahenditest Advokaadibüroole Kuklase ja Partnerid välja tasu 3240 (kolm tuhat kakssada nelikümmend) krooni riigi õigusabi korras advokaat Madis Mahlapuu poolt osutatud õigusteenuse eest. 6 Mõista Mustamäe Linnaosa Valitsuselt riigituludesse välja 5424 (viis tuhat nelisada kakskümmend neli) krooni. 7