Obsah (4)

§ 82§ 397§ 113§ 396

Tsiviilasi nr.2-12-48344 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Haide Rimmel Otsuse tegemise aeg ja koht 7. mai 2013. a, Tallinn Tsiviilasja

) § 396 lg 1 näeb ette, et laenulepinguga kohustub laenuandja andma laenusaajale rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.

§ 82

lg-st 1 tulenevalt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.

§ 397lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi.

Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud.

§ 113

lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse

§-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

1. Poolte vahel puudub vaidlus 07.09.
2. a sõlmitud laenulepingu nr xxxxxxxxxxxxx kehtivuse ning sellest tulenevate nõuete osas. 18.12.2012.a ja 21.12.2012.a esitasid kostjad kohtule avalduse maksegraafiku sõlmimiseks ja viiviste arvestamise peatamiseks, kuid sisulisi vastuväiteid hagiavaldusele ei esitanud. Seega kohustuvad kostjad kui laenusaajad solidaarselt

§ 396lg 1 alusel tagasi maksma sama rahasumma, 6 083,11 eurot.

Kuivõrd hageja on väljastanud laenu oma majandus- ja kutsetegevuse raames, tuleb kostjatel solidaarselt

§ 397lg 1 kohaselt maksta intressi summas 513,78 eurot.

7. Kuivõrd kostjad ei ole kinni pidanud laenulepingus ette nähtud maksete tasumise kuupäevadest, siis tuleb kostjatel kooskõlas

§ 82lg 1 ja § 113 lg 1 järgi viivist lepingus ette nähtud määraga 22% aastas.

Eelnevast tulenevalt kuulub kostjatelt solidaarselt väljamõistmisele sissenõutavaks muutunud viivis ajavahemiku 15.02.

1. a kuni 20.11.2012.a eest 3 254,74 eurot.
2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 järgi võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina 2 põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kooskõlas

§ 113lg 1 ja Ts

MS § 367 kuulub kostjatelt solidaarselt väljamõistmisele viivis määraga 22% aastas, alates hagiavalduse esitamisest, s.o 21.11.

1. a kuni põhinõude (6 083,11 euro) täieliku tasumiseni.
2. Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 165 lg 3 esimese lause kohaselt kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. Menetlusosaline võib menetluskulude rahalist kindlaksmääramist nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ja kulusid tõendavad dokumendid (TsMS § 174 lg 1 ja 3). /allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik 3